Viimase 100 aasta jooksul on metaani keskmine kontsentratsioon kasvanud ~2 korda, süsihappegaasi aga ~20%. Uued ühendid, nagu freoonid ehk kloorfluorsüsivesinikud ei eksisteerinud 100 aastat tagasi. Inimene ja atmosfäär 3 Inimene hingab sisse päevas 10-15 m õhku 1 cm3 õhku sisaldab 2,69·1019 erineva aine molekuli, neist 1014 (~ 10 ppm) on lisandimolekulid ( ~10-3 %) ;1 cm3 õhus on ka ~106 radikaali ja ~106 aerosooliosakest. Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2·105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimene hingab sisse õhku, milles on 20,9% hapnikku O2 ja ~ 0,04% CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud
Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest
kahjustusi. · Kahjustused puistule või puidule tekivad vaid metsa majandaja vaatevinklist. Häiringud kahjustavad metsa potentsiaali toota puitu ehk häiringud kahjustavad inimeste huve. · Looduslikud häiringud on alati toimunud ja elustik on nendega kohanenud. Tänapäeva killustatud maastikus võib häiring unikaalse säilinud elupaiga ka hävitada. Selline liik on nn väljasuremisvõla esindaja. Põhjuseks on enamasti inimene (tema tegevus maastikul). Metsa järjepidevus Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine.
Kõik kommentaarid