Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene ja loodus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Inimene ja loodus.
Suure osa maapinnast võtab inimene enda alla . Mõned uuringud on näidanud et 83% Maa pinnast on otseselt inimtegevuse poolt mõjutatud. (Inimene saastab palju loodust mis on kahjulik , loodusele ja loomadele ning see on omakorda kahjulik inimestele.)
  • Õhu saastatus.

Õhku peetakse saastatuks juhul kui teatud koostisaineid on tavalisesr rohkem ja need võivad ohustada inimese tervist. Põhilkised õhu saaste tekitajad on tööstusikud piirkonnad. Ka transpordid saastabad õhku , nad eraldavad kahjulike gaase mis segunevad õhuga.
  • Pinna saastatus.

Pinnase saaste tuleb põhiliselt tööstusest , põllumajandusest , aga ka jäätmetest. Peamised saastajad on väetised , vanametall eriti raskemetall .Need kahjustavad pinnast ja võivad selle muuta viljatuks.Juba üks saaste võib olla ohtlik sest see suudab mõjutada keskkonda.Näiteks saastaja võib koguneda taimejuurtesse mis ei arene enams siis sureb taim , kui kariloom sööb selle taime ära satub saaste tema piima või liha sisse mida inimene tarvitab toiduks .
Jäätmed saastavad pinnas ega lase taimel kasvada.Illegaalseid pürgimägesid leidub arvukalt . Need võivad tekitada loomadele mürgitusi , põletikke , lämbumist .
  • Metsade hävinemine.

Metsad hävinevad eelkõige inimtegevuse tagajärel. Inimtegevuse tõttu kaob igal aastal umbes 150 000 km2 metsa põhiliselt troopikas . Metsad on hädavajalikud eluks Maal . Metsades valitsev mitmekülgne elusloodus , mis aitab kaasa hapniku tootmisele ja süsihappegaasi tarbimisele . Niisiis toob metsade hävimine kaasa veevoolu suurenmise , kohaliku kliima häirimise ning mitmete loodmade ja taimede elukeskkonna kadumise . Üheks metsade hävimise põhjuseks on tulekahjud , mis saavad akygse kulupõletamisest , põuast, või äikese tagajärjel. Mõne tunniga võib tulekahu hävitada suurehulga metsa ja elanikke . Oma esialgse nägemise saab ta tafasi alles mitmekümne aasta pärst.
  • Merevee reostatus

Iga veevool jõuab lõpuks jõgede kaudu merre , kandes endaga kaasas kõike mida tööstus ja põllumajandus on sinna paisanud , lisaks veel majapidamisjäätmed ( puhastusvahendid , reovesi ) .Mõned neist võivad olla väga mürgised ja võivad põhjustada mitmete meres elavate liikide surma . Saaste tõttu surnud loomad paisatakse rannale . Merel võib juhtuda ka laevaõnnetus , mille tagajärjel satub vette suur hulg nagftat. Naftalaik laieneb veepinnal ning liigub lainete ja tuule mõjul rannikualadele. Tagajärjed keskkonnale on katastroofilised : surevad paljud kalad , merelinnud , vetikad ja rannakividele kinnitanud loomad ja vetikad . Kuigi mered ja ookeanid on hiiglaslikud ei suuda nad enam seedida kõiki saastajaid , mida inimene on sinna aja jooksul visanud.
Inimene ja loodus #1 Inimene ja loodus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor skipt Õppematerjali autor
Räägib loodusest, mis on kahjustunud. Kuidas inimene on seda mõjutanud

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakeemia
15
pdf

Keskkonnakeemia

Viimase 100 aasta jooksul on metaani keskmine kontsentratsioon kasvanud ~2 korda, süsihappegaasi aga ~20%. Uued ühendid, nagu freoonid ehk kloorfluorsüsivesinikud ei eksisteerinud 100 aastat tagasi. Inimene ja atmosfäär 3 Inimene hingab sisse päevas 10-15 m õhku 1 cm3 õhku sisaldab 2,69·1019 erineva aine molekuli, neist 1014 (~ 10 ppm) on lisandimolekulid ( ~10-3 %) ;1 cm3 õhus on ka ~106 radikaali ja ~106 aerosooliosakest. Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2·105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimene hingab sisse õhku, milles on 20,9% hapnikku O2 ja ~ 0,04% CO2. Väljahingatavas õhus on keskmiselt 15,8% O2 ja 4,0% CO2 (moolprotsendid). Lisaks on väljahingatavas õhus metabolismi jääkprodukte: ammoniaak ja aminoühendid, süsinikoksiide, aldehüüde, ketoone, väävliühendeid, rasvhappeid. Suletud ruumis on need ained ohtlikud

Keskkonnakeemia
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Eluslooduse eksami kordamine
40
docx

Eluslooduse eksami kordamine

kahjustusi. · Kahjustused puistule või puidule tekivad vaid metsa majandaja vaatevinklist. Häiringud kahjustavad metsa potentsiaali toota puitu ehk häiringud kahjustavad inimeste huve. · Looduslikud häiringud on alati toimunud ja elustik on nendega kohanenud. Tänapäeva killustatud maastikus võib häiring unikaalse säilinud elupaiga ka hävitada. Selline liik on nn väljasuremisvõla esindaja. Põhjuseks on enamasti inimene (tema tegevus maastikul). Metsa järjepidevus Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva

Bioloogia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Mõistete seletav sõnastik-pikk
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

A. rakenduslik eesmärk on kultuurtaimekoosluste biotsönootiliste seaduspärasuste kasutamine nende produktiivsuse ja iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem ­ kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse ­ s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine.

Bioloogia



Kommentaarid (1)

lalalaaa profiilipilt
lalalaaa: Väga hea
23:22 04-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun