Esitlus - Eesti keskkonna seisundi trendid viimase 20 aasta jooksul (0)

Слайд 1



Oktoober 17, 2015


Eesti  õhusaaste  probleemid  on  regionaalsel  tasandil  seotud  Kirde- Eestiga,  kuna  Eesti  energiatootmise  ja  keemia  tööstuse  eripäraks  on  põlevkivi  põhinev tootmine. Globaalsel tasandil on  Eesti  õhusaaste  probleemid  seotud  Lõuna-Eesti  ja  Lääne-Eesti  saartega,  kuhu õhusaaste kandub Kesk- ja Lääne- Euroopast kaugülekande teel.
  Oktoober 17, 2015 2


Oktoober 17, 2015 3


Oktoober 17, 2015 4


September 30, 2015 5


Oktoober 17, 2015 6


Inimtegevuse  tulemusel  on  kasvanud  viimasel  sajandil  kasvuhoonegaaside  sisaldus atmosfääris, mis suurendab looduslikku kasvuhoone efekti, viib Maa  välispinna  ja  atmosfääri  soojenemiseni  ning  võib  kahjustada  looduslikke  ökosüsteeme ja inimkonda. Põhilised  sotsiaal-majanduslikud  kliima  muutuse  mõjurid  on  energia  kasutamine,  põllumajandus,  jäätmemajandus  ja  tööstuslik  tegevus,  kusjuures  peamine on energeetika. Eesti energiavarustus põhineb 72% ulatuses kohalikul  kütusel,  sealhulgas  põlevkivi  osakaal  52%.  Põlevkivi  kasutatakse  elektrijaamades, põlevkiviõli tootmiseks ja tsemenditööstuses. Oktoober 17, 2015 7


Hapestumise peamine põhjus on väävli- ja lämmastikuühendide eraldumine  õhku.  Need  ühendid  lagunevad  sademetes  ja  langevad  maapinnale  tagasi  happevihmana.  Happesadamed  kahjustavad  metsi,veekogude  elustikku,  kultuuriväärtusi.  Suurimad  väävli  ja  läämastiku  saasteallikad  on  energia  tootmine ja tööstus, kuigi enamus lämmastikoksiididest tuleb transpordist ja  enamus ammoniumist põllumajandusest. Oktoober 17, 2015 8


Üha  arvukamaks  muutuv  inimkond  oma  elutegevusega  mõjutab  oluliselt  looduskeskkonda, seega ka ennast. Linnade, tööstuse ja põllumajanduse arenguga  kaasnevad  suured  heitveekogused  ja  reostatus,  mis  määrab  inimest  ümbritsevate  jõgede, järvede ja merevee kvalitatiivse seisundi. Eesti veekogud on elukondlikust,  toiduaine-  ja  kergetööstusest  ning  põllumajanduslikust  hajureostusest  pärinevate  toitainete mõju all. Viimase kümne aasta jooksul on rahvaarv vähenenud. Seoses sellega on vähenenud  ka inimese poolt vette heidetud olmereostuse koormus. Oktoober 17, 2015 9


 Reostuskoormuse vähenemine 90-te algul on suures osas tingitud tootmise  väheneisest.  Edasine  reostuse  vähenemine  on  saavutatud  puhastite  tööle  rakendamise  ja/või  uuendamisega.  Oluline  osa  on  ettevõtte  püüdlustel  vähendada  saastekahju hüvitist nii veehulga vähendamisega kui puhtama tehnoloogia  rakendamisega.  Eesti  on  jaotatud  vesikondadeks,  millest  suurim  koormus  langeb  Soome  lahele. Oktoober 17, 2015 10


Oktoober 17, 2015 11


Oktoober 17, 2015 12


 Loodusveele  vastav  fosfori  sisaldus  on  reeglina  alla  0,05mgP/l.  Kõige  kõrgem  on  jõevee  fosfori  sisaldus  Soome  lahte  suubuvates  jõgedes,  mis  viitab  vajadusele  rakendada  reoveepuhastites  fosforiärastust.  Loodusliku  vee  lämmastiku  sisaldus on reeglina alla 3mgN/l,  suuremad  väärtused  viitavad  inimtegevuse mõjule-  Jõgede  lämmastiku  sisalduses  võib  eristada  piirkondlikke  iseärasusi.  Kõrgem  on  lämmastiku  sisaldus  Põhja-Eesti  karstiallikatest    põhjaveest  toituvates  Preedi,  Kunda jõe jt. Oktoober 17, 2015 13


Oktoober 17, 2015 14


 Eesti järved olid tugevalt mõjutatud väetiste ja farmide reovee poolt, mis  põhjustas kiiret eutrofeerumist.  Järvede eutrofeerumine aeglustus,vähenes lämmastiku sisaldus järvevees.  Endiselt  on  väga  kõrge  Eesti  sügavaima  järve,  Rõuge  Suurjärve,  põhjalähedase vee lämmastikusisaldus.  Lämmastiku  ja  fosfori  suhe  on  enamasti  üle  16,  mis  näitab,  et  fütoplanktoni ja suurtaimede arengut limiteerib fosfor. Oktoober 17, 2015 15


Oktoober 17, 2015

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16