10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Polineisha
Õppematerjali autor
Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt. Selgitustöö ja avalikkuse nõudmiste survel ollakse tänapäeval küll hoolikamad õlitankerite puhastamisel ning õnnetuskindlamaks on tehtud ka nende ehitust. Ent praeguseks on muutunud õlisaaste iseloom ja allikad. Vähenenud on küll suurte õnnetuste hulk, kuid kasvanud väikereostajate osakaal
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Nafta ja sellega kaasnevad probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid
Nafta ja sellega seotud probleemid Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks. Nafta on taastumatu kütus, selle hulk looduses on piiratud ning erinevate ennustuste kohaselt erineval ajal saab see otsa. Kuigi naftavarud ei ammendu päeva- pealt ja reserve veel on, muutub nafta kättesaamine keerulisematest kohtadest majanduslikult ebaotstarbekaks. Fossiilkütuste, sealhulgas nafta kasutamisse, suhtutakse kriitiliselt ka selle tõttu, et nende kasutamisel atmosfääri paisatud süsihappegaas võib globaalse soojenemise üheks põhjuseks võib olla. Lisaks on mitmeid poliitilisi ja majanduslikke põhjuseid, mis nafta kasutamise problemaatiliseks muudavad. Ühte või teistpidi tundub selge olevat, et mingist hetkest alates me praeguses ulatuses naftat enam kasutada ei saa. Naftat sattub iga päev merre, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel,
TALLINNA HELENI KOOL Hanna Vahar NAFTA Referaat G II Tallinn 2007 SISUKORD 1. Nafta koostis. Maagaas ........................................................... 1 2. Nafta omadused. Teke. Kasutus. Leidmine ............................ 2 3. Suurimad naftatootjad. Tulu .................................................... 3 4. Naftareostus. Tagajärgede likvideerimine ............................... 4 5. Kasutatud kirjandus .................................................................. 5 Nafta on üks maailma suuremaid kaubandusühendusi. Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12..
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid