Eesti veed (0)

Eesti vete küsimused
1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused
Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud.
2)Karstialade veekaitse
Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna 170kg N ja 25 kg P aastas. Piirkogused on väiksemad nitraaditundlikel aladel. Karstialadel on kaitse-eeskirjade alusel lubatud piirata mineraalväetiste hulka, loomapidamist ja reoveesette kasutamist. Allikate ja karstilehtri ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit.
3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus
Vastus: Kvaternaar  Ülem- Devon - Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi
4)Tallinna veehaarde kujunemine
Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest . Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna veehaardesüsteem on maa-alalt laienenud sedavõrd , et Ülemiste järve juhitakse vett väljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast. Tallinna veevärgi ajalugu ulatub keskaega . Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai ta küll hiljem, kui ehitati ratas, mille abil oli hõlpsam veenõusid kaevust välja vinnata. Linna vanim kaev asus aga Raekoja platsil, kuid andmed selle kohta pole säilinud. Ammustel aegadel tõid linna vett ka veevedajad. 14.sajandil oli vaja rajada kraav , mis juhiks vett ülemiste järvest linna, et kasvava linnaelanike joogivajadust rahuldada. Kanali pikkus oli ligi 4km ja algselt ehitatud puidust torudega, kuid puidust torud kipuvad mädanema ja ei ole niivõrd otstarbekad, seetõttu 17.sajandi vahetati osaliselt need välja tinatorude vastu. Tänapäevane veehaarde süsteem põhineb suuresti 1920. datel rajama hakatud Tallinna veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima. Rajati veehaare Piritajõest ja 60.nedatel rajati Paunküla veehoidla, et vähendada veedefitsiiti. 1970 ja 1975 suvi väga kuiv ja põuane, tekkis vajadus rajada veehaare Jägala joa ülemjooksule, 80.datel rajati veehoidla kompleks Jägala joa keskjooksule.
5)Kliimamuutuste mõju veestikule
Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine.
II
1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile
Vastus: Võrtsjärvel on probleemiks nii liiga madal kui ka kõrge veetase. Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni. 30ndatel oli biogeenidega reostatus tunduvalt väiksem kui järgmisel veevaesel perioodil. Biogeenide rohkuse tõttu on teisel veevaesel perioodil veetaimede kasvamine rohkem soodustatud. Eestis kuulub 80% järvedest madalaveeliste järvede hulka. Madalatel järvedel on ökoloogilistele tingimustele suurim mõju talvetingimustes . Veetasemest sõltub järve aktiivmaht( veehulk , mis jääb jääkatte alla, vesi vedelas olekus), aktiivmaht sõltub sellest kui kõrge on veetase jää moodustamise ajal. Sissevoolust ja väljavoolust sõltub jää all oleva vee veevahetumise kiirus. Järve hapniku reziim talvel on põhiliselt määratud sellega kui palju oli hapniku ennem jää teket ja kui palju oli vett. Osa hapniku kasutatakse ära orgaanikarikka sette mineraliseerumisel. Kui orgaanikavaesed põhjasetted, siis hapniku kulu väiksem. Mida rohkem tuleb jõgedega vett sisse, seda rohkem on hapnikku. Veetasemest sõltub ka aktiivsügavus, on seotud jää aluse veega. Madalates lahtedes ja väikestes järvedes toimub massiline kalade hukkumine, sest moodustub paks jääkate. Taimestik vajab hapnikku ja veeliikumine väga aeglane.
2)Läänemere kaitse ja olukord (reostatus)
Vastus: Helsingi Komisjon ehk HELCOM  tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. Rakendatakse erinevaid põhimõtteid nt ettevaatuspõhimõte, seire ja riskide vältimine . Põhimõte “ saastaja maksab” peaks olema majanduslikuks aluspõhimõtteks keskkonnaohtlike tegevuste ohjamisel, sundides saastajaid kandma oma tegevuste tegelikke kulusid ning rõhutades niiviisi vastutuse tähtsust. Peamised prioriteedid : keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine, põllumajanduses tekkiva ülemäärasest toitainete koormusest põhjustatud eutrofeerumise vastane võitlus, ohtlike ainete reostuse vältimine, meresõiduohutuse ja õnnetustele reageerimise võime parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine.
Läänemere seire 2013 kokkuvõte: 2013. aastat iseloomustas varane ja suhteliselt mõõdukas (Soome lahes ja Läänemere avaosas) või intensiivne (Liivi lahes) fütoplanktoni kevadõitseng. Suvine biomass jäi paljuaastase keskmise lähedale või alla selle. Zooplanktoni arvukus ja biomass oli 2013. aastal madalam kui varasemate aastate keskmised. Merevee soolsus on vähenenud . Läänemere põhjaosas asuvates jaamades on täheldatud pidev hapnikuvaegus . Merevee üldfosfori sisaldus on suurenenud, üldlämmastiku sisaldus aga vähenenud.
3)Pandivere veemajandus
Vastus: On Eesti kõige olulisem veelahkme piirkond, tuleneb karsti eripärast. Jõgede äravool on ühtlasem kui teistel jõgedel, soodsad infiltratsioonitingimused, põhjavee kaitse on oluline. Pandivere ääres on allikad. Allikate äravool on ilmastikust sõltuv. Ajaliselt on allikate vooluhulk on muutuv, pinnalähedased allikad jäävad veevaesetel aastatel üsna kuivaks , sest toituvad veeladestute ülemiste kihtide veest. Kui läheme keskele poole, siis seal veerikkamad allikad ja äravool on ühtlasem.
Eesti on jaotatud kolmeks vesikonnaks Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva. Pandivere osaliselt asub nii Lääne-, kui ka Ida-Eesti vesikonnas. Pandivere alamvesikonnast saavad alguse Viru, Peipsi , Pärnu ja Harju vesikondade jõed . Peamised meetmed aastateks 2005-2007: elanikkonna kvaliteedi nõuetele vastava joogiveega varustamine, põhjavee varude ja kvaliteedi säilitamine, pinnaveekogude looduslähedaste seisundite säilitamine, veekeskkonna elustiku kaitse.
4)Veemajanduse tüübid/valdkonnad ?
Vastus: veevarustus ja heitveekäsitlus. Puhkemajandus ja sport . Veetransport. Üleujutuste ennetus ja avariide likvideerimine. Veekogude hooldus. Veealased uuringud. Vee-energia tootmine. Maaparandus .
5)Piiriveekogudega ümber käimine. (mida peab silmas pidama nende puhul).
Vastus: Eesti ja Venemaa vaheline piir on suures osas veepiir, mille ulatus merel on 122 km ja piki suuri siseveekogusid 201 km ehk 80% Eesti-Vene piirist on veepiir (koos merega). Eesti–Vene peamised piiriveekogud on Peipsi järv (sh Pihkva ja Lämmijärv) ning Narva jõgi ja veehoidla. Seega kõik, mis toimub Narva jões, Peipsi järves ja tema valgalal, avaldub ka Läänemere, eeskätt Soome lahe vee kvaliteedis , ja nii omandab riikidevaheline koostöö sellel valgalal ka olulise Läänemere kaitse aspekti. Eesti läti ühisveekogud Koiva jõgi, Võrtsjärv , Riia laht, Salatsa jõgi.