ettekirjutised) Altruistlik enesetapp (liigne integreeritus gruppi) Enesetapu põhjused Vaimsed häired, kannatused, stress, üksindus Lein, õnnetust, süü-või autunde pärast Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast Vigastuse tõttu, eneseohverdus Finantsprobleemide tõttu Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze) Uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism) Osaledes mõnes religioosses kultuses Inimesed kes enesetappe teostavad pole alati depressioonis või halvas olukorras. Mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb pärast elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond öelnud neile, et surma tuleb karta. Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka. 2009
saada. Õnduse nimel. Inimesed uskusid, et jumalat ei saa näha, aga jumal näeb kõiki/kõike. Kuidas olla jumalale meelepärane? Töö, palve, piht, paast. Kristlikud voorused ustavus, töö, halastus, vaesus, eeskujuks pühakud. Seitse surmapattu laiskus, kadedus, ahnus, viha, uhkus, liigsöömine, lihahimu, kiim. PIIBEL Koostati 12 saj eKr 2 saj pKr. Tehti/pandi kokku u 1000-1500 aastat. Piibel esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piibli tegevuspaigad Palestiina (Jeruusalemm, Petlemm, Kaana, Siinai mägi, Surnumeri), Egiptus, Rooma, Ateena, Sumer. (Ees-Aasia) Piibel on üleehitatud kahest põhiosast: Vanast ja Uuest Testamendist, mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Tähtsus kirjandusteosena Piibel pani aluse kaasaegsetele kirjakeeltele. Jünger kristuse õpilane Apostel juut Messias kristus
INDIA JA HIINA KUNST INDIA Vanim kõrgkultuur Induse orus (III at. eKr.) Kunst püsivate tunnustega, peamiselt religioosses teenistuses. Usunditeks hinduism, budism, dzainism; ühine usk hingede rändamisse, taassündi ja looduse igavesse ringkäiku. Hinduism- Keerukas, fantaasiaküllane mütoloogia. Peajumalate kolmik- Trimurti (Brahma-looja, universumi juhataja; Visnu- maailma hoidja; Siva- looja,kaitsja,hävitaja.) Eeposed: ''Mahabharata'' , ''Ramajana'' Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum;
karistada ennast või teisi või tahet põgeneda süütunde eest. Enesetapu põhjused Vaimsed häired Kannatused Stress Lein Õnnetus (näiteks mängides vene ruletti) Põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast Süü või autunde pärast Vigastuse tõttu Finantsprobleemide tõttu Eneseohverdus Sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze) Uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism) Osaledes mõnes religioosses kultuses Üksindus Inimesed kes enesetappe teostavad pole alati depressioonis või halvas olukorras, mõnikord panevad filosoofilised arusaamad elust inimese enesetappu teostama, et kogeda seda, mis tuleb peale elu. Paljud inimesed usuvad, et elu Maal ei ole lõpp ja surm on ainult hirmus teistele, kuna ühiskond ütleb neile, et karda surma. Kasutatud materjal http://www.intropsych.com/ch10_development/suicide.html http://et.wikipedia.org/wiki/Enesetapp
Ioonia natuurfilosoofia Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmselt kõnelda seal ja siis , kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast
Politiika paavst sai tugeva võimu, kõik valitsejad usklikud 10. Selgita mõisteid: paavst, piiskop, preester, katedraal, puhastustuli, patt ja pärispatt, märter, indulgents, simoonia, kirikukümnis, Avignoni vangipõli. Paavst katoliku kiriku pea Piiskop koguduse ülevaataja Preester riituste läbiviija Katedraal - piiskopikirik Puhastustuli - katoliikluse järgi mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi. Patt - religioosses tähenduses üleastumine või vastuhakk Jumalale. Pärispatt - kristlikus teoloogias inimese kaasasündinud patusus või rikutus. Märter - inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud. Indulgents - patukustutuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Simoonia - Kirikukümnis - Kirikukümnis on kogu Euroopas korjatud kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Avignoni vangipõli paavstid lükati Prantsusmaale elama
(sakslane) iseloomuga 2) võib olla näiline -mitte tegelik Ettemääratud harmoonia teooria. Monadoloogia. G.W Leibniz (saksa) ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult üks samm" religioosne tunnetamine. Tõi välja 3 parameetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas F.Schleiermacher mitmesugused religioossed teooriad, mis on mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses (saksa) käitumises. T.Herzl (juut) "Juudi riik" sionism - juudi rahvuslik vabadusliikumine. Thales (vanim Miletose koolkond. Ettekujutus maast: maa on Euroopa mõtleja) lame/kettataoline taldrik, mis ujub vees Anaximandros Miletose koolkond. Pakub välja, et inimene on tulnud kalast. "Loodusest" Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus Miletose koolkond
teadusesse. Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal. Islami keraamika on ajavahemikus 7.17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kehtisid mõned piirangud: keelatud oli kujutada elusolendeid, soodustas keerukate ornamentide teket. Kasutada religioosses kunstis väärismetalle, mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks. 9
Karl Kask Ingmar Bergman XI b 2012 Ernst Ingmar Bergman, sündinud 14.juuli 1918 Uppsalas. Ingmar oli vanuselt teine laps oma perekonnas. Vend, Dag, oli temast neli aastat vanem ning õde, Margareta, neli aastat noorem. Isa, Eriku, amet (preester) tingis laste kasvu religioosses miljöös. Ema, Karin, oli hariduselt meditsiiniõde. Ingmar oli elu jooksul abielus 5 korda. (sealhulgas Eesti pianisti ja kirjaniku, Käbi Lareteiga, 1959- 1969) Tal on 9 last ja peaaegu kõik neist tegelevad filmindusega. (v.a tütar Linn Ullmann, kes on kirjanik ning poeg Ingmar Bergman, kes on lendur) Bergman õppis Stockholmi ülikoolis (19371940) kunsti, ajalugu ja kirjandust. Sellel ajal tekkis noormehes ka kirglik huvi teatri vastu.
Islami kunst hõlmab kunsti, mis on loodud alates 7. sajandist inimeste poolt, kes elasid islamiusuliste poolt asustatud aladel. Kunsti tähtsamateks esindajateks on keraamika, arhitektuur, kalligraafia ehk ilukiri ja vaibakunst. Kunsti aga suhtus Islam valdavalt neutraalselt, kuid sellele kehtisid siiski mõned piirangud. Näiteks oli keelatud kujutada elusolendeid (mis soodustas keerukate ornamentide teket) ja kasutada religioosses kunstis väärismetalle (mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks). Keraamika Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. Hiina keraamika kõrge hind ja rohked sakraalehitised, mis vajasid keraamilisi plaate sise ja väliskujunduse tarbeks, soodustasid keraamika kohapealset arengut. 9
Bertrand Russell 1872 - 1970 Elukäik Sündis 18. mail 1872 Walesis. Vanemad surid lapsepõlves. Ema siis, kui R. oli 2. a. ja isa siis, kui 4. a. Kasvatasid isapoolsed vanavanemad. Tema vanaisa John Russell oli 1840. aastatel kolmel korral Sbr peaminister. Õppis koduõpetajatega rangelt religioosses ja rõhuvas kodus. Asus Cambridge’i Trinity College’isse matemaatikat õppima. Hiljem õppis ka majandust ja filosoofiat. Elukäik Reisis palju ning õpetas erinevate koolides üle maailma. Nt pekingi ülikoolis. 1903. a. kirjutas oma esimese olulisema raamatu “Matemaatika printsiibid”. 1918. mõisteti kuueks kuuks vangi patsifistliku (põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada) artikli eest 1949. a
Piiblisse kirja pandud käsuõpetusega, mis keelas piltide kummardamise usu sümbolina. Aja jooksul selline tabu aga kadus. Pildid võisid kristlaste seisukoha järgi kirikus küll olla, aga nende kummardamine ja liigne austamine oli kurjast. Portreekunstis segunesid aga paganlik ja kristlik sümboolika. Portreepilt tõrjus kodudest ajapikku paganlikud portreed välja. Ikoonikunstis kasutati piiratud hulka stseene. Tänapäeva religioosses kunstis kasutatakse nagu tollalgi kristlusest pärinevaid kujutusobjekte, nagu näiteks orantit, keda peetakse palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks, ja karjast, kes oli ja on inimarmastuse sümbol. Karjasena kujutati ka Jeesust. Ristiusu teemad on olnud inspiratsiooniks mõnedele suurtele Euroopa meistrite poolt loodud maalidele, nagu näiteks Rubensi '' Taaniel lõvide augus", kus on kujutatud Taanieli suurt häda, kui too jumalale pühendunud mees otsustas
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud
jumalateenistusel heebrea keelt. See on ühtlasi juutide kodumaa Iisraeli riigikeel. Kuid juute elab ja töötab kogu maailmas ning nad kõnelevad paljusid keeli. Neid ühendavad tugevad perekondlikud tavad ja elu korraldavate seaduste järgimine, kus nad ka iganes ei elaks. Juudi jumalateenistus toimub sünagoogis. See on paik, kus palvetatakse, uuritakse pühakirja ja korraldatakse perekondlikke sündmusi abiellumist ja bar mitzva't (noorukite pühitsemist täiskasvanuks). Religioosses mõttes saab juudi poiss täisealiseks 13-ja tüdruk 12-aastaselt, neid sündmusi tähistatakse peodega. Sünagoogis asub ettelugemiseks kasutatav poodium või lugemispult. Toorarull kantake puldile ja rullitakse lahti. Ettelugemine toimub heebrea keeles ja loevad seda ette mehed. Tänapäeval mängib jumalateenistusel olulist rolli eespalvetaja, kuid mitte rabi. Juutide usulisi juhte nimetatakse rabideks. Nad on õpetajad ja seletavad lahti judaismi seadusi
oli vajalik kurjus, mille Jumal lasi sündida 20.sajandil kuna see lõi võimaluse headuseks pärast kommunismi surma. Thomas Aquinast ,,Teoloogia summa" hea ja kurja eristamise käsitluses väidab, et vastandite ühte poolt saab tunda vaid teise poole kaudu, nii nagu pimedust saab eristada vaid valguse läbi. Tema sõnul on kurjus põhjuslikult seotud headusega seeläbi, et kurjus on oma olemuselt headuse puudumine. 5. Patt on religioosses tähenduses vastuhakk Jumalale. Johannese esimene kiri 3:4 ,,Igaüks kes pattu teeb, teeb ka seda mis on käsu vastu, ja patt on see mis on käsu vastu" Galaatlastele 5:19-21 ,,Aga liha teod on ilmsed, need on hoorus, rüvedus, kiimalus, ebajumalateenistus, nõidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkõpetused, tapmised, joomised, pidutsemised, ja muu sellesarnast, millest ma teile ette ütlen, nii nagu ma enne olin öelnud, et need kes teevad seesugust, ei päri Jumala
intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid. Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused. Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid tutvustasid uusi tehnoloogiaid, keskendusid kirjanduse säilitamisele ja majanduslikule kasvule. Peaaegu kõik koolid ja raamatukogud olid ikka veel kloostrite ja katetraalide alluvuses. Vaimulikud, on vaimsele elule pühendunud isikud religioosses traditsioonis. Vaimulikud olid keskaja intelligendid, nad olid ühed vähesed, kes oskasid lugeda või kirjutada keskaegses kultuuris. Samuti säilitasid nad paljusid kultuuriväärtusi, traditsioonilist kunsti ja kirjandust. Kõrgemad vaimulikud olid samuti väga mõjuvõimsad mehed riigi elus. Vaimulike maine langes 9-11 saj. kui kirikus valitses korruptsioon ja seda mõjutasid väga tugevasti ilmalikud valitsejad.
seda teistele peale suruda, mis viiski kiriku langemiseni. Alates sellest ajast ei olnud kirikul ja religioonil ei olnud nii suuurt võimu riigis toimuva üle. Tänapäeval pannakse palju sõjalisi konflikte religioossete lahkarvamuste arvele, kuid kui vaadata olukorrale realsitlikult, siis võib öelda, et need kõik on vaid valitsuste mängud. Kuna Nad otsivad põhjust alustamaks lahinguid või sõda ühe või teise riigiga. Arenenud riigid näevad ohtu sügavalt religioosses Islami usus ja saadavad sõjavägesid reguleerimaks ja kontrollimaks oluorda. Konflikt ei vaibu, kuna muslimid näevad selles omakorda ohtu, et nende usk hävitatakse. Kuna usk on nende jaoks kõige tähtsam, teevad nad selleks kõik, et seda kaitsta. Selline vastastikune tegevus põhjustab konflikti pikaajalise kestvuse. Kuid see vaenulikkus ei piirdu riigitasandiga. Näiteks hiljuti ründas muslim sõjaväe vormiriietses noormeest ja tappis ta
a. pKr India Judaism 14 miljonit Oletatakse, et religioon on sama vana kui inimkond. Religiooni varasemateks vormideks on: 1) Animism Religiooni vorm, mille puhul hing omistatakse loodusobjektidele ja elututele esemetele. 2) Toteism usuti, et suguharu või hõim pärines mõnest loomast või taimest, keda kultuslikult austati. 3) Surnukultus kultuse tekkimine on seotud hirmuga surnu ees (hing, hauatagune elu, esivanemate kultus). Suur muutus religioosses mõtlemises toimus siis, kui inimesed muutusid paikseks (u. 8000. eKr ja Lähis-Ida). Loomade austamise asemel hakati kummardama loodusnähtusi, millest sõltuti (päike, vihm jne). Neid seostati üleloomulike jõududega ning kujutati geomeetriliste sümbolitena. Hinduism 1500. eKr Sellel usul on tihe seos Indiaga, pärineb sealt ning elanikkonnast 80% on hinduistid. Sõna ,,hindu" on tuletatud Induse jõe nimest (Aleksander Suur). Indias elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad
Sören Kierkegaardi (1813-1855) elu ja isik Päritolumaa: Taani (elas peaaegu kogu oma elu Kopenhaagenis) Lapsepõlv: Oli seitsmes laps jõuka ärimehe perekonnas. Kasvas üles väga vanamoelises ning religioosses õhkkonnas. Inimesena: Vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga. Temas on leitud mitmeid vaimseid hälbeid, skisofreeniat, masohhismi, nartsissismi, maniakaal-depressiivset psühhoosi. Sünged mõtted võisid kiiresti asenduda ülevoolava lõbususega. Kunagi kirjutas ta oma päevikusse: "Inimesed mõistavad mind nii vähe, et nad ei mõista isegi seda, et nad mind ei mõista." Arvatavasti Sörenile meeldiski, et inimestele jäi tema tõeline mina mõistatuseks.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Villem Reiman Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Elulugu (9.III 1861 Suure-Kõpu vald - 25 V 1917 Kolga-Jaani) Villem Reiman sündis renditaluniku sügavalt religioosses ja askeetlikus perekonnas, kus valitses range vennastekoguduse vaim. 1872-77 õppis ta Viljandi elementaar- ja kreiskoolis, seejärel 1878-82 Pärnu gümnaasiumis, kus sai hea klassikalise hariduse. Villem Reiman tudengina 1882 astus Villem Reiman Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Samal aastal sai Eesti Kirjameeste Seltsi liikmeks. Kogu oma elu oli Villem Reiman seotud Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1883 oli ta
kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: Mexuaris tegeleti avalike asjadega; Mürtide õues asus Saadikute saal ja troon; perekonna privaatsed eluruumid. Islami keraamika Islami keraamika on ajavahemikus 7.17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kunsti suhtus islam valdavalt neutraalselt. Kehtisid mõned piirangud: · keelatud oli kujutada elusolendeid (soodustas keerukate ornamentide teket) . · keelatud oli kasutada religioosses kunstis väärismetalle (lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks). Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks . 9
maailmas (nt. USA-s, mis samuti kuulub Lääne tsivilisatsiooni) põhjustanud usu vähenemist. Vastupidi, nii eri maailma- kui ka etnilised usundid elavad üle taassündi. Ka pole mingit põhjust väita, nagu oleks teaduse jätkuv arenemine kaasa toonud religioossete uskumuste kadumist. Mingit võitlust teaduse ja religiooni vahel tänasel päeval ei peeta. Ta nõustub, et inimesed olid minevikus kahtlemata usklikud, sest nad elasid religioosses ühiskonnas, kuid ei arva, et tänapäeva inimesed seda vähem on. R. Stark toob näiteks Islandi, kus vaid 2% elanikkonnast käib iga nädal kirikus, kuid subjektiivse religioossuse näitajad on kõrged. Koguni 40% islandlastest usub reinkarnatsiooni, 81% surmajärgset elu ja 88% usub, et inimesel on hing. Ainult 2% neist on ateistid. R. Starki meelest pole see sekulariseerunud ühiskond, nagu tahetakse väita. Muidugi möönab ta, et kunagi
.. a) Jumala/ saatuse tahtele b) Sotsiaalsele hüvele · Sentimentalism kriteeriumiks on sisetunne/ südametunnistuse hääl. · Formalistlik/ deoontoloogiline (kohustuse) eetika kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise motiiv. · Utilitarism/ konsekventsionalism (tagajärje-eetika) kriteeriumiks on teo/ tegematajätmise tagajärg · Eksistentsialism/ voluntarism Religioosses ja sotsiaalse hüve eetikas võetakse suuresti ära inimene otsustus õigus ning ei rakendata mõtlemise võimet. Kõik on ette määratud ja nii peabki olema, sest nii on öeldud. Sentimentalismis tekib küsimus, mida teevad need inimesed, kes ehk ei ole oma emotsioonidega ja sisemise minaga nii sina peal? Kõik põhineb inidiviidil ning tema arusaamisel iseendast ja ümbritsevast. Kohustuse eetika paneb kõige rohkem mõtlema miks, milleks ja ühtlasi kuidas?
Suur katk ei eristanud inimeste seisusi ja klasse üldse, see ikka karistas 1348. aastal kõiki. Selle aja ühiskond oli vastandite ühiskond. Keskaja kristluses kohtub tihti vastandpaare. Kõige sagedamini eristati kogu keskaja ühiskonda vastandlikeks kaheks grupiks: võimsad ja nõrgad, rikkad ja vaesed. Neist kõige levinumad ja tähtsamad olid aga vaimulikud ja ilmalikud, kuhu kuulusid ka juriidilisest plaanist vabad ja mittevabad. See vastandumine oli loogiline religioosses ühiskonnas, mida valitsesid vaimulikud. Võib tulla järeldusele, et tegelikult koosnes keskaja ühiskond kahest paralleelsest hierarhiast: vaimulikust, mille juhatas paavst ja ilmalikust, mille juhatas keiser. Vaimulikuks osaks olid keskaja Euroopas piiskopid, pühakud, preestrid ja eelkõige mungad, kes mängisid suur rolli ühiskonnaelus, pakkudes ilmikuile olulist tuge. Nad palvetasid ja sellega kindlastasid oma kontakti Jumalaga, mis andis maapealse elu üle vaimse väe
rõhutab kontrastiks selle kaduvust. Francisco De Quevedo saavutas kuulsuse kõigepealt kriitikuna. Tema mitmekesine looming näitab kaasaelamist sotsiaalsetele probleemidele ja muret kodumaa saatuse pärast. Quevedo tusameelsetes sonettides varitseb inimest lakkamatult surm. Pedro Calderon Suurim hispaania barokidramaturg P. Calderón (Calderón de la Barca, 16001684), kes on sageli leidnud kõrvutamist Sha kes peare'iga, rõhutab oma peateoses, fi losoofi lis-religioosses draamas ,,Elu on unenägu", et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII
(moslem = muslim = muhameedlane = maur = islamiusuline) moslemitel oli 10. saj ühtne riik e kalifaat. Edaspidi jagunes erinevateks riikideks. 16- 20 saj olid suures osas türklaste ülemvõimu all. Ühendavateks teguriteks moslemite riikides olid: araabia keel ja koraan. Islami monoteism on äärmiselt range. Kunstis kehtestab piiranguid. Keelustatud on elusolendite kujutamine (soodustas kreeka ornamendi kunsti teket). Religioosses kunstis ei lubatud kasutada ka väärismetalle (lõi eelduse keraamika laialdaseks kasutamiseks) elusolendite kujutamise keeldu on vahel rikutud miniatuurmaalidel ja vaipadel. Ehituskunst Tähtsaimad ehitised on moseed, alates 7.saj Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Meka poolses seinas on palee nissid ja õuel on kaev. Mosee ümber on minaretid(4-8) mis võivad olla erineva kujuga: rõdudega, katusega jne. Hooned on
seadused jmt. · Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus. · Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid või seisukohti mõjutada püüdev kirjandus: parteide ja muude huvigruppide lendlehed, valimisloosungid ja -platvormid, propaganda jmt · Vaimulik kirjandus (usuline kirjandus) ja liturgiline kirjandus (liturgilised tekstid) on kasutamiseks religioosses praktikas, misjonitöös, liturgias (jumalateenistustel) jm. Vaimuliku kirjanduse hulka kuuluvad näiteks pühakute elulood, "vagajutud", "äratuskirjandus", palvetekstid, ülistused, laulud, pühakirjad jm. · Epitaafid on raidkirjad hauakividel või ka muud tekstid monumentidel, hoonetel jm. säilitamaks inimese mälestust või sündmuse tähtsust. Mõnikord liigitatakse epitaafilise kirjanduse hulka ka graffiti, "peldikuseina kirjandus" jmt.
Kui in olid paiksed, siis neil polnud vaja teist süsteemi; pealinnas pidid nad aga leidma uue viisi (kohalik jumal enam ei aidanud). Hakkasid lokkama uued kultuurid, liikumised. Nt roheline tõuk. Koolkonnad. Inimese teod määravad ära, millised saavad olema ümbersünnid ja millised mitte. Esialgsed jutustajad kasutavad vana usu elemente. Tervise tagasi andmiste lood. Budistid pole alati olnud rahumeelsed. Poliitiline enesekehtestamine. Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintōl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks palju uususundeid
Bertrandi ilmalik ristiisa oli utilitaristlik filosoof John Stuart Mill ning oma lapsepõlve veetis Bertrand Richmond Parkis Pembroke Lodge'is. Russelli mõlemad vanemad surid veel ta lapsepõlves ning teda ja tema venda kasvatasid viktoriaanlikud vanavanemad krahv ja krahvinna Russell. Kooli neid ei saadetud, vaid neid õpetasid guvernandid ja koduõpetajad. Nõnda õppis Bertrand perfektselt ära saksa ja prantsuse keele. Pärast koduõpetajate antud haridust rangelt religioosses ja rõhuvas kodus asus Russell õppima matemaatikat Cambridge'is Trinity College'is, kus julgustati ka huvi filosoofia vastu, nii jäi ta pärast kraadi omandamist matemaatikas Cambridge'i kauemaks, et valmistuda teise osa jaoks moraaliteaduse tripos'est. 1895 sai Bertrand Trinity'st kuueaastase stipendiumi, mille vältel ta reisis ja õppis Berliinis filosoofiat ja majandust. Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal
kritiseeris ,,uue muusika" meelelisust ja subjektiivsust. Aristoteles rõhutas muusika tähtsust kasvatuses, kuid jättis seejuures ruumi ka meelelisele naudingule. Aristoxenes eelmise õpilane, koondas Kreeka helilaadid täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks, süstematiseeris rütmiõpetuse. Keskaja algust tähistab 756. a eKr Lääne-Rooma keisririigi langust Varakristliku muusika laulutüübid ja tähendus: a) hümnoolia uute tekstide laulmine b) psalmoodia juutide religioosses muusikas tähtsaim c) vaimulik laul varakristlikus keskkonnas laulmine 395. a Rooma lõhenemine tõi kaasa kiriku sisulise lõhenemise. Tekkis eraldi ida- ja läänekristlus.Idakristlus oli tugev, kuid läänekristlus iseseisvam. Idakristlus on siiamaani enam-vähem säilitanud oma orginaaljooned. Läänekristlus on läbi aegade muutunud. · Keskaeg ja Gregoriuse laul · 2 põhilist zanri 1) hümnoolia (kiidu-ülistuslaul) 2) psalmoodia (psalm) + vaimulik laul
ühiskond ütleb neile, et karda surma. Enesetapu põhjused võivad olla vaimsed häired, kannatused, stress, lein, õnnetus, põgenemaks karistusest või kiusavast keskkonnast, süü- või autunde pärast, vigastuse tõttu, finantsprobleemide tõttu, eneseohverdus, sõjaväelise või sotsiaalse taktikana(nt. Kamikaze), uskudes, et elul pole väärtust( absurdism, pessimism, nihilism), osaledes mõnes religioosses kultuses, üksindus. 3.1 ENESETAPU VORMID Normatiivne: · anoomiline enesetapp (kiired sotsiaalsed muutused, muutuvad normid, ühiskonna ebaküllaldane kontroll indiviidi üle). · fatalistlik enesetapp (liigne sõltuvus ebaratsionaalsetest ettekirjutustest ja reeglitest). Integratiivne: · egoistik enesetapp (isolatsioon sotsiaalsest grupist, vähesed suitsideaalset käitumist taunivad ettekirjutised),
Jaapan Religioosses mõttes on Jaapan unikaalne. Pole teist maad maailmas, kus oleks selline usundite sümbioos ja läbipõimumine. Sellel fenomenil on pikk ja keeruline ajalugu, peamine osa shintl ja budismil, seejuures budism oma mahajaana kohalikus variandis, mis käsitleb Buddhat jumalusena (jumalustamine). Eri aegadel on mõju avaldanud ka teised usundid: taoism, kristlus (katoliiklik variant) ja konfutsismi filosoofia. Praegu on kõik koos, lisaks pal- ju uususundeid. Enamus jaapanlasi on nii sintoistid kui budistid. Piltlikult: jaapanlane sünnib shintoistina ja sureb budistina. Jaapani originaalne usund on shint, mis on looduslik animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mid...
Andra of the Roads, nagu tõlkis poetessi nime juba kuulus Tallinna-poeet Jürgen Rooste, on oma seitsmeteist eluaasta kohta hea raamatu teinud. Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas. Eesti kirjandusele omaselt armastab ta maid jagada jumalaga: aFUCKINGmen, nii kõlab poetessi julges religioosses luules aamen. Luuletused on harali ja naha vahele trügivad, leidliku kujundlikkusega ja mis peaasi, need pole enamasti armastusest haiget saamise ära rääkimisega piirdunud, vaid kasvanud sellest üle, olgu siis naljakaks, küüniliseks või üldistavaks. "Ja kui ei helista / ei lõppe armastus ikkagi otsa / ta pole inimene ju / unedes näeme piisavalt." Päris mõistlik ja lohutav.Andra mõte jookseb kiiresti ja nii mitmes suunas, et temalt võib tulevikus kõike oodata
Ajalooliseks hoovaks, mis ühitas hetkesse ''praegu'' teaduslikud ideed, mis valitsesid ''enne'' ja juba uued ettekujutused, oli Inglise revolutsioon. See seletas Newtoni-aegse teadusliku progressi sisepinget ja ''tugevat pöördumatust'' 17.sajandi lõpus ja 18.sajandi algul. Newtoni loomingut on nimetatud ''Inglise revolutsiooni peegliks''. Newtoni ideede vastuolud on nii või teisiti seotud 17.sajandi Inglise revolutsiooni vastuolulisusega, mis toimus religioosses vormis ja avas järgmise põlvkonna mõtlejaile tee radikaalseteks antireligioosseteks järeldusteks. Newtoni ajastule on omane teaduse seos religioossete ideedega. 18.sajandil saab njuutonlus ateismi aluseks. See evolutsioon on seotud ühiskondliku ja filosoofilise mõttega, mis valmistas ette Suure Prantsuse revolutsiooni. 3 Newtoni elu ja looming Newtoni elu kohta on teada vaid napid andmed. Andmete vähesus pole
piima, ja mõnikord ka sibulatega. Teevaimustus jõudis kõrgpunkti Songi valitsemise ajal. Korraldati ka võistlusi, kus prooviti ja hinnati uusi teesegusid. (Gööck, 7-8). Teest oli saanud põhiline kaplemise vahend. Tee levis mööda maailma. Teda imporditi mitmetesse maadesse, kus ta kogus kiirelt populaarsust. Budistlik preester Yeisei oli esimene, kes tõi teeseemned Jaapanisse. Ta oli näinud tee väärtust tõusvat Hiinas religioosses meditatsioonis. Ta on Jaapanis tuntud kui ,,tee isa". Selle tõttu on Jaapanis teed alati zen- budismiga seostatud. Tee levis kiiresti kuninglikus õukonnast ja kloostritest jaapani ühiskonna teistesse osadesse. Tee tõsteti kunstivormiks, mis lõppes Jaapani teetseremoonia loomisega. Kuna tee oli saavutanud kõrge arengutaseme nii Jaapanis kui Hiinas, hakkas teed puudutav informatsioon imbuma ka Euroopasse. Esimene eurooplane, kes teega isiklikult
maailma suhtes. Mõistus on maailm selle seaduspärasuse aspektist vaadelduna. 2) Mõistuspärasus kui sihipärasus. Maailma ja ka ajalugu ei ole mitte juhuslike sündmuste kogum, vaid on allutatud lisaks seadustele ka ettenägemisele. Hegeli arvates ei pea selline ettenägemine või suunitlus sugugi mitte omama religioosset värvingut. Filosoofiline sihipärasuse põhimõte ei ole samane vulgaarse ettenägemisega religioosses mõttes. Hegeli arusaamises tähendab sihipärasus lihtsalt seda, et ajaloolistes protsessides on oma suunitlus, mõte. Ajaloos teostub progress. Niisiis avaldub ajaloo mõistuspärasus kahel kujul: seadus ja sihipärasusena. 2.3 Ajalooline progress ja vabadus Hegel rõhutab, et ajalugu teostub vaimses sfääris. Ka loodus mängib siin mõningast rolli, kuid substansiaalseks on siiski vaim ja tema areng. Vaimu olemuseks on vabadus, kuid arengu
Müsteeriumid. Isise ja Mithra kultus Roomas Roomas valitses teiste rahvaste uskudesse salliv suhtumine. Ainsaks nõudmiseks oli, et austataks ka Rooma jumalaid. Seetõttu kujuneski just Rooma soodsaks paigaks uskude segunemiseks. Viimastel sajanditel enne Kristust toimusid inimeste religioosses maailmapildis sügavad muutused. See väljendus usus uutesse jumalatesse, mis nõudis teistsugust kultuslikku vormi. Tegemist polnud ainult ühe liikumisega, kõigil neil tundus olevat ühine uus arusaam jumalikkusest. Seejuures ei hidetud vana usku täielikult kõrvale. Religiooniajaloos võetakse need voolud kokku nimetusega ,,müsteeriumid" ehk salajased jumalateenistused. Nende abil loodeti saada jumalaga lähedasemat ja emotsionaalsemat sidet. Seeläbi hakkas tähtsust
Kirikumuusikana loodud Bachi koraaliprelüüd on sama teos nii jumalateenistuse osana kui ka ilmalikus muusikaelus kontserdisaalis. Kirikus on prelüüd osasaamiseks vaimulikust ,,ühes hingamisest", kontserdil modifitseerub ta samuti ,,ühisväärtuseks", seekord on põhirõhk võimalikult täiuslikul kunstilisel ja mängutehnilisel tasemel esitatud muusikapala nautimisel, mis loomulikult ei välista kuulajal ka religioosse elamuse saamist, kuigi kontserdikuulaja on religioosses mõttes reeglina passivsemas rollis kui kirikuteenistusel osaleja. Üht ja sama heliteost kõlbab niisiis lahterdada nii kiriku-, kristlikuks kui ka kunstmuusikaks. Vaimulik muusika ,,On olemas ühendus muusikalise fraasi algelise pildi ja ühe väga keerulise teise maailma vahel, mida me kanname endas ja mis tegelikult kõike määrab; aga seda ei saa seletada" (Arvo Pärt 2005).
paneb aluse sidemele, millest saab socius. Tänu sellele ei tunne vennad end enam väljatõugatuna, vaid omandavad, vastupidi, imaginaarse kindluse, et nad samastatakse võimuga, mis neid enne mässu kogu oma raskusega rõhus. Hüve, mida Freud selles protsessis näeb, on omaksvõetus ja samastumine seaduse, võimu ja autoriteediga. Väljatõugatuse tunne, mida tänapäeval tekitab majanduslik kriis või etniline või muu võõrus, on nii teataval viisil ravitav või vähemasti leevendatav religioosses ruumis, kus indiviid usub samastumisest osa saavat, olles sümboolses kogukonnas omaks võetud. Ta siirdub etnilise, sotsiaalse või poliitilise väljatõugatu kohalt sümboolse omaksvõetu kohale; ta saavutab juurdepääsu võimupositsioonile, mis seni jäi tema arvates väljapoole haardeulatust." (Krull 1998: 136-137). Kui mässu võimalus kaob, kaob lisaks religioossele sidemele ka väljatõugatuse tunde ületamise võimalus: algpunkti naasta ja leping taasformuleerida. See tähendaks nii
See tava oli olemas vähemalt 520 a. eKr, sest siis mainitakse seda Vana Testamendi Sakaria raamatus. Vana-Kreeka sõdurid kinnitasid oma kilpide külge pronkskellukesed, et vaenlast kohutada. Kreeklased andsid kellukesed ka linnavahtidele ja tunnimeestele, et elanikke ohu korral hoiatada. Matusekella helistamise tava, et kurje vaime lahkunust eemal hoida, on pärit vähemalt 8. sajandist. Vanimad käsikellad on pärit Hiinast 1600 eKr. Kirjalikud allikad räägivad nende kasutamisest religioosses muusikas. 9. sajandi Jaapanis kasutati väikesi haamriga löödavaid kelli budistliku ühehäälse laulu goeka saateks. Kirikus oli üks varaseim väikeste kellade kasutamise viis kellaratas ehk Zimbelstern, mille näiteid on mainitud 10. sajandil. Neid leidus Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias, vähemal määral Inglismaal. Häälestatud tornikelli on olnud juba vähemalt 3000 aastat, kuid Euroopasse jõudsid need alles 11. sajandil. Esimest korda on seda kujutatud 1070. a
kujutluspilte. Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiprobleemiks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailmapilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on "...kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta" (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse
teadvuses loodusnähtuste olemust peegeldavaid kujutluspilte. Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiprobleemiks on tunnetada oma suhet maailmaga – omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailmapilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu. Maailmapildi aluseks on indiviidi usk sellesse, et tema poolt maailma tunnetamisel kasutatav meetod annab adekvaatseid tulemusi. Usk on “… kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse ja veendumus selles, mida ei nähta” (Heebrealastele 11.1). Füüsikalise (või loodusteadusliku) maailmapildi aluseks on usk (loodus-) teaduse meetodisse. Reeglina on
Kui inimesed elavad sündsalt, traditsioone järgides, siis on nende käitumine kahtlemata õige. Li hõlmab austust vanemate vastu, esivanemate austamist, rituaalide järgimist ja oma kohustuste täitmist. Konfutsius on veendunud, et kui järgitakse li`d, siis kujundab see järgijate ja ka riigi iseloomu. Ta kinnitab, et inimene, kes on lojaalne nii oma isale kui ka vanemale vennale (kaks traditsiooniliselt tähtsaimat suhet), on ka riigile kuulekas. Isegi rituaalide väärtus ei peitu selle religioosses tähtuses – see annab inimestele lihtsalt võimaluse järgida midagi õilist. Konfutsiuse vaateid li (rituaali) tähtsusest ühiskonnas võib võrrelda Platoni õiguseideedega; s.t mitte õiglusega juriidilises mõttes, vaid selles tähenduses, et iga asi oleks oma õigel kohal. Teine tähtis kontseptsioon konfutsianismis on yi, mis tähendab ligikaudselt moraalsest või kohasust. Konfutsius ei ühendanud seda otseselt li´ga, kuid see
laste ja täiskasvanute vahel. Laste sõbrad on lapsed, täiskasvanu võib olla lapse vastu sõbralik, aga mitte antipedagoogika poolt esitatud mõttes lapse sõber. 3.1 Ivan Illich Ivan Illich on tuntud oma radikaalse ühiskonnakriitilise suhtumise poolest, kus ta taunis moderniseerumist ning institutsionaliseerumise korrumpeerivat mõju. I. Illich sündis 1926. aastal Viinis, kus aastatel 1931-1941 õppis religioosses koolis, kuni oli sunnitud sealt lahkuma oma ema juudi päritolu tõttu. Pere kolis Itaaliasse ja Illich alustas õpinguid Firenze Ülikoolis loodusteadustes ja kunstiajaloos. 1943. aastal kolis Ivan Illich Rooma, et õppida Ivan Illich (1926-2002) Gregoriaani Ülikoolis preestriks. Hiljem omandas ta doktorikraadi ajaloos Salzburgi Ülikoolis. 1960. aastate lõpust 1970
Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Autorid: Mati Unt, Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Madis Kõiv, Hando Runnel, Vaino Vahing, Merle Karusoo, Jaan Kruusvall, Enn Vetemaa. 9. Jaan Kaplinski looming. Luule: „Tolmust ja värvidest“, „Valge joon Võrumaa kohale“, „Õhtu toob tagasi kõik“, Taivahe heidet tsirk“. Mitut sorti luule. Pisut seoseid Idamaadega, aga suures osas siiski klassikaline euroopalik intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus. Tasakaaluotsingud, tasakaal maailma eri komponentide vahel. Väikeste autorite ja kultuurivähemuste eestkõneleja, huvi loodusrahvaste vastu. Luules on rahvuslikke elemente, aga vaade on pigem globaalne. Retooriliselt tugevalt markeeritud, traagiliselt ülev. Loitsiv element. Proosa: romaanid „Silm. Hektor“, „Seesama jõgi“
William Blake (18. ja 19. saj) püüdis edasi anda teose värvifantaasiat, selle "pürotehnikat". Gustave Dore -tema gravüürides omandas kujuteldamatu veenva ilmekuse ja kaalukuse. PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad. Uus Testament jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetusraamatud ning
Jumala metafüüsilistel atribuutidel puudub igasugune konkreetne tähendus. Sellised on näiteks väidetavad immateriaalsus, lõpmatus, olemise ja tegevuse, substantsi ja aktsidentsi, potentsiaalsuse ja aktuaalsuse ühtsus. Sellised atribuudid ei seostu kuidagi meie igapäevase eluga. Jumala metafüüsilistest atribuutidest rääkimine on seetõttu mõttetu. Jumala kõlbelised atribuudid (nt Jumala headus, kõikvõimsus, õiglus) on aga hoopis olulisemad, nad tekitavad religioosses inimeses hirmu ja lootust ning ärgitavad õigesti elama. Sõnadel Jumal, Jumala tahe jt on Jamesi arvates vaid praktiline tähendus. Ainult pragmatism suudabki Jumala mõistele anda mõistetava sisu. Kui Jumal on olemas, siis on maailmas kõik korras – selline on pragmatistliku teoloogia tuum ning siin pole vaja mingeid teoreetilisi definitsioone. Religioon tuleneb Jamesi väitel pigem ebakindlusest tuleviku suhtes, vajadusest mingi garantii järele:
sobis ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega, mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Vastupidine on Weberi arvates olukord hinduismi ja budismiga, mis pöörduvad ära sellest maailmast ja rõhutavad meditatsiooni läbi kosmosega üheks saamist. Weber eristas preeserlikku ja prohvetlikku alget. Preestri funktsioonideks on tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures preester on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Religioosses mõttes on preeset säilitaja, poliitilises mõttes aga sageli võimustruktuuri toetaja. Prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilutuslikule uuele korrale. Selle uue korra määratlejana on prohvet ametlike võimudega vastuolus. EHK: preestrid kalduvad kaitsma traditsioonilisi väärtusi ja võivad tegelikult olla prohvetliku liikumise pärijad. Prohvetid lõhuvad sotsiaalset korda ja on
kogukonnaliikmete solidaarsusest, ühiskondlikest huvidest rahva hüvedest, heaolust (Roosileht, lk 267-268). Üheks ühiskondliku hoolekande laiema leviku oluliseks tõukeks oli ülemäärane kerjamise ja hulkurluse kasv piirkondades, kus lahkelt annetati. Annetamise puhul olid 5 kerjused kristlastele justkui vahendiks hingeõnnistuse saamisel. Nad muutusid eraldi kihiks keda ühiskond religioosses mõttes isegi vajas. Juba varakeskaja kirikukogudel arutati selle probleemiga seotud küsimusi ning 1163. aasta Toursi kirikukogul fikseeriti põhimõte, et iga kogukond toidab oma vaesed. Esimesed ühiskondliku hoolekande laiema rakendamise katsed toimusid 15. sajandil, eriti suurtes linnades, kus vajadus vaesuse vähendamise ja kerjamise tõkestamise meetmete järele oli kõige pakilisem. 17. sajandini jäid hoolekandes juhtivale positsioonile siiski
Kandle healed ja "Rõõmus laulja". Ühiskondlikust tegevusest lahutamatu on Jakobsoni patriootiline luule ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" , mis taunib seisuste ebavõrdsust. Villem Reiman 9. märts 1861 Karola külas Viljandimaal 25. mai 1917 Kolga-Jaanis oli eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Reiman sündis renditaluniku religioosses perekonnas ning õppis Viljandi elementaar- ning seejärel kreisikoolis 18721877. 18781882 omandas ta haridust Pärnu gümnaasiumis ning astus seejärel Tartu Ülikooli usuteaduskonda. 1883. aastal oli Reiman üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliikmeid, ta osales ka seltsi sinimustvalge lipu sissepühitsemisel 1884. aasta 4. juunil Otepää kirikus. 1886. aastal sai tast seltsi esimees. 1890. aastate alguses oli eesti rahvuslik liikumine madalseisus, sest endisaegsed juhid olid kas
annaabi.ee 
