Islami kunst (0)

ISLAMI KUNST
7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon , mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed , kes oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islamiks nimetatud usund liitis ja ühendas araablasi. Islam on alates oma sünnist jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur , tarbekunst ja abstraktne ornamentika . Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal .
Islami keraamika on ajavahemikus 7.–17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kehtisid mõned piirangud: keelatud oli kujutada elusolendeid, soodustas keerukate ornamentide teket. Kasutada religioosses kunstis väärismetalle, mis lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks. Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika. 9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta. Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks.
9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda-ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel.
Frittkeraamika, tulevase frittportselani eelkäija, väljaarendamine. Savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan, kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid.
12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.
Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi.
Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on pühakojad – mošeed, mida hakati ehitama 7.sajandil. Neid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on nad sarnase põhiplaaniga. Tüüpiline mošee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud; ühel küljel suurem, üsna madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sammaste read; Meka poolses seinas on poolümar palvenišš, vahel on neid ka mitu; õues kaev , kuna usk nõuab enne palvetamist rituaalset pesemist. Islami ehituskunsti võluks on tema rikkalik ornamentaalne dekoratsioon . Tavaliselt kuuluvad mošee juurde üks või mitu saledat ja kõrget torni- minaretti, mille rõdult usklikke palvusele kutsutakse. Minarettidel on erinevaid vorme: nelinurkne , ümar, hulktahkne, kruvikujuline, mitu rõdu, teravatipuline katus, sammastevahelised kaared fantaasiaküllase vormiga, ümarkaare kõrval võivad esineda sakilised, teravkaarsed ja hoburaua- või ristikulehekujulised kaared.
Selimiye mošee Edirnes, Türgis – Selimiye mošee kupli lagi on üks parimaid näiteid islami ornamenaalsetest dekoratsioonidest.
Cordoba suur mošee Hispaanias – algselt ehitati katoliku kirikuna aastal 600, 8.sajandi alguses Hispaaniasse tunginud moslemite võimu all ehitati ümber mošeeks. Cordoba kuulsad topeltkaared.
Alhambra kindlusloss Granadas, Hispaanias – üks maailma kaunemaid islami profaanehitisi.
Taj Mahal – haudehitis Põhja-Indias, Agras
Tänapäeva islami arhitektuur: Sheik Zayedi mošee Abu Dhabis, Araabia Ühendemiraatides