Islami kunsti referaat (1)

Rakke Gümnaasium
Islami kunst
Katre Pohlak
X klass
Mai 2011
Sisukord

• Sisukord
  

• Miks valisin selle teema?
  

• Kust on saanud alguse Islami kunst ?
  

• Islami ehituskunst
  

• Islami keraamika
  

• Islami ornament
  

• Kasutatud materjal
  

Miks valisin selle teema?
Nii, nagu igakord juba tavaks on saanud, trükkisin ka seekord kõik teemad rõõmsalt Google otsingusse ja vaatasin , mille kohta kui palju infot on. Pärast seda „rituaali“ vajusid Merovingide ja Karolingide kunst kohe valikust välja. Sisetunne ütles, et ilmselt meeldib teisele teema „Sküüdid, keldid , viikingid“ ning kuna ma polnud kindel, et see teema juba paari inimese poolt võetud ei ole, lükkasin ka selle kõrvale. Kaks esimest teemast – Vanavene kunst ja arhidektuur ning Islami kunst – meelidisd mõlemad nii teema kui ka materjali rohkuse poolest. Niisiis valisin Islami kunsti lihtsalt ehku peale välja minnes, et kui ei sobi, saan poole referaadi pealt ju teemat muuta.
Aus selgitus teemavalikule on ehk parem, kui välja mõeldud pikk ja ilus jutt sellest, kuidas Islami kunsti mind juba lapsest peale huvitanud on ning teemavalik tänu sellele suurele kunstikirele sündinud oleks.
Teada sain muidugi palju. Kuna ma pole kunagi varem Islami kunstiga kokku puutunud, tundus pea iga kolmas fakt uue ja huvitavana. Silmaringi kohapealt tuli see referaat kindlasti kasuks.
Kust on saanud alguse islami kunst?
7. sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel religioon , mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed .
Vähem kui sajandi jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini.
Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi. Araabia kultuur on andnud maailmale palju, kuid eriti ornamentika tehnikat .
Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis , Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 miljoni inimese.
Islami ehituskunst
Ehituskunstis on olnud kõige
olulisem ehitis pühakoda – mošee.
Mošee koosneb enamasti müüriga
Ümbritsetud nelinurksest õuest,
mida igast küljest piiravad sammas-
käigud. Ühel küljel on tavaliselt
suurem, üsna madal ja lameda
laega saal , mille jagavad löövideks
sammaste read. Meka poolses
seinas (niinimetatud kilbamüüris)
on poolümar palvenišš
(niinimetatud mihrab ). Mošee õues
a Cordoba Suure mošee
sub kaev. Tavaliselt kuuluvad
mošee juurde ka 1 või mitu saledat
torni – minaretti.
Al-Aqsa mošee on ehitatud kaljule, millelt Muhamed olevat taevasse tõusnud ja Allahiga rääkinud. Samas paiknes kunagine Saalomoni tempel. Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab kaht ühise tsentriga kooriümbriskäiku, mis olid mõeldud rituaalsete protsessioonide jaoks. Kiriku interjööris on kasutatud marmorit, sinise glasuuriga telliseid ja keraamilisi plaate . Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20 meetrit ning see kerkib rohkem kui 35 meetri kõrgusele Prohveti kalju kohale.
Samarra Suur mošee oli islamimaailma suurim, mahutas 80 000-100 000 palvetajat ning on rajatud umbes 850.aastal Iraagis. Siseõue mõõtmed 155x240 meetrit ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mošee kõige silmatorkavam säilinud element on spiraalminarett al-Malwiya. 55.meetri kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m.
Cordoba Suure mošee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar-Rahmani käsul 8.sajandil Hispaanias. Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 aasta jooksul. 16.sajandil ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal .
Cordoba Suure mošee koopataolises palvesaalis on 850 graniit -, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas.
Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse . Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias. Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: Mexuaris tegeleti avalike asjadega; Mürtide õues asus Saadikute saal ja troon; perekonna privaatsed eluruumid .
Islami keraamika
Islami keraamika on ajavahemikus 7.–17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kunsti suhtus islam valdavalt neutraalselt. Kehtisid mõned piirangud:

• keelatud oli kujutada elusolendeid (soodustas keerukate ornamentide teket) .
  

• keelatud oli kasutada religioosses kunstis väärismetalle (lõi eeldused keraamika senisest laialdasemaks kasutuselevõtuks).
  

Keraamika arendamist mõjutas ka Siiditee kaudu islamimaailma jõudev kõrge kvaliteediga Hiina keraamika.
9. sajandil leiutati valge kattev tinaglasuur, mis võimaldas värvilisest madalkuumussavist valmistatud esemeid valge pealispinnaga katta . Valgele pealispinnale maaliti glasuuripealsete värvidega. Selles tehnikas valmistatud keraamikat nimetatakse minai-keraamikaks .
9. sajandil arendati Samarras ja Bagdadis välja lüsterkeraamika, milles maaliti hõbeda-ja vaseühendeid sisaldavate lüstervärvidega valgele tinaglasuurile peale dekoor ja seejärel teostati reduktsioonpõletus. Lüstertehnika võimaldas saavutada kallihinnaliselt mõjuvat ja mitmevärviliselt säravalt pealispinda, mida kasutati rohkelt nõude ja keraamiliste seina- ning põrandaplaatide tootmisel.

• Frittkeraamika (tulevase frittportselani eelkäija) väljaarendamine: savisse kvartsliiva ja fritipulbri sissesegamisel saadud tihe valgeks põlev keraamiline mass oli küll madalamal temperatuuril põletatud kui Hiina portselan , kuid tänu klaasipuru sisaldusele küllaltki tihe ja portselani jäljendav. Läbikumavus saavutati nõudesse tehtavate aukudega, mis hiljem läbipaistva glasuuriga kattusid.
  

• 12. sajandil muutus populaarseks lakabi-keraamika (pärsia keeles lakabi 'maalitud'), mille dekoor oli reljeefne kontuurjoonis, mis hoidis ära erivärviliste glasuuride kokkuvalgumise eseme pinnal. Lakabi-keraamika põhiliselt kasutatud motiivideks said kalligraafilise kirja ja linnu (põhiliselt paabulinnu) kujutised.
  

Islami ornament
Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. Islamis arenes ornamentika tänu sellele, et keelatud oli kujutada inimesi ja loomi.
 
 
Kasutatud materjal:
http://www.reelikarokunstiajalugu.weebly.com/
http://et.wikipedia.org/
http://www.annaabi.com/
http://www.images.google.com/