Ingmar Bergman (0)

Karl Kask
Ingmar Bergman XI b
2012
Ernst Ingmar Bergman, sündinud 14.juuli 1918
Uppsalas.
Ingmar oli vanuselt teine laps oma perekonnas.
Vend, Dag, oli temast neli aastat vanem ning õde,
Margareta, neli aastat noorem.
Isa, Eriku, amet (preester) tingis laste kasvu
religioosses miljöös.
Ema, Karin, oli hariduselt meditsiiniõde.
Ingmar oli elu jooksul abielus 5 korda. (sealhulgas
Eesti pianisti ja kirjaniku, Käbi Lareteiga, 1959-
1969)
Tal on 9 last ja peaaegu kõik neist tegelevad
filmindusega. (v.a tütar Linn Ullmann, kes on
kirjanik ning poeg Ingmar Bergman, kes on lendur)
Bergman õppis Stockholmi ülikoolis (1937­1940) kunsti,
ajalugu ja kirjandust. Sellel ajal tekkis noormehes ka kirglik
huvi teatri vastu.
Näitlemine, juhendamine jms oli küll vaid algselt hobi, kuid
peagi tekkis võimalus jätkata karjääri Mäster Olofsgärdeni
teatris.
1940. aastal sai Bergmanist rezissööri assistent Rootsi
Kuninglikus Ooperimajas. Viis aastat hiljem anti südikale
noormehele võimalus teha päris oma film, mille nimeks sai
,,Kriis".
Bergmani filmiloomingus kajastuvad kõige tihemini
eksistentsiaalsed küsimused sealhulgas ka surelikkus ning
usk.
Rezissööri arengu ja ideede kujunemise juures mängis
tugevat rolli tema religioosne taust.
Vanameistri filmides võib märgata mitmeid usuga seotud
motiive ning tihti ka moraalsete ning eetiliste väärtuste üle
arutlemist.
Veel üks Bergmani loomingut mõjutanud tegureid olid
lapsepõlves nähtud graafilises stiilis produtseeritud Piibli
lood ning valmid, mis pärinesid Rootsi asuvatest
rustikaalsetest kirikutest.
60-ndatel ostis Bergman endale suvila Fårö saarele
Paiga lummav maastik oli taust ka mitmele filmidele:
,,Persona" (1966),
,,Hunditund" (1968),
,,Häbi" (1968),
,,Kirg" (1969)
· 1971.aastal esilinastunud film ,,Puudutus" oli Bergmani esimene
ingliskeelne linateos.
Kuulsaimad teosed:
"Suveöö naeratused" (1955)
"Seitsmes pitser" (1957)
"Maasikavälu" (1957)
`' Nagu peeglis '' (1961)
`'Vaikus '' (1963)
`'Persona '' (1966)
`'Sosinad ja karjed '' (1972)
`'Võluflööt '' (1975)
`'Fanny ja Alexander '' (1982)
http://www.youtube.com/watch?
v=HybZq8vaYlY&feature=related
Bergmani on kutsutud kui ,,agoonias Rootslast'`, kes oli kui
kirurg, kes opereeris end ise. Te lõikas sisse enda
hirmudesse, analüüsis oma läbikukkumisi. Võibolla püüdis ta
leida andestust kunsti kaudu.
Ta ei andnud kunagi sellele seletust.
Oma viimased eluaastad elas ta üksida Fårö saarel, rääkides
vaid harva mõne oma sõbra või kolleegiga.
Surres jättis ta endast maha terve koloonia pühendunud
järgijaid ja raskeid näidendeid, mis on unikaalsed oma
intensiivsuse ja mõju tõttu.
Bergmani teeb kuulsaks see, et tema määratles
tõsise kino ja filmikunsti.
Tänu temale tuli uus põlvkond tõsiseid filmikriitikuid.
Domineeriv, võimutsev, autoriteetne hääl Bergmani filmides oli
tema väljendus oma isiksuse kohta.
Ta võitis 3 Akadeemia auhinda
Kolm korda oli nomineeritud Parima Rezissööri Oscarile
ning 5 korda oli nomineeritud parima stsenaariumi autori
Oscarile.
Akadeemia kinkis talle veel Irving G. Thalberg auhinna ­ ta
on ainus võõrkeelse filmi tegija, kes selle saanud on.
1960dal aastal pääses ta ajakirja TIME kaanele, esimese
võõrkeelse filmitegijana pärast Leni Riefenstahl'i 1936.
aastal.
On öeldud, et Filmid on kirjandus, Film on kunst ja
Bergman oli kino Shakespeare.
Ta produtseeris elu jooksul üle 70 filmi.
Tema firmamärgid:
Nägude lähivõtted
Kellade lähivõtted
Varjude dünaamiline kasutamine
Kasutas samu näitlejaid korduvalt (Gunnar Björnstrand 23 filmi, Erland
Josephson 14 filmi..)
Ingmar Bergmani kolm käsku filmitegemisel:
1. Sa pead olema alati huviga jälgitav;
2. Sa pead alati järgima oma kunstnikusüdametunnistust;
3. Sa pead suhtuma alati igasse filmi nagu see oleks viimane.
Kasutatud kirjandus:
Google.com
Wikipedia.com
Wikipedia.ee
Imdb.com
Temuki.ee