Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas (1)

Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas
Keskaeg algas aastal 476 p.K.r, kui Odoaker kukutas Romulus Augustuse Lääne- Rooma keisririigi troonilt ja saatis Lääne-Rooma keisri insiigniad keiser Zenonile.
Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi.
Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal.
Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju.
Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta.
Katoliku kirik , ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus.
Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas.
Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all. See sündmus tugevdas katoliku kirikut, kuna frangi impeerium suurenes järgnevate sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane .
Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid. Ilmalikudest valitsejad proovisid seda ära kasutada ja proovisid paavste kontrollida kas surudes enda tahtmist peale jõuga või proovides ära osta.
Paavstide valitsemis peridoodil oli palju tõuse ja mõõnasi. Keskaja alguses paavst Gregorius I suutis tuua välja kiriku madalseisust ja taastada paavsti positsiooni autoriteedi aktiivse misjonipoliitikaga. Paavsti positsiooni madalperioodid olid 9-11 saj. kui ilmalikud valitsejad ja aristokraadid eemaldasid ja kontrollisid paavste nagu soovisid, ning 14 saj. kui Paavsti residents asus Avigonis kus teda kontrollis Prantsuse kuningas. Hoolimata kõigest sellest on Paavsti positsioon tänapäevani säilinud ja säilitanud enda tähtsa rolli kristlikus kultuuris.
Kloostrid muutusid lääne Euroopas üha populaarsemaks keskajal. Frankide rikas eliit annetas samuti palju kulda, et vaesed mungad saaksid ehitada kloostreid, kus nad saaksid palvetada enda, sugulaste ja annetajate eest. Tänu Frankide annetustele ehitati palju kloostreid ja vaimulike ühiskond sai rohkem võimu ja maad. Enamus kloostrid võtsid lõpuks vastu püha Benedictuse kloostriseadused (koostati Püha Benedictuse poolt aastal 530), mis mõjutas tugevasti kloostrite kujunemist. Uued kloostrid säilitasid klassikalisi kunste ja kunstioskusi samal ajal säilitades intellektide kultuuri enda koolides ja raamatukogusid.
Kloostrid ei olnud mitte ainult vaimsed keskused, vaid olid ka põllumajanduslikud, tootmiskeskused.
Cluny reformid aastal 910 algatas uute kloostrite tekke ja kloostrite kultuuri leviku. Kloostrid tutvustasid uusi tehnoloogiaid , keskendusid kirjanduse säilitamisele ja majanduslikule kasvule. Peaaegu kõik koolid ja raamatukogud olid ikka veel kloostrite ja katetraalide alluvuses.
Vaimulikud , on vaimsele elule pühendunud isikud religioosses traditsioonis. Vaimulikud olid keskaja intelligendid, nad olid ühed vähesed, kes oskasid lugeda või kirjutada keskaegses kultuuris. Samuti säilitasid nad paljusid kultuuriväärtusi, traditsioonilist kunsti ja kirjandust. Kõrgemad vaimulikud olid samuti väga mõjuvõimsad mehed riigi elus.
Vaimulike maine langes 9-11 saj. kui kirikus valitses korruptsioon ja seda mõjutasid väga tugevasti ilmalikud valitsejad.
Ristisõjad olid sõjad mis peeti paganate , ketserite, moslemite ja bütsantsi vastu. Nende sõdade eesmärk oli tuua Euroopasse siserahu ja võidelda välis- ja sisevaenlaste ehk paganate vastu. Mõnes mõttes näitasid ristisõjad paavsti ja kiriku tugevat mõjuvõimu euroopa rahva üle. Paavst andis samuti ristisõdijatele mitmeid privileege, nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surma saanuid ootas paradiis. Enamus ja tähtsamad neist, peeti küll 10-13 sajandin,i kuid pärast seda kuulutati isegi mitu ristisõda. Pärast seda muidugi, jäid need hilisemad ristisõjad väiksemateks ja ei osaletud enam nendes nii palju. Ristisõdu ei peetud ainult pühal maal, vaid ka balti maadel, ja kuulutati eestlaste, lätlaste, liivlaste ja teiste paganatest rahvaste vastu. Põhiliselt osalesid balti rahvaste vastu ristisõdades ainult sakslased .
Ristisõjad näitasid minu meelest Paavsti ja kiriku suurt mõjuvõimu rahva ja kuningate üle kõrgkeskajal mis oli kiriku mõjuvõimu üks tipp perioodi. Paavsti käskude ja palvete peale kohe asusid kuningad ja suurfeodaalid teele suurte sõjavägedega ja olid nõus rändama tuhandeid kilomeetreid kas jalgsi või meretsi. Isegi kuigi ainukene tõeliselt edukas ristisõda oli I ristisõda.
Katoliku kirik ja ristiusk mängisid kahtlemata väga tähtsat rolli keskaja ajaloos. Tänapäevast Euroopat oleks väga raske ettekujutada ilma katoliku kirikuta. Kas me järgiksime mingit ketseri kirikut või oleks hoopis paganad? Igatahes katoliku kirik mängis väga suurt rolli Euroopa kujundamises. Ristiusu levitamisega, ristisõdadega, ilmaliku valitsejatega võitlemises ja euroopa kultuuri edasi säilitades, pimedatel ja rasketel aegadel .
Kui keskajal ei oleks olnud kloostreid, kes teab siis, kui madalale oleks langenud kultuuri tase Euroopas üldse. Kuskil mujal ei haritud inimesi, ei õpetatud lugema ega kirjutama. Kloostrid olid ainukesed kohad varakeskajal, kus sai ennast harida. Kloostridl säilitasid palju kirjatöid ja kui nad poleks neid säilitanud, siis arvatavasti oleks nad ammu juba ajalukku kadunud. Ristiusk oli üks väheseid asju mis säilitas Lääne-Euroopas mingisuguse kultuurilise taseme.