Tallinna Nõmme Gümnaasium Abel Tasman Referaat geograafiast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................lk 3 Varajane elu........................................................................................lk 4 Tasmani esimene reis..............................................................................lk 5 Tasmani teine reis.................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus...............................................................................lk 7 2 Sissejuhatus
KORALLIMERI ASUKOHT Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Korallimeri piirneb edelas Austraaliaga, loodes Uus-Gineaga, kirdes Saalomoni saartega, idas Vanuatu ja kagus Uus- Kaledooniaga. Läänes on Korallimeri Torrese väina kaudu ühenduses Arafura merega, põhjas piirneb ta Saalomoni mere, kagus Fidzi mere ja lõunas Tasmani merega. MUUD Korallimere sügavus on kuni 7661 meetrit. Meres paikneb ka Korallimere nõgu, mille sügavus on kuni 4842 meetrit Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Siin leidub vetikaid, meriliiliaid, vähilisi, kirjuid kalu, mureene, haisid ja muid elusolendeid. Lõunast piirneb Korallimeri Tasmani merega. Uus-Kaledoonia ala lõunapiir on umbes 24. lõunalaiusel ja sealtkandist kulgeb ka merede piir.
fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid. Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Ka seismiline aktiivsus ehk maavärinad on otseselt seotud ühe laama teise alla sukeldumise ehk subdukteerumisega. Keskplatool avalduvatest jõududest
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid
Uus-Meremaa Kristiina Marga HTG e8 Geograafiline asend Asukoht: Okeaania edelaosas, saared Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas, neid lahutab Tasmani meri Valdused: kaks suurt saartLõuna ja Põhjasaar. Valdusse kuulvad Cooki saared ja Niue. Põhjasaarel asub pealinn Wellington Pindala: 270 534 km² HTG Üldandmed Rahvaarv:: 4 035 461 inimest (2005) Riigikeeled: inglise ja maoori keel Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Riigipea : Elizabeth II Rahaühik: UusMeremaa dollar Usundid: kristlus, ateism ja loodususundid HTG
Austraalia Sihtpunktid • Sydney – Austraalia pealinn • Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused • Sydney ooperihoone – ehittud 1959-1973 aastatel • St. Andrew katedraal - aastatel 1819-1888 ehitatud gooti stiilis anglikaani kirik • Harbour sild – üks maailma pikimaid kaarsildu (avatud 1932, pikkus 1150 m) • Sydney teletorn – vaateplatvorm asub 250 m kõrgusel • Bondi rand
Uus - Meremaa Geograafiline asend Asub Okeaania edelaosas Märkimisväärne on just tema geograafiline eraldatus, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja
aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%). Energeetika Mäetööstus Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost. Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa'). Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba
Iseseisvus 26. september 1907 Rahaühik dollar (NZD) Ajavöönd maailmaaeg +12 Lipp Vapp 4 2. GEOGRAAFILINE ASEND Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel. Uus-Meremaa on saareriik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult
Tallinna Reaalkool Kuulsad maadeuurijad, Iseseisev töö Elise Kaselaid, 8b Maadeuurijad Vasco da Gama Ta sündis 1469. aastal ja oli pärit Portugalist. Ta oli kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees ning oli oma sihtmärkides väga kindel. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Tema avastas meretee Indiasse. Tema esimene reis algas 1497. aastal ja teine reis hakkas 1502. aastal. Portugali kuningas saatis 8. juulil 1497. aastal teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, et leida meretee Indiasse. Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ...
Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe Eestiga on +9 tundi. ). Rahvaarv, rahvastik ning selle tihedus Alates 1950
...................................................................... 8 2 Austraalia üldandmed Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral mille kogu pindala on 7 613 000 km2 . Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu. Austraalia pealinn on Canberra mis asub 15257 km kaugusel Tallinnast. 2 2 Pinnamood
Geograafiline asend, riigi kuju ja kellaaja erinevus Austraalia on föderatiivne riik, mis asub Austraalia mandril ja Austraalia & Okeaania maailmajaos. Austraalial puuduvad maismaapiirid, st naaberriigid on mere taga. Lähimad naabrid on Indoneesia, Timor- Leste, Paapua Uus-Guinea, Saalomoni saared, Vanuatu, Uus-Meremaa ja Mikroneesia Liiduriigid. Austraalia on ümbritsetud India ookeaniga läänes ning Vaikse ookeaniga ja ka väiksemate meredega(näiteks Arafura ja Timori mered põhjas, Tasmani meri lõunas). Riigi kuju on põhiliselt ovaalne, minule isiklikult meenutab see mõnglit. Üleval on riigil kaks kitsenevat otsa ning all läheb saar kahest otsast laiemaks ning parema otsa juures on väike saar. Austraalia asendi pikkus-ja laiuskraadid on 11-39 ll ja 104-154 ip ning pealinna geograafilised koordinaadid on 33° 51 S, 151° 12 E. Sydney kaugus Tallinnast on 15 226 km ning ajavahe Eestiga on +9 tundi. ). Rahvaarv, rahvastik ning selle tihedus Alates 1950
Northern Territory (Põhjaterritoorium) Pealinn on Canberra, mille koordinaadid on 35° 18' lõuna pikkust ja 149° 08` ida laiust Lõunapöörijoon läheb läbi Austraalia Austraalia suhteliselt tasast rannikut uhuvad India ja Vaikne ookean. Põhjarannik on rohkem liigendatud, seal asuvad Carpentaria laht, mis on Arafura meres ning Yorki neem. Lõunapoolset rannikut uhub Suur Austraalia laht ning loodes Timori meri. Uus-Meremaad eraldab Austraaliast Tasmani meri. Austraaliat ümbritsevad mered ja ookeanid on soojad. Austraalia asub IAustraalia laamal, mis on ühenduses Aafrika, India, Euraasia, Vaikse ookeani ja Antarktika laamadega. Aeg Greenwichi järgi on 8-10 tundi, sest Austraalia asub 8. , 9. ja 10. ajavööndis. Rikkalikest maavaradest kaevandatakse Austraalias kulda ja niklit (eelkõige just Lääne- Austraalias), polümetallilisi ja uraanimaake, boksiiti (Lääne-Queenslandis), rauamaaki (Lääne-
äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7. Kuulumine majandus organisatsioonidesse APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, 30 liikmesmaad
gov.au/about-australia/our-country http://www.migrationinformation.org/datahub/countrydata/country.cfm Linnastumine Kaardi peal on mustade täppidega märgitud kõige suuremad linnad. Viis kõige suuremat linna on Sydney (4,627,345 elanikku), Melbourne ( 4,173,432 elanikku), Brisbane ( 2,074,222 elanikku), Perth (1,738,807 elanikku) ja Adelaide (1,212,982 elanikku). Linnades elab 89% elanikest. Kõige suurema elanikkonnaga linn Sydney asub kagu-Austraalias, Tasmani mere ääres. Sydney suur elanikkond tuleneb mõõdukast kliimas. Suved on soojad ja talved on kerged. Vihma sajab aastaringselt. Temperatuurid ei lange alla 5 kraadi, kõige külmem kuu on juuli keskmise temperatuuriga 8-16 kraadi.Kõige soojem kuu on jaanuar. Syndey asub siledal pinnasel, mis soodustab linna arengut. Teisel kohal elaniku arvu poolest on Melbourne. Linn asub kagu-Austraalias, Yarra jõe ääres. Sellele on viidatud, kui Austraalia kultuuripealinn. 1851
Ohhoota meres ja Cooki lahe (Alaska lõunaosa) piirkondades. Vaikse ookeani vesikonda kuuluvad mered Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Filipiini 5726 10830 2 Koralli 4068 9174 3 Lõuna Hiina 3559 5559 4 Tasmani 3336 6015 5 Fidzi 3177 7633 6 Beringi 2315 5500 7 Ohhoota 1603 3521 8 Jaapani 1062 3720 9 Ida Hiina 836 2719 10 Saalomoni 755 9140
Kätlin Kärblane 011MT Juhendaja Ülle Toots 2011 SISUKORD 1.Üldandmed 2.Majandus 3.Veondus 4.Eksport/import 5.Loomad 6.Loodus 7.Loodusvarad 8.Pinnamood 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus. 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km²
Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). Kõige lähemal asub Austraalia, mis asteseb Uus- Meremaast loodes. Antartika asub Uus-Meremaast edelas, umbes 2500 km kaugusel. Lähim pealinn on Canberra (Austraalia pealinn). Uus-Meremaa ulatus põhjast lõunasse on 34-48 põhjalaiust. Uus-Meremaa saared asuvad Vaikses ookeanis, loodesse jääb India ookean. Uus- Meremaa ja Austraalia vahele jääb Tasmani meri. Uus Meremaa koordinaadid on 41 00 S, 174 00 E. (Lisa 1) Pinnamood Uus-Meremaa pinnamood on mägine. Paljud mäed on tekkinud vulkaani pursete tegevuse tagajärjel (nad on kas vulkaaninõod või vulkaaniliste protsesside käigus tekkinud mäed). Lõunasaarel asuvad Uus-Meremaa Alpid, mis on ka riigi kõige kõrgemaks mäestikuks. Mount Cook on Alpide kõrgeim tipp, tema kõrgus on 3756m. Mäe tipp on kaetud igilume ja liustikega
Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (2005 aasta seisuga) Elanikke pealinnas:451 700 (2005 aasta seisuga) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Geograafiline asend Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult
3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 21,262,641 (Juuli 2009)
Uus-Guinea pindala on 829 000 km². Saare kõrgeim tipp Jaya on 4884 meetri kõrgune. · Jaapan Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. · Uus-Meremaa Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Ta paikneb veepoolkera keskme lähedal. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas Põhjasaarel ja Lõunasaarel. 17.5. Poolsaared · Skandinaavia Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat. · Jüüti Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga
forms a n d ecos yste ms ) IS a lead in g enviro n m en tal · '.., . p rob lem In both Australia and New Zealand. Ov er th e pa st two h u n d red years, vast areas have been Tasmani a clea red for set tle me nts an d far m land. ThIS land clean n g, along WIth th e mrrodu cnon of n on -native p lan t and an imal spe CIes, has permanently alte red OiRISTCHURCH, New Zealand the ecological balance. In New Zealan d , It IS
annaabi.ee 
