Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja Mänd, kuusk, Pruunkaru, põder, Okasmets Ameeriaka keskosa Parasvööde Leetmullad põdrasamblik saarmas Mussoonmets Euraasia idaosa Parasvööde Pruunmullad gigantne orav, tiiger Suhkruvaher, Sega ja PõhjaAmeerika idaosa, Euraasia sarapuu, harilik Metssiga, punahirv, lehtmets lääne ja idaosa Parasvööde Pruunmullad tamm pesukaru
rohtla pl ja ll. toita. rikkad. 6. Põhjapoolkeral Toitaine rohked Värviküllasus Parasvöötme pruunmullad. sega- ja lehtmets 7. Euraasia mandri Soe, niiske suvi. Ferraliitmullad, Liigirikas, Parasvöötme idaosas, Külm, kuiv talv. pruunikad. mitmekesine. mussoonmets mussoonkliima alal 8. Parasvöötme Jahe, niiske suvi. Leedemullad Okasmetsad ja Parasvöötme põhjaosas. Eu. & Külm talv. Füüsikaline m. sood. okasmets Am mandril. 9. Suvi jahe, niiske. Väljaarenematu. Samdlad / Tundra Talv pime, külm. Toita. vaene. samblikud.
põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13,1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli +28 oC ja kõige külmem Jaanuar 2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid madalamad. Loodusvööndid Suurem osa Ida-Hiina alast katab subtroopiline vihmametsade kliimavööde. Põhja- ja Kirde-Hiinas parasvöötmeline laialehine metsavöönd. Väike osa Lõuna-Hiinast katab mussoonmets. Loode osas, kus on maaala mägisem, laiub mägimetsade vöönd ning Alpi tundra vöönd. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png subtroopiline vihmamets mussoonmets Alpi tundra mägismets parasvöötmeline laialehismets http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png Kliimavöötmed · Nagu näha kaardi pealt, siis
PEDOSFÄÄR Murenemine: P-temp kõikumine, vesi, tuul, taimed+nende eritatud happed, mullaorganismid. Murendkooriku paksus-kliimast, kivimite koostisest, mullavee om, happelisusest, ajast. Füüsikalinem e.rabenemine-1)temp kõikumine. mida väiksemad osakesed seda vähem murenevad 2)mehaaniline murenemine-kõrbetes liiva/veeosakeste mõjul(tundra, parasvööde, kõrb) Keemilinem e porsumine-kivim lahustub, reageerib, muutub teiseks aineks(vihmamets, savann, okasmets, ,lehtmets, mussoonmets) P-1)humiinhapped-taimedelt 2)bakterid 3)vihmavesi 4)happevihmad NT:karstipr Mullatekketegurid:1.lähtekivim-muld saab mineraalaineid. *Toitaineterikkad on K, Mg, Ca, Na sisaldavad mullad. *toitainetevaesed liivade peal tekkinud mullad 2.Reljeef *dellovialm-paksud, tüseda huumushorisondiga, niisked *erodeeritud- õhukesed,toitainetevaesed, kuivad. 3.aeg-noored mullad toitainerikkamad. Stabiilne seisund paarituhande aastaga, ajaga mineraalainetevarud kahanevad-murenemiskoorik jääb üha
puudub, Rannikul mangroov. SAVANN Aastaajad võrdsed: kuum ja külm, Osad puudeta, +Rohusööjad Ferralliit mullad, Karjakasvatus, Rahavaarvu kasv, Ülemineku alaks on Lähisekvatoriaalne kliima, kõrrelised, imetajaid, termiidid, Kuival ajal punane Kasvatatakse toidu nappus, Liigne mussoonmets. aastaringselt soe. kasutavad suurema Karjad rändavad. lateriitkiht. maapählit, teed, puude raue kütteks osa niiskus mullast, Kitsed, veised. puuvilla, Töö Kõrrelised ja palmid loodusparkides.
Tai keskosas asub 500 km pikkune Chao Phraya madalik. Riigi kõrgeimad mäed paiknevad loodeosas (kõrgeim tipp on Inthanon, 2595 m). 4 Kirde- ja idaosas on suur Khorati liivakivilavamaa, mis idas ja põhjas külgneb Mekongi jõe oruga ja lõunas Dangreki mägedega. Mets katab 28% territooriumist. Loode- ja põhjaosa mägedes kasvab mitut liiki väärispuudega (tiikpuu, tiibviljak, sandlipuu) ja bambusega troopiline heitlehine mussoonmets. Lääneosa mägedes ja riigi kaguosas on igihaljas laialehine mussoonmets ning Malaka poolsaarel leidub ka troopilist vihmametsa. Khorati lavamaal vahelduvad bambusetihnikud savannimetsa või põõsassavanniga, rannikul on mangroove. Tai rahvusloom on india elevant, rahvuslind prelaatfaasan ja rahvuspuu torukassia. 3. Kliima Tais on troopiline kliima. Tailased ise naljatavad, et Tais on 2 aastaaega: kuum ja veelgi kuumem
saarmas. Euraasia mandri Suvel liigub soe ja Mussoonmetsade mullastik Taimestik on liigi rikas ja mitmekesine. Väga liigirikas. Seal on väga erilisi Parasvöötme idaosas Venemaa niiske mereline on väga vahelduv ning sõltub loomi. Mussoonmets Kaug-Idas, Kirde- õhumass. Talvel aga ala geoloogilistest ehitustest. Näide: luuderohi, humal, mets- seahernes. Näide: pruunkaru, orav, ussuuri tiiger Hiinas, Jaapani mandriline õhumass Peamiselt on ikkagi pruun saarestiku Venemaa poolt. mullad.
niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, parasvöötme mussoonmets. Parasvöötme metsad jagunevad lehtmetsadeks, okasmetsadeks ja segametsadeks. Parasvöötme okasmetsad Okasmetsad läbivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Levinud on ka okasmetsade teine nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest. Enim okasmetsi kasvab Kanadas, Venemaal ja Skandinaavias. Taiga on suurim loodusvöönd, mille suved on soojad, vihmase ja niisked ning talved külmad. Kliima Taiga jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa ulatub kaugele sisemaale,
7. Metsamajandus Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. 8
Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinenud. Metsa on veel ainult 19% territooriumist. Lääne- Ghattide tuulepealseil nõlvul, Himaalaja idaosa madalamail lõunanõlvul ja idapiiril mägedes (kuni 900 m kõrgusel) kasvab madalamal igihaljas troopiline, kõrgemal lähistroopiline vihmamets. Lääne- Ghattide tuulealuseil nõlvul, Hindustani poolsaare lavadel, Eel- Himaalajas ja kohati ka Induse- Gangese madalikul kasvab mussoonmets (sealhulgas tiik-, eebeni-, sandli- ja raudpuu). Kuivematel aladel ( Dekkani kiltmaa keskosas, Induse-Gangese madaliku lääneosas) on savanni ja savannimetsa. Himaalaja mäestikus kasvab 1800-3200 m kõrgusel madalamal heitleheline, kõrgemal okasmets ning 3200-3800 m kõrgusel võsa, sellest kuni lumepiirini on alpiniite. Thari kõrbes kasvab hajusalt torkvõsa, Bengali lahe rannikul on kohati mangroovi. Mitut liiki palme ja bambust kasvab kõikjal nii looduslikult kui ka kultuuris. (2;14)
Preerias domineerivad rohttaimed puittaimede üle, palju on kõrrelisi. Loomadest olid preeriale iseloomulikud ameerika piison ja koiott. Tänapäeval on suurem osa preeriaid põllumaaks muudetud. 10) kõvalehiselised põõsastikud 11) poolkõrb, 12) Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm.Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jneKõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. 13) tarkvõsad? ja hõrendikud, 14) mussoonmets, 17) Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. 18) subantarktiline nõmm 48. Millised on plussid ja miinused inimese ja looduse suhteid hinnates atmosfääris, meredel ja ookeanidel ning liustikes ja põhjavetes (hüdrosfääris), biosfääris, Maa kivimite kestas (litosfäär) ja
annaabi.ee 
