EESTI JAZZ MUUSIKA JA AIN AGAN (0)

EESTI JAZZMUUSIKA
JA AIN AGAN
Referaat
Autor:
2016
Sisukord
JAZZMUUSIKA 3
Jazzmuusika 3
Jazzmuusika pillid 3
Eesti jazzmuusika 4
AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK 5
KASUTATUD KIRJANDUS 6

JAZZMUUSIKA

Jazzmuusika

Jazz on muusikastiil , mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i.
Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda .
Teati, et jazz on pärit Ameerikast. Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus
juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse. Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud.
Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lõõklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsiooniline jazz, sing ja nüüdisaegne jazz. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus . Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega.

Jazzmuusika pillid

Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid, hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu. Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver , kitarr ja trummid . Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandžot, klarnetit , tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit. Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise. Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soololauljad.

Eesti jazzmuusika

Eestisse jõudis jazz - muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel.
Peagi hakati jazz – muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile.
Eesti esimesed swing – orkestrid “Merry Pipers” ja Kuldne Seitse” loodi vahetult enne
nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz – orkester . Sõjajärgsel ajal esitas jazz – muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma .Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo .
Tuntumad Eesti jazzmuusikud:
Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist , Tiit Paulus- kitarrist , Helmut Aniko - flööt, saksofon , vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist , Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar , Aldo Meristo- pianist, Villu Veski - saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau - saksofonist, Taavo Remmel - bassist, Els Himma - laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio”

AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK

Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959 , ta on eesti kitarrimängija ja helilooja , Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht. Ta on välja andnud kolm sooloplaati: “Ramp” (1995), “Ain Agan ja Tallinna Kammerorkester” (2005) “Pictures” (2009) ning duoplaat "A2O" Oleg Pissarenkoga (2010).
Agan on esinenud Rootsis, Soomes, Prantsusmaal, Kanadas, USAs, Venemaal, Hiinas, Austrias , Inglismaal, Iirimaal , Norras, Taanis ja Fääri saartel. Tema mängu võime kuulda pea sajaviiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil.
Ain Agan on MTÜ Estonian Dream Big Band asutajaliige, ansambli Eesti Keeled asutaja, rahvusvahelise kvarteti Agan-Viinikainen-Mälgand-Kallio ja omanimelise uue bändi AgAin Group eestvedaja ning kuulub paljude ansamblite koosseisu: Agan-Saarsalu duo, Agan-Maaker duo, S.A.M Trio, Basic Concept , MaiTrio, Rõõmus Re (Robert Jürjendali ja Riho Sibulaga) jpt.
Ta on osalenud paljudes ansamblites ja löönud kaasa suure hulga stuudiosalvestuste valmimisel. Nii näiteks on Agan mänginud Raul Söödiga grupis Basic Concept. Ta oli sage osaline nii mitmes Raivo Tafenau grupis kui Meelis Vind projektis . Viimaste aastate eredamad ülesastumised Jazzkaare korraldatud üritustel on olnud koos soome tippsaksofonisti Manuel Dunkeliga kvartetis Agan/ Dunkel Quartet. Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil.

KASUTATUD