Jazzmuusika ajalugu (0)

Jazzmuusika
Jazzmuusika ajalugu
Jazzmuusika alged pärinevad afroameerika muusikast(töölaul, spirituaal, ballad , blues ), mis oli kujunenud USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikusel mõjul. Euroopast Ameerikasse toodud muusika mõjutas just jazzi meloodilist ja harmooilist külge. Muusika riistad tulid afroameeriklaste ellu alles 19. sajandi teisel poolel. Levis euroopaliku puhkpilliorkesrti tüüp. Varase jazzi eelkäija on 19. sajandi viimaste aastakümnedite muusikastiil “Ragtime“. Erinevalt jazzist levis see noodistatult. Ragtimes puudub impovisatsioon.
Jazzmuusika üldiselt
Jazz on nüüdismuusika liik, mis kujunes USA-s 20. sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst , mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub , kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes, nii nagu iga inimene on erinev, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Niisiis , improvisatsioonita ei oleks jazzi ollagi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon . Varasem jazzmuusika põhineb bluesile, milleks on tavaliselt duuri teisend, kus kasutatakse 3. ja 7. astme madaldusi. Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpilli sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sainaid j a urinaid. Iga mängija juurde kuulub ta isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad mängija isiku just tooni järgi ära. Jazzmuusika on seotud eeskätt linnakultuuriga, konkreetsemlat isegi New Orleansiga. New Oreleansis alustas oma muusikalist teed ka trompetsist ja laulja, jazzmuusika legend Louis Amstrong. New Oreleansi stiili imiteerimisest valgete poolt kasvas välja dixielandstiil.
Blues
Blues on ingile keeles “nukrameelsus“. Afroameeriklaste ilmaliku rahavlaulu bluesi meloodias kasutatakse samade astmete madaldusi, mis jazziski. Madaldatud astmed on ainult meloodias ja enamsti laskuva käigu puhul. Aafrika rahvamuusikas on veerndtoon tavaline nähtus ning seda püütakse tabada bluesi esitamisel, kuigi meie pooltoonidega harjunud kõrvale mõjub see “mustalt“.
Swing
1930. aastate alguses seoses ansamblite koosseisude suurenemisega ja bigbbändide kujunemisega tekkis swingmuusika periood. Bigbändi meloodiagruppi kuulus 4-5 saksofini, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni ; rütmigruppi löökriistad, kontrabass, klaver ja kitarr. Nimetuse sai swingmuusika iseloomulikust rütmilisest “kiikumisest“. Kõige tuntumad swingmuusika perioodi isikutest olid Bennu Goodman ja Glenn Miller .
Modernjazz
Valgete poolt lihvitud swingmuusika jäi afroameeriklaste väljenduslaadile võõraks. 1940. keskel tekkis uus muusikastiil bebop, mis oli sisuliselt Orleansi stiili kõrgem aste. Suurte bigbändide asemel tulid taas väiksemad ansamblid , improviseerijate roll kasvas oluliselt. Beboppi iseloomustavad kõige enam rahutus ja närvilisus. Koos bebopi levikuga tekkis jazzis esile silplaul ehk catsstiil. Esimest korda jazi ajalood hakkas kujunema olukord, kus domineerivaid stiile ei olnud enam üks vaid mitu, sealhulgas cooljazz ja West Coast jazz. 1950. lõpus kujunes välja cool jazzile ja West Coast jazzile vastanduv suund hard bop ,mis rõhutas taas mastale muusikale omast intensiivsust.
Tänapäeava jazz
Jazz muusika muutus pidevalt ja üks olulisi muutusi 1960. aastatel oli free jazzi väljakujunemine. Püüti eemalduda reeglitest ja siduvatest vormiskeemidest. Sageli kaasati mõjutusi teistest kultuuridest, eriti Araabia ja India klassikalisest muusikast. Kaudsel moel mõjutasid free jazzi uuendused järgnevate kümnendite jazzmuusikat. 1960. aastate lõpul, rockmuusika ja jazzi liitumisel, tekkis elektriline jazzrock.
1970ndatel hakkas suurenema jazzmuusikas Euroopa mõju. Tekkis jazzitraditsioonist selgelt eristuv suundumus, mis hõlmas klassikalisest muusikast pärit helitunnetust.
1980. aastate jazzi teeb põnevaks tohutu mitmekesisus . Igasugune muusikastiil oli aktsepteeritav. Kasutada ja kokku sulatada võis kõiki muusikaelemnte, mitte ainult jazzi omi.
Praegune jazzmuusika on avaram mõiste kui eales varem. Jazz sildi all võib kohata äärmiselt mitmesuguset muusikat mitmest ajastust, milles esineb improvisatsioonilisuse element.
Jazz Eestis
Eestisse jõudis jazzmuusika 20. sajandil tänu raadiole ning peagi hakkasid jazzmuusikat esitama ka eestlased. 1948. aastal keelati nõukogude võimu poolt lääne mõjudega muusika propageermine ja esitamine, seal hulgas ka jazz. 1950. teisest poolest muutus ta jälle vabamaks . Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja rahvusliku jazzloominguga eriti silma Uno Naissoo . Uno Naissoo asutas ka 1947ndal aastal, kui jazz oli juba nõukogude võimu poolt praktiliselt keelatud, ansambli Swing Club. Tema eestvedamisel toimusid regulaarselt aastatel 1947-1967 Tallinnas jazzfestivalid. Alates 1990. aastast toimub iga-aastane festival Jazzkaar , mis jätkub pärast 1967. aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsiooni.