Jazz muusika (7)

Taebla Gümnaasium
9a Klass
Reonalt Kozlovski
JAZZ
Referaat
Taebla
2007
Sisukord
Sissejuhatus 3
Jazzi arengulugu 4
1.1 Jazz liigid 4
1.2 Tänapäeva jazzi 4
Eesti jazzi kujunemine 5
2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis 5
Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade 6
New Orleansi jazzi kujunemine 7
Peamised pillid jazz muusikas 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Jazz on esitajate kunst -see sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija.
Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust.
Jazzi ei saa täpselt noodistada- oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses
nii, nagu noodis märgitud. Vastupidiselt sellele kõlab jazzis iga heli nii, nagu mängija seda sel
hetkel tajub- kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes. Nii, nagu iga inimene on
omanäoline, nii ka jazz– muusiku helikõne on erinev. Iga ettekanne on ainukordne, ta sünnib
antud hetkel.
Improvisatsioonita ei oleks jazzi-jazz– pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki
improvisatsioon. Koos improviseerides ei tea üks muusik , mida teine kavatseb. Kuid mängijaid ühendab harmoonia- ja rütmi taust ning sellele loovad nad erinevad meloodiaid
(improvisatsioone), justkui omavahel vesteldes.
Jazz- muusika toetub bluesi heliastmikule-milleks on tavalise duuri teisend, kus kasutatakse ainult III ja VII astme madaldusi. Madaldatud astmeid nimetatakse blue notes , mida võib tõlkida kui “kurvad noodid”. Püütakse tabada ka veerandtooni, m is asub m adaldam ata ja madaldatud astme vahel. Selliseid helisid saab mängida puhk- ja keelpillidel ning laulda . Aafrika rahvamuusikas on see tavaline nähtus, kuid m eie kõrvale tundub see võõras, “mustalt” mängimisena.
3

Jazzi arengulugu

Laia maailma teadvusse jõudis uus muusikaliik jazz 20. sajandi algul, pärast I maailmasõda.
Teati, et jazz on pärit Ameerikast . Tõdeti, et jazz ei tekkinud tühjale kohale, vaid kinnitus
juurtega varasematesse afroameerika muusika vormidesse . Jazzmuusika ajaloo seisukohalt pakuvad eeskätt huvi Mississippi keskjooksust lõuna, kagu ja edela poole jäävad maa-alad. Seal kõlasid ühelt poolt Aafrika päritoluga meloodiad ja rütmid, teisest küljest aga valgete asunikega Euroopast kaasa rännanud ilmalikud ja vaimulikud laulud.

1.1 Jazz liigid

Bluus - Afroameerika muusika vormidest on jazzile kõige lähemal bluus. Bluus on eranditult soololaul ja väljendab sageli kohapeal improviseerituna üksikisiku tundeid.Kuna bluus (blues) tähendab inglise-keeles nukrust,siis on enamik bluuse nukra või kurva sisuga.
Menestrelid - Menestrel ehk prantsuse päritolu rändmuusikud rändasid mõõda riiki ringi ja etendasid oma etendusi.Neid näidendeid etendasid akrobaadid, parodistid, jõumehed ja kääbused.

1.2 Tänapäeva jazzi

Kahekümmnenda sajandi jazzi ei saa iseloomustada üheainsa stiiliga. Pidev segamine ja ristamise protsess purustas kategooriad ja ignoreeris piiranguid. Selle ajastu teeb põnevaks tohutu mitmekesisus . Varasemal ajal valdas muusik elu jooksul ühte stiili. Nüüd valdab noor muusik erinevaid mängustiile ja laade ja tihi suure virtuoosusega.
4

Eesti jazzi kujunemine

Eestisse jõudis jazz - muusika 20 sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadio vahendusel.
Peagi hakati jazz – muusikat esitama ka eestlaste hulgas. Poolehoid kuulus tol ajal swingile.
Eesti esimesed swing – orkestrid “Merry Pipers” ja Kuldne Seitse ” loodi vahetult enne
nõukogude okupatsiooni. Saksa okupatsiooni ajal pandi jazz keelu alla. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavlis eestlaste jazz – orkester . Sõjajärgsel ajal esitas jazz – muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma .

2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis

Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz – muusikas
esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt
Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises
Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond .
Seitsmekümnendail algas jazz – muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli
rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati
korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud “Tudengijazz” T allinnas ja
suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud “Jazzkaar”,
mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni.
Jazz – muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus “Jazzmuusika” ja paljudes
raadiosaadetes ning artiklites.
5

Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade

Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht
Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist
Tiit Paulus- kitarrist
Helmut Aniko - flööt, saksofon, vibrafon
Lembit Saarsalu- saksofonist
Tõnu Naissoo- pianist
Toivo Unt- bassist
Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar
Aldo Meristo- pianist
Villu Veski - saksofonist
Urmas Lattikas- pianist
Ain Agan - kitarrist
Raivo Tafenau- saksofonist
Taavo Remmel - bassist
Els Himma - laulja
Silvi Vrait- laulja
Reet Kromel- laulja
“Horre Zeigeri orkester”
“Kiigelaulu kuuik ”
“Weekend Guitar Trio”
6

New Orleansi jazzi kujunemine

New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite
parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida
esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga
puhkpilliorkester. Vaskpillidest oli alles ainult kornet ja tromboon , puupillidest klarnet , rütmi
eest hoolitsesid tuuba , bandžo ja trummid . Aja jooksul asendati tuuba, bandžo ja kornet
jazzorkestris kontrabassi , kitarri ja trompetiga ning võeti kasutusele klaver . Sellistes orkestrites mängib meloodiat kornet või trompet, klarnet improviseerib kõrges registris, tromboon täidab bassikäike ja täidab alumist registrit . Ülejäänud pillid moodustavad rütmigrupi. Jazzi algaastatel mängitud muusikat tavaliselt ei noteeritud. See muusika sündis kohapeal, pillimeeste improvisatsioonides, kus juures tugineti kõigile mängijaile teadaolevale teemale. Kollektiivseid improvisatsioonilisi soolosid nimetati ka hot solo ’ks (kuum soolo ). Terminit hot kasutati varem jazzi väljenduslikkuse ja kõla iseloomustamiseks. Võimalik, et New Orleansis tuletati seetermin kreoolide poolt prantsuskeelse haut (vali) pinnal.
7

Peamised pillid jazz muusikas

Algselt kasutati jazzmuusika esitamisel kehalisi abivahendeid,hiljem vahetati need aga muusika instrumentide vastu.Ühed tätsamad jazzmuusika instrumendid on:saksafon, klaver, kitarr ja trummid.Veel kasutati ja kasutatakse tänapäevalgi bandžot, klarnetit , tuubat, kontrabassi, tramboone ja kornetit.Veel moodustatakse jazzi esitamisel suuri ja ka väiksemaid muusikalisi koosseise.Peamised suuremad koosseisud on orketrid,peamised väiksemad koosseisud on väiksed bändid ja üksikud soolo lauljad .
8

Kokkuvõte

Seoses jazzi levikuga euroopa maades on see igas riigis muutunud erinevaks ,võrreldes algse jazziga.Vaatamata sellele on igal erinaval jazzi liigil palju austajaid ja kuulajaid.Korraldatakse küll ka festivale eraldi dixieland-ansamblite,bigbändide ja free jazzi kuulajatele.Kokkuvõtteks on jazzil palju austajaid ja vaatamata selle arenemisele kuulatakse seda sajandist-sajandisse ikka edasi.
9

Kasutatud kirjandus

“Muusikaõpik IX klass”
“Helisev Maailm ” muusikaõpik V -VI klas
“Jazziraamat”
“Ene 2”
10