1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klaverifirma "Steinway & Sons" asutaja oli vaeses kaheteistkümnelapselises peres sündinud mees nimega Heinrich Engelhardt Steinweg. Klaverit mängitakse helide kõrguse järgi reastatud klahvidele sõrmega vajutades. Varasematel aegadel tehti kolme erineva kujuga klavereid: tänase tiibklaveri eelkäija, mis sai väliskuju klavessiinilt, ning kaks ruumisäästliku, korterisse sobivat liiki. Need olid pianiino ning tahvelklaver, millel keeled jooksevad klahvidega risti
nii nimetati. Pianiinosid kasutatakse peamiselt korterites. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klavereid on Eestis valmistatud rohkem kui 200 aasta vältel. Ajavahemikus 1850 1940 tegutses siin koguni kuni 20 klaverimeistrit. Tuntuimaks neist sai Ernst Hiis, kelle esimesest 1893. aastal omal käel valmistatud klaverist algab Estonia klaveri ajaarvamine sai ju Hiisi klaverimudel hiljem aluseks pillidele, mida Tallinna Klaverivabrikus Estonia nime all tootma hakati.
ESTONIA Minjoonklave ESTONIA minjoonklaver on suurepärane klaver elutuppa, salongi, korterisse ja stuudiosse. ESTONIA Kabinetklaver ESTONIA kabinetklaver sobi elutubadesse, salongidesse, õpetajate stuudiotesse, lindistus- ja tööstuudiotesse. ESTONIA Kontsertklaver Klaveri ehitamisel kasutatakse kõrgekvaliteedilisi puite, sealhulgas roosipuud Brasiiliast, resonantskuuske Sveitsist, bubingat Aafrikast ja Dehonit puitmaterjali Saksamaalt. Klaveri malmraamid viimistletakse klaverivabriku uues tootmishoones Vesses. Korpuse valmistamiseks liimitakse kasepuidu kihid. Mitmeid tunde kulub spetsiaalses pressis korpusele vajaliku kuju andmiseks ja liimi kuivamiseks. Iga mudeli jaoks kasutatakse spetsiaalset pressi. Viimistluseks eraldatakse korpuse sisemine ja välimine osa. Estonia Klaverivabrik meisterdab mitmeid puitviimistlusi - tulemahagon ja mahagon, bubinga-must "Peidetud Iludus" ja Aafirka bubinga, India roosipuu, hele ja tume pahkel, valge
Klaveri ajalugu ulatub aastasse 1709, kui Bartolomeo Cristofor sai valmis uue klahvinstrumendi gravicembalo col piano e forte, mille ehitamist oli ta alustanud juba 1695. aastal ja mida tunti algul pianoforte ja hiljem fortepiano nime all. Cristofor ei teadnud veel, et sai endale uue pilli, klaveri looja au. Tegelikult soovis ta luua uut tüüpi klavessiini, mille keeli ei näpitse sulerootsud, vaid nende pihta löövad haamrid. Esimese eesti klaverivabriku lõi Erst Hiis, mis asus Tallinnas, ning on valmistanud väga palju klavereid, isegi Eesti Rahvusooper ,,Estoniale" valmistati esimene klaver. Külastasin Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumit esimest korda, ning ta meeldis mulle, kuna ta on Eestis väga ainulaadne koht, kus on kokku kogutud väga palju muusikaajaloo jaoks tähtsaid pille ja helitöösid ja sain uusi teadmisi nii Peeter Südame kohta, tänu kellele loodi see muuseum kui ka klaveri, viiuli ja oreli ajaloo ja sünni kohta
Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Aleksander Läte, Mihkel Lüdig), mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Seremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Samal ajal kui Lüdig Peterburis elas, ei katkestanud ta kontakti oma kodumaaga ning oli Eestiga tihedalt suhtlemas.Ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: näiteks Pärnu laulupäeva 1903. aastal, uue "Vanemuise" avamist 1906. aastal, Tartu muusikapäeva 1909. aastal, VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal, uue "Endla" avamist 1911. aastal. Aastast 1904 esines Lüdig abikaasa Mathilde (sopran) saatjana nii Venemaal kui Eestis
Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula). Kutsuti esinejaid ja kanti ette suurimaid vene klassikuid. 1919.a avati Tartu esimene muusikakool ja Tln Konservatoorium (G. Otsa Gümn). Nüüd oli haritud muusikuile loodud ka ametikohti. Esimene elu organiseerija oli seal Tln K. direktor Mihkel Lüdig. Ta asutas klaverivabriku. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist. Tema loodud polüfooniad oli Euroopas kuulsuselt teised, Bachi järel. Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke'i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt
muuhulgas Oleg Pissarenko, Villu Veski-Tiit Kalluste NordicSounds koos külalistega, Joel Remmel trio, Raul Vaigla Aces of Basses, Duo Raivo Tafenau-Meelis Vind, Tõnis Mägi bluusikava ja galakontsert "Jazzis ainult tüdrukud" meie heade lauljataridega. Jazzkaare kontserte Tallinnas külastas 14 000 inimest. Päikselise ilma ja Jazzkaare koostöös kujunes meeldejäävaks Kalamaja päev oma kümne erilise kontserdiga paikades Merepaviljonist Klaverivabriku ja Kalamaja pargini, päeva sündmusi külastas ligi 3000 linnaelanikku. Tallinna tänavatel, väljakutel, akendel, trammides ja kõikjal mujal võis neil päevil kohata musitseerimas ja vahetult kuulajaid üllatamas noori jazzmuusikuid ja bigbände - enam kui 40 linnaruumisündmusest osa üle 3000 inimese. Teistes linnades tõid mitmed kontserdid täismaja ja väljaspool Tallinna oli kontserdikülastajaid samuti ligi 3000, Viljandis toimus 5 kontserdiga festival Jazzkaareke
Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Lüdig Peterburi, kus sai sealse Eesti muusikaelu juhiks: juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist( võttis üle Tobiase koha ), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908 aastal korraldas ta Peterburis kontserdi Eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust ( Tobias, Läte, Kapp ja Lüdig ), mis oli esimene omataoline sümfooniakontsert. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv A. Seremetevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku " Offenbacher" eksperdina. Peterburi aastail olid tal tihedad kontaktid ka Eestimaaga ning ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: Pärnu laulupäev 1903, uue "Vanemuise" avamine 1906, Tartu muusikapäev 1909, 7. Üldlaulupidu Tallinnas 1910, uue " Endla" avamine 1911. Aastast 1904 esines ta abikaasa Mathilde ( sopran ) saatjana nii Venemaal kui ka Eestimaal. 1. maailmasõja ajal oli Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris teenistuses. 1918
annaabi.ee 
