Tromboon (0)

Tallinna Reaalkool
TROMBOON
Referaat muusikaõpetuses
Koostaja :
9B
Tallinn 2012

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
TROMBOONI EHITUS 4
TUNTUIMAD TROMBOONIMÄNGIJAD JA -TOOTJAD 5
TROMBOONI AJALUGU 7
7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Ühed tüüpilisemad džässpillid on saksofon , klarnet ja tromboon. Mina otsustasin oma referaadi teha tromboonist, sest ma tean sellest pillist suhteliselt vähe ning mulle on alati trombooni kummaline välimus huvi pakkunud. Seoses referaadi kirjutamisega avaneb mulle võimalus uurida täpsemalt selle pilli tööpõhimõtet ja ajalugu.

TROMBOONI EHITUS

Tromboon on trompetite rühma kuuluv madala kõlaga vaskpuhkpill. Tromboonil on kausshuulik, pikk silinderjas umbes kolme meetri pikkune toru ning lehterots. Õhusamba pikkust pillitorus, seega ka helikõrgusi saab sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi: tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone, millel saab õhusammast lühendada või pikendada ventiilide avamise või sulgemisega, kuid tänapäeval kasutatakse rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline liuglev tõmmiktoru e. kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks.
Trombooni huulik on trombooni küljest eraldatav ning seda saab vastavalt mängija vajadustele vahetada. Huulikud erinevad üksteisest kuju, materjali, pikkuse, läbimõõdu, sügavuse ja disaini poolest. Huulikul on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja laieneva tagaosa kaudu trombooni. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja - mugavust . Üldiselt, mida sügavam ja laiem on kauss, seda suurem helitugevus ning tumedam tämber.
Lühike video „Kuidas mängida trombooni“ http://www.youtube.com/watch?v=0qw5NOVOB38
Pilt 1(tromboon)

TUNTUIMAD TROMBOONIMÄNGIJAD JA -TOOTJAD

Praeguse hetke üks tuntuim trombonist Eestis on Aabi Ausmaa. Ta on
Rahvusooper „Estonia” orkestri tromboonirühma kontsertmeister aastast 1979. Täiendanud end mitmetel rahvusvahelistel kursustel Moskvas, Peterburis, Helsingis ja Liekas. Ta on vabariikidevahelise konkursi diplomand ning 1986. aasta vabariiklike puhkpillimängijate konkursi laureaat. Esinenud soolokavadega Saksamaal, Rootsis, Soomes ja Eestis. Osalenud paljudesprojektides Hortus Musicusega, Estobrassis, Tallinn Brassis, „NYYD Ensembles, Estonia Brassis jne. Hinnatud trombonistina on ta mänginud ERSOs, Soome Raadio Sümfooniaorkestris, Tapiola Synfoniettas, Kuopio Sümfooniaorkestris ja teistes orkestrites.
Teised tuntumad endised ja praegused trobinistid Eestis: Ants Nuut , Ülo Raudmäe, Jüri Kivi ja Tiit Karis .
Üks tuntuim välismaine tromboonimängija oli Glenn Miller ( 1904 -1944). Ta oli ameerika džässhelilooja, -tromboonimängija ning -orkestrijuht. Aastal 1937 hakkas ta juhatama omanimelist orkestrit , mis on praeguseni hinnatuim terves džässmuusika ajaloos. Glenn Milleri kuulsamate lugude hulka kuuluvad näiteks "In the Mood", "Tuxedo Junction ", "Chattanooga Choo Choo", "Moonlight Serenade", " Little Brown Jug", "Pennsylvania 6-5000" jpt.
Glenn Miller „In the mood“: http://www.youtube.com/watch?v=ZJE-onnw2gM
Teised tuntumad välismaised trombonistid : Ray Conniff, Tommy Dorsey, German Pekarevski, Tricky Sam Nanton.
Tromboone toodetakse mitmete erinevate firmade poolt. 20. sajandi tuntuimad tootjad on: F.E. Olds, Vincent Bach , King Musical Instruments , Conn, F.A. Reynolds, Yamaha Musical Instruments ja Jupiter Band Instruments.
Pilt 2 (Aabi Ausmaa) Pilt 3 (Glenn Miller)

TROMBOONI AJALUGU

Sõna „tromboon“ pärineb itaalia keelest (trombone), kus „tromba“ tähendab trompetit ja lõpp „oon“ suurt. Tromboon leiutati 15. sajandil, et rahuldada 14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse heliloojate nõudmisi, kes kirjutasid üha rohkem madalates kõrgustes. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja 1675 . aastaks peaaegu lõppes. Austriast algas trombooni „taassünd“: seda kasutasid Leopold Mozart , Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina, kuna trombooni kõla on sarnane inimhääle omaga . Tänapäeval kasutatakse trombooni väga palju džässmuusikute poolt ning edasi on arenenud ka mängimistehnikad ja kõlad. Kaasajal kasutatakse rohkem tenor - ja basstrombooni, kuid lisaks on veel olemas ka näiteks alt- ja kontrabasstromboonid.
Pilt 4( tromboon)

KOKKUVÕTE

Tromboon on vaskpuhkpill, mida kasutatakse laialdaselt ka džässmuusikas. Referaadi tegemise käigus sain teada põhjalikumalt trombooni ehitusest ja ajaloost ning erinevatest nii kodu- kui ka välismaistest trombonistidest.

KASUTATUD KIRJANDUS

1. http://www.google.ee/search?q=TROMBOON&rls=com.microsoft:en-US&oe=utf8&rlz=1I7GGLL_et&um=1&ie=UTF-8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=w i
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Trombone#Manufacturers
3. http://et.wikipedia.org/wiki/Tromboon
4. ENEKE nr 4 lk 90
5. http://muusika8b.wikispaces.com/tromboon
6. http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.helisevadorelid.ee/aabiausmaa.jpg&imgrefurl=http://www.helisevadorelid.ee/solistidest.htm&usg=__5Q0wZVNE-Q4kHiTgocYo3vGpExw=&h=672&w=583&sz=73&hl=et&start=6&zoom=1&tbnid=Y9CSqO-ZeTJm0M:&tbnh=138&tbnw=120&ei=6NCeT9HnFMXrOan64fsB&prev=/search%3Fq%3Daabi%2Bausmaa%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DN%26rls%3Dcom.microsoft:en-US%26rlz%3D1I7GGLL_et%26tbm%3Disch&um=1&itbs=1
7. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f5/Trombone_Quart_Bass_Posaune.jpg/200px-Trombone_Quart_Bass_Posaune.jpg
9