50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tinkii
Õppematerjali autor
lähemalt rääkida. 3. Ajalugu BMX'i sünnikohaks peetakse Ameerika Ühendriikides olevat New Yorki osariiki, kus see 1970ndate alguses sai alguse noorte poiste sees, kes üritasid jäljendada enda iidoleid mootorratastel. Tol ajal olid krossimootorratad väga populaarsed ning paljude unistus oli sellega sõita. Kuna see unistus täitus ainult üksikutel, siis hakati sõitma võidu tavaliste jalgratastega ja ise radu ehitama. Sõitjate arv kasvas kiiresti ja hakati korraldama võidusõite. Peatselt oli selline sõitmine levinud üle Ameerika ja samuti hakkas see levima ka Euroopas ja mujal maailmas. Korraldati meistrivõistluseid võidusõidus ning samaaegselt hakkas arenema trikkide tegemine. Sellest hakkas välja arenema flatland, ehk trikkide tegemine siledal platsil. Eestisse jõudis BMX-kultuur 90ndate keskel ja lõpus. Sõitjate arv oli
Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja päevast päeva ainult kaevasime. Teine põhitegevus oli seriaali A-rühma järgi tegemine. Lastaaias sai ka vembutatud. Kõige julmem temp oli see, kui panin kasvatajale nõela tooli peale, kui ta istuma hakkas. Põhitegevus oli rattaga sõitsime. Kõrval majas elas üks sõber nimega Madis. Ta oli mõned aastad vanem kui mina aga saime siiski hästi läbi. Matuga tiirutasime päevad läbi ringi, põhiliselt Ihaste peal, kuigi vahel sai ka Annelinnas käidud. Annelinnas seetõttu, et koka koolal oli kampaania, et iga 5nda pudeliga võidad uue pudeli. Päevas jõime vast ära kaks kuni viis poole liitrist pudelit. Juhtus ka õnnetusi, kõige halvemini lõppes kraavi kukkumine. See hakkab mul juba vaikselt ununema
Keegi ei mäleta ka tema esimesi samme ja sõnu. Võrdlus: Minu vanavanaema ja vanaema elasid väiksena ühes ja samas talus. Kui üha rohkem inimesi kolisid linna elama, ka minu vanaema ja vanaisa läksid linna elama. Mina kasvasin kõigi mugavdustega mis siis oli pakkuda, sama ei saa öelda minu vanavanaema ja vanaema kohta. Minu maimikuiga 1-3a: Mina vaatasin multikaid, jooksin metsas ringi ja kasvasin looduses. Minu vanaemal olid sellel ajal kitsed ja ma õppisin ära kiiresti kitsede karjatamise. Suval panin ennast ise riidesse, talvel abistasid mind vanaema ja ema. Vahel olin väga kapriisne, kui pesumasin käis ja mind pandi sinna istuma, olin rõõmus ja naersin. Vanaema maimikuiga 1-3a: Vanaema mängis õdede ja vendadega (kokku oli peres 9 last, vanaema oli viies laps nendest). Mängis loomadega. Temale meeldis joota lambatallesid lutipudelist piimaga. Vanavanaema maimikuiga 1-3a: Mängukaaslasteks oli 3 venda, 1 õde ja loomad
keskkooli ja hiljem Tallinna Polütehnilisse Instituuti. Selle kooli jättis ta pooleli ja läks kohe sõjaväkke. Sõjaväkke saadeti teda Venemaale Omski linna. Isa on töötanud ehitajana Võru KEKis, AS Kurmikus, Privet Project Building OÜs. Ta kohtas Terje Lehtmet ja neil on kaks poega Tauri ja Sander (mina). Mina sündisin 14. augustil 1995. aastal Võrus. Ma käisin Sõleke lasteaias, mis asus täpselt minu kodu kõrval. Peale lasteaeda ma läksin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, kus õppisin esimese aasta ja seejärel läksin Pikakannu Põhikooli. Vanemaks saades tulin tagasi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi. Tänu uurimistööle sain teada rohkem isa lapsepõlvest, vanaema lapsepõlvest ja minu kaugematest juurtest. Vanaema ja isa eluloost sain teada nendega intervjuusid tehes. Pildimaterjali sain vanaema pildialbumitest. Kui ma seda uurimustööd tegin, siis tekkis ka minu vanaemal oma juurte vastu rohkem huvi ja ta otsustas hakata uurima
...................................................................................17 Eesti parimad ja nende saavutused..................................................................................21 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 25 2 SISSEJUHATUS Selle uurimustöö üks eesmärkidest on anda lühiülevaade sellest, kuidas muutus või kujunes elu maailmas pärast ratta leiutamist. Põhirõhk on seatud siiski jalgrattale ja selle kasutamisele Eestis. Eelkõige on see töö suunitletud nooremale põlvkonnale, kellel on tänapäeval raske leida sobivat huviala, millega tegeleda. Eeskuju peaks leiduma siit tekstist küllaga. Väga täpse ülevaate leiab jalgratta arenguloost ja jalgrattaspordist Eestis just möödunud sajandil, sest lähiajalooga ollakse kuigipalju kursis ja sellepärast, et rattaspordi ajalugu
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures
Mõeldud tehtud. Alaustada otsustas neiu. See juhtus ühel päikesepaistelisel südasuvisel hommikul. Ma olin siis umbes kümne aastane juba. Me läksime varakult kodu külas asuvasse poodi kuna mu ema seal praktikant oli. Poe lähedal oli maja, kus elas kolm peret. Kaks nendest olid noored inimesed ja neil olid lapsed. Kõik väiksemad ku mina. Kuid millegi pärast ma siiski seal olin. Ma arvan, et igavuse peletamiseks. Mängisin nendega seal ja mingi hetk nägin oma vanaema jalgrattaga tulemas. Otsustasime minna ema juurde poodi. Jalutasime kahekesi poe poole ja kuuleme järsku kassi mjäugumist. Kuulatame korraks ja kuuleme seda uuesti. Otsustan asja uurida ja märkan, et suure tamme tüve juures on oksa hunnik, milles on pisikene kiisupoeg. Kassike väriseb ja kardab. Võtan ta sülle ja panen põue. Kiisu hakkab kohe nurruma ja vaatab tänulikult mulle otsa. Otsustan, et viin kassi emale näidata ja lootuses, et ta poest natkene piima ja vorsti meile jagaks
Mikaeli ema on nõus last hoidma iga kell. Kui Roosa lapse ära sünnitab siis võiks ta tööle minna. Mikke vanemad on nõus Roosat ja ta last toetama. Roosa käib väga tihti arsti juures kontrollimas kas lapsega on kõik ikka hästi. Lapsega on viimasel ajal kõik hästi olnud. Roosa nägi ükspäev linnas Japet, minu parimat sõpra. Roosa jäi temaga juttu ajama. jape tunneb ennast minu surmas süüdi. Aga tegelikult ei ole see nii, sest mina võtsin selle ratta ja läksin sõitma. Roosa räägib Japele, et ootab last. Jape ei usu. Roosa räägib kõik talle ära. Nüüd hakkab Jape uskuma. Roosa räägib talle, et varsti on minu matused. Jape ütleb talle: "Mul on kiire, pean minema. Tsau"! "Tsau"! kostab vaikselt Roosa suust. 16.-20. ptk Ongi käes minu matused. Kohal on väga palju inimesi. Isegi Roosa tuli. Ja Tummpi koos Maaretiga. Paljud inimesed nutavad. Mu haual on natukese aja pärast palju lilli ja küünlaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid