Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raamat Kallis Mikael (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Raamat Kallis Mikael #1 Raamat Kallis Mikael #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Carmen19 Õppematerjali autor
Raamatu \"Kallis Mikael\" sisukokkuvõte. Saab teada peategelaste põhiolemusest ning raamatu mõttest.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
rtf

Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael"

Marja-Leena Tiainen "Kallis Mikael" 1.-4.ptk Minu nimi oli Mikael, hüüdnimega Mikke. Oli sellepärast, et ma surin mõned sekundid tagasi. Arstid küll proovisid mind elustada kuid asjatult. Vanem doktor tuli minu juurde. Ta tundis mu ära. Ta teab mu isa ja ema. Ta küsis õe käest, kas mu vanemad juba teavad, et mind enam ei ole nendega. Kuna õde ütles, et ei tea, siis otsustas doktor ise vanematega ühendust võtta. Aga tal ei õnnestunud mu vanemaid kätte saada. Doktor hankis mu venna Toumase telefoni numbri. Mu vend oli Maareti, ta tüdruku juures

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe juurde saata, aga too ei tahtnud kuna õde kiusab. Tuli välja, et Tiki tahtis uut nukku, kuid selle saamiseks pidi vana kaduma. Ta tahtis nuku katki teha, kuid õde Tiina seda ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis välja män

Kirjandus
thumbnail
16
docx

Nimetu

Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul

Eesti kirjandus
thumbnail
23
docx

Wikmani poisid

Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa. Pidi saama palju odavamalt kui muidu, sest tutvused olid mängus. Virve tädi oli asjaga nõus, kuid Jaagu kodused mitte. Ema ehk veel oleks raha andnud, kui tal oleks seda olnud, ent isa ütles raudkindla ei, sest talle ei meeldinud, et Jaak kellegagi niiviisi kaasa läheb, ja asjaolu, et „praeguse aja“ kohta oli see liiga kallis. Papa Sirkel oli Haapsalus perele suveks korteri üürinud ning seal nad nüüd puhkasid – ka papa Sirkel oli üllataval kombel nendega tervelt kaks nädalat (tavaliselt ajas linnas tööasju). Ühel päeval rannas lesides luges papa Sirkel lehte ning nägi teatist, et Wikman on surnud. Jaagule polnud see väga suur pauk, sest ta oli arvanud, et nii võis minna. Pauk oli see veidike siiski – Jaak oli rahul, et polnud Virvega kaugele ära sõitnud, sest muidu oleks tulnud tagasi ja

Kategoriseerimata
thumbnail
20
odt

Paulo Coelho "Alkeemik"

Naine ütles, et see unenägu on maailma keeles, seega oskab ta seda seletada, kuigi see on väga raske. Seletus oli selline, et poiss peab minema Egiptuse püramiidide juurde ning leiab sealt suure varanduse ja saab rikkaks. Santiago oli vihastas, pettus ja läks minema. [1] Poiss tegi oma toimetused linnas ära ning läks ja istus väljakul ühele pingile ning hakkas raamatut lugema, mille ta oli saanud Tarifa preestri käest. Raamat oli väga paks ja ülikeeruliste nimedega, kuid just väga huvitaval kohal istus poisi kõrvale keegi vanamees, kes tahtis kangesti juttu ajada. Poiss ei suutnud enam raamatule keskenduda ning hakkas mõtlema teisi mõtteid, üritades ikka teeselda raamatu lugemist, sest tahtis vanamehest lahti saada. Kui aga vanamees küsis raamatu kohta, mida poiss luges, ning ütles, et see on tähtis raamat, aga igav, hakkas poiss vanamehe vastu huvi tundma. Vanamees ütles, et raamat räägib inimese

Kirjandus
thumbnail
12
docx

"Isa Goriot" Honoré de Balzac

Mõni ei tööta kuskil vaid käib ainult pidudel ja teenib musta tööga tulu. Vanemate ja laste vahel kaob side, nad ei räägi omavahel. Õnnemängud, pandimajad. Väliselt peab kõigi elu korras olema. Ma ei usu, et lapsed hakkaksid mitte millegi pärast oma vanemaid põlgama. Isa Goriot ei osanud lihtsalt ballidel korralik välja näha. Selle pärast ei oleks tohtinud teda oma elust lihtsalt välja arvata. Oma aja kohta võis see hea raamat olla, aga tänapäeva kirjanike romaanid on ikka paremad. Võibolla ei saanud ma kõigest lihtsalt aru. 2) Kirjandus ja reaalsus Realistliku proosa maagiline peegel: Stendhal ja Honoré de Balzac Honoré de Balzac oli uut tüüpi elukutseline kirjanik. Ta töötas päevas kuusteist- seitseteist tundi. Muinasjutulistest honoraridest hoolimata ei õnnestunud tal võlausaldajate nõudeid rahuldada. See-eest ei ole keegi kirjutanud raha võimust kaasaegses ühiskonnas paremini kui Balzac.

Kirjandus
thumbnail
18
odt

Balzac "Isa Goriot" kokkuvõte

Mõni ei tööta kuskil vaid käib ainult pidudel ja teenib musta tööga tulu. Vanemate ja laste vahel kaob side, nad ei räägi omavahel. Õnnemängud, pandimajad. Väliselt peab kõigi elu korras olema. Ma ei usu, et lapsed hakkaksid mitte millegi pärast oma vanemaid põlgama. Isa Goriot ei osanud lihtsalt ballidel korralik välja näha. Selle pärast ei oleks tohtinud teda oma elust lihtsalt välja arvata. Oma aja kohta võis see hea raamat olla, aga tänapäeva kirjanike romaanid on ikka paremad. Võibolla ei saanud ma kõigest lihtsalt aru. Stroom, S. 2008. “19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac”.-www.htg.tartu.ee/~a5cazpar/Honor %E9%20de%20Balzac.doc. 14.09.08 2) Kirjandus ja reaalsus Realistliku proosa maagiline peegel: Stendhal ja Honoré de Balzac Honoré de Balzac oli uut tüüpi elukutseline kirjanik. Ta töötas päevas kuusteist-seitseteist tundi.

Kirjandus
thumbnail
12
doc

"Isa Goriot" Honore de Balzac

Mõni ei tööta kuskil vaid käib ainult pidudel ja teenib musta tööga tulu. Vanemate ja laste vahel kaob side, nad ei räägi omavahel. Õnnemängud, pandimajad. Väliselt peab kõigi elu korras olema. Ma ei usu, et lapsed hakkaksid mitte millegi pärast oma vanemaid põlgama. Isa Goriot ei osanud lihtsalt ballidel korralik välja näha. Selle pärast ei oleks tohtinud teda oma elust lihtsalt välja arvata. Oma aja kohta võis see hea raamat olla, aga tänapäeva kirjanike romaanid on ikka paremad. Võibolla ei saanud ma kõigest lihtsalt aru. Stroom, S. 2008. "19. sajandi kirjanik Honoré de Balzac". www.htg.tartu.ee/~a5cazpar/Honor %E9%20de%20Balzac.doc. 14.09.08 2) Kirjandus ja reaalsus Realistliku proosa maagiline peegel: Stendhal ja Honoré de Balzac Honoré de Balzac oli uut tüüpi elukutseline kirjanik. Ta töötas päevas kuusteistseitseteist tundi

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun