Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia 1.teema: Kant ja Hegel

Filosoofia 1.teema: Kant ja Hegel (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes mõtleb abstraktselt?
Mille eest peab põgenema?
Mis on valgustus?
Miks ei ole vabanemine saavutatav üksnes revolutsiooni teel?
Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus?

KÜSIMUSED
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt ? 1807

Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata)
Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni.
Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges temaga vähegi. Kuigi tegu ei ole seotud tema taustaga.

Iseloomustage kahe abstraktse mõtlemise erinevust (toetuge Hegeli artiklile ja kasutage seejuures ka abimaterjali)
Kahe abstraktse mõtlemise erinevus seisnebki selles, et esimese puhul ei otsita põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse neid, mis viisid halva käitumiseni. Seetõttu teise abstraktse mõtlemise korral lepitakse ja ollakse valmis ka andeks andma, sest nähakse põhjuseid ja inimest ennast, mitte ainult pealispinda.

Selgitage miks isikule, kes taipab kõike isegi, paistab seletamine (selle kohta mis on abstraktne mõtlemine) ise abstraktse mõtlemisena ( talumatu ja õudsena), mille eest peab põgenema?
Sest abstraktselt mõtleb vaid harimatu inimene, mitte haritud. Ning inimene, kes mõistab, et mis on abstraktne mõtlemine peab tühiseks ja mõttetuks rääkida ja arutada teemal, et mida abstraktne mõtlemine tähendab. Kui aga hakatakse haritud inimesele selgitama, mis on abstraktne mõtlemine, siis talle võib tunduda, et teda alaväärtustatakse. Abstraktse mõtlemise tähendus on nagu vana tuttav mingi muu nime all, mida tuntakse ja armastatakse.

Selgitage mispärast näib inimesele, kellele antakse õpetust (mis on abstraktne mõtlemine), see õpetus ise abstraktse mõtlemisena, mille ta tagasi lükkab (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)?
Inimesele tundub õpetuse andmine abstraktse mõtlemisena, sest ta tunneb, et ta on madalamal, kui see, kes teda õpetab. Ning jääb mulje nagu õpetaja rollis olev on kõrgemal positsioonil ja soovib sellega uhkustada ning edvistada, sest ta teab, mis on abstraktne mõtlemine. Ehk siis õpetatavale jääb mulje, et ta on vähem tähtis.

Selgitage milles seisneb lihtrahva (mõrtsuka juhtum) ja Leipzigi peene seltskonna ( rattale tõmmatud kurjategija juhtum) abstraktne mõtlemine (selgitades toetuge abtsraktse mõtlemise määratlusele) ja mille poolest need kaks juhtumit on vastandlikud
Mõrtsuka juhtumi puhul seisneb abstraktne mõtlemine selles, et inimesed ei ürita süveneda mõrtsuka põhjustesse, vaid vaatavad vaid üldpilti, mille põhjal teevad negatiivseid järeldusi. Lihtrahvas nägi meest kui mõrtsukat ja nad omistasid talle mõrtsuka omadused.
Leipzigi peene seltskonna juhtumi puhul on teistsugune abstraktne mõtlemine. Üritatakse näha halva taga ka head ning sobitada kurjategija loomuse juurde ka õrna inimhinge ja üritatakse näha probleeme, mis põhjustasid kuritegevuse. Tuntakse kaasa kurjategijale.
Vastandlikud on need kaks juhtumit selle poolest, et esimese puhul nähakse, vaid pealispinda, kuid teise puhul üritatakse mõista inimest ning seejärel järeldusi teha.

Selgitage mis mõttes turueit ja ohvitserid mõtlevad ostjast-naisterahvast abstraktselt (selgitades toetuge abstraktse mõtlemise määratlusele) ja mille poolest on nende mõtlemine teineteisele vastanduv.
Turueite vihastas ostja, sest eide jaoks tundus naiserahva suhtumine tema vastu üleolev ning ülbe ja seetõttu eit näeb ostjas vaid halba. Ning toob kõik selle välise ilme põhjal välja.
Ohvitserid aga näevad ostjat lihtsalt tavalise inimesena ja kuna naine neid välja ei vihastanud, siis ei otsi nad naisterahva käitumise põhjuseid.
Nende mõtlemine on vastanduv selle poolest, et üks otsib naise käitumise põhjuseid, kuid teine ei ürita neid leida.
KÜSIMUSED
KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus ? 1784

Mis on Kanti järgi alaealisus ja mis seda tingivad / põhjustavad ( kokku 3 tingimust või põhjust)? Selgitage mil viisil aru puudumine ei võimalda inimesel kasutada iseseisvalt oma aru?
Kanti meelest on alaealisus see, kui ei suudeta mõelda iseseisvalt, ilma teiste inimeste juhenduseta. Tema meelest on iga inimene selles ise süüdi. Põhjusteks on laiskus , argus , otsusekindluse ja mehisuse puudumine, nähakse, et on lihtsam, kui ise ei pea mõtlema ning otsused tehakse nende eest. Aru puudumine ei võimalda kasutada iseseisvalt oma aru sel juhul, kui inimesel puudub võime mõelda iseseisvalt, ta on harjunud , et otsused tehakse tema eest ära.

Kuidas otsusekindluse ja mehisuse puudumise korral oleme ise süüdi selles, et me ei kasuta iseseisvalt oma aru ehk selgitage milles seisneb inimese laiskus ja argus?
Inimese laiskus ja argus seisnevad selles, et kõigile meeldib, kui mõeldakse nende eest ning tehakse head otsused nende eest. Ning kui midagi peaks minema halvasti siis ei pea ka ennast süüdistama, sest otsustajaks oli keegi teine. Põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus , kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta.

Selgitage miks ja kuidas teeb vabadus publiku enesevalgustuse peaaegu vältimatuks ja miks ei ole vabanemine saavutatav üksnes revolutsiooni teel?
Pigem on võimalik, et publik end ise valgustab, niipea kui vabadus antakse, ongi see peaaegu vältimatu. Leidub ikka mõni isemõtleja, kes heidab endalt alaealisuse ja hakkab seejärel enda ümber levitama isemõtlemiskutsumuse vaimu. Seejuures on oluline, et publik, kes nende eestkostjate poolt ikke alla oli pandud, sunnib nüüd ikestajaid endid selle alla jääma , kui vaid mõni eestkostja, olgu ta ise ka täiesti valgustusvõimetu, publiku üles ässitab. Seetõttu võib publik valgustuse vaid tasapisi saavutada.
Valgustuse tingimuseks on vabadus ning revolutsiooniga seda saavutada pole võimalik. Revolutsioon võib meid küll vabastada ühe kindla isiku orjusest, aga tema asemel on veel mõni, kes heameelega tema rolli endale võtab ning rõhumist jätkab.

Milles seisneb mõistuse avalik ja eratarvitus? Iseloomustage mõlemat tarvitust lähemalt ja tooge näiteid mis avavad kummagi tarvituse sisu ja nendevahelise erinevuse.
Mõistuse avalik tarvitus on see kui keegi avaldab õpetlasena oma hea soovlikud ideed ja mõtted kogu ilmale. Avalik tarvitus peab olema vaba igal ajal, ja ainult see saab inimeste seas valgustust teoks teha.
Eratarvitus seisneb aga selles kui mingi isik avaldab mõtted oma kindla erialaga seotud piiratud kuulajaskonnale. Nende eristamine põhineb kuulajaskonna suurusel ning mõtete avaldamise vabadusel.

Milles seisneb kuritegu inimloomuse vastu, kui teatud inimeste rühm (vaimulike seltskond, auväärne klass, kelle otsuse kinnitaks riigipäev vmt) kohustuks järgima kindlaid tõekspidamisi? Milles seisneb inimkonna pühade õiguste jalge alla tallamine, kui rahvas ise otsustab juhinduda väljakujunenud seisukohtadest (neid kahtluse alla mitte seades)? Miks monarhil ei ole soovitav sekkuda alamate katsetesse oma vaateid selgitada ja mispärast ta ei tohiks toetada ühtede vaimset despotismi teiste vastu?
Olukord, mis seaks järeltuleva situatsiooni, kus tal oleks võimatu edendada (eelkõige nii hädavajalikke) omaenda teadmisi, puhastuda eksitustest ja üldse valgustuses edasi minna, on inimloomuse vastu kuritegu. Inimene võib küll oma isiku tarbeks, ja ka siis ainult mõneks ajaks selles, mida ta on kohustatud teadma, valgustust edasi lükata, kuid sellest lahtiütlemine tähendaks tema isikule, veel enam aga järeltulijaile, inimkonna pühade õiguste rikkumist ja jalge alla tallamist. Seda, mida isegi rahvas ise ei või otsustada, ei või ka monarh nende eest, sest tema seadusandlik mõjuvõim põhinebki sellel, et ta kogu rahva tahte enda omas ühendab. Monarh rikub Tema Majesteeti ennast, kui sekkub alamate katsetesse oma vaateid selgitama. See kui ta toetab ühtede vaimset despotismi enam, siis alandab ta oma mainet veelgi rohkem.

Kuidas valitseja (monarhi) otsus anda alamatele õigus iseseisvalt mõelda tagab, et riigis ei võta maad inimeste rahulolematus ega puhke erinevate ühiskondlike jõudude vaheline võimuvõitlus?
Valitseja otsus anda alamatele õigus iseseisvalt mõelda tagab, et riigis on rahu ja ühiskonna ühtsus see, et inimesed iseenesest töötavad end järk-järgult toorusest välja, kui mitte just meelega ei kavaldata, hoidmaks neid selles. Riigipea , kes soosib religiooniasjus valgustust, läheb veelgi edasi oma mõtlemisviisis ning mõistab, et isegi seadusandluse suhtes oleks ohutu lubada alamail avalikult tarvitada omaenese mõistust ning esitada ilmale avalikult mõtteid, koguni koos juba olemasoleva otsekohese kriitikaga – parema seadusandluse loomiseks.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiisake Õppematerjali autor

HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807
1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata)
Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni.
KANT Kostmine küsimusele: mis on valgustus? 1784
1) Mis on Kanti järgi alaealisus ja mis seda tingivad / põhjustavad ( kokku 3 tingimust või põhjust)? Selgitage mil viisil aru puudumine ei võimalda inimesel kasutada iseseisvalt oma aru?
Kanti meelest on alaealisus see, kui ei suudeta mõelda iseseisvalt, ilma teiste inimeste juhenduseta.

filosoofia Hegel Kant abstraktne

Sarnased õppematerjalid

docx

HEGEL ja KANT kodutöö

HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1. Abstraktseks mõtlemiseks loetakse mõtlemist kindlate piirjoonte vahel, lähtudes esmamuljetest ning eelarvamustest. Kui üks inimene solvab kedagi teist, siis rünnatav inimene leiab stereotüübi või kuuldud juttudega omandatud väited ning ründab vastu, kaasates sinna isikud ja tegevused, mis pole absoluutselt olukorraga seotud. Probleemile ei leita lahendust, vaid jäädakse piiridevahele ning pinnapealseks ehk mõeldakse abstraktselt. Teisalt võib abstraktseks mõtlemiseks nimetada mingi käitumise või olukorra põhjal hinnangu andmist, mõtlemata tekkinud olukorra põhjustele. Kui inimene on mõrtsukas, siis leiavad enamus inimesi, et ta on halb ning ei nähta põhjuseid, miks inimene on kellegi mõrvanud. Samuti ei märgata, et mõrtsukas tegelikkuses võis olla väga hea inimene. Seega abstraktne mõtlemine seab inimestele piirid, millest kaugemale suudavad mõelda vaid vähes

Filosoofia

doc

Hegel ja Kant: Kes mõtleb abstraktselt?

HEGEL: Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1)Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise kirjeldust / määratlust. a)Nähakse asju pealiskaudselt eirates asjade olemust ,,See tähendabki mõelda abstraktselt, mitte näha mõrtsukas muud kui seda abstraktset, et ta on mõrtsukas, ja selle lihtsa omaduse põhjal hävitada kogu ülejäänud inimloomus." b)Välimus ning ajalugu seotakse antud olukorraga isegi kui see pole antud olukorras oluline. ,,Ta mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist jne. ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat; kõik teises inimeses on tema jaoks üksnes mädamunade värvi; samal ajal kui nood ohvitserid, kellest turunaine rääkis, kui neil muidugi selle asjaga midagi pistmist oleks, mis on väga kahtlane tolle naise juures hoopis muid asju oleksid märganud." 2)Iseloomustage lühidalt kahe absta

Filosoofia

docx

„Kes mõtleb abstraktselt?“

Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 1 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata

Filosoofia

odt

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

Kant ,,Kostmine küsimusele: mis on valgustus?" Maria Kohtla 103548IAPB Kant käsitleb antud artiklis valgustuse tähtsust. Tema meelest viibib palju inimesi n.ö alaealisuse seisundis, kus nad ei julge või ei viisti iseseisvalt mõelda. Autori meelest on väga oluline aga valgustust nii religioonis kui riigivõimu kaudu soodustada, kuna see aitab kaasa inimkonna arengul paremuse suunas. Valgustatud rahvas on arukam ja iseseisvam ning seega ka kasulikum riigile. Kant avaldab ka suurt austust neile juhtidele, kes võimaldavad oma alluvatel valgustatud

Filosoofia

docx

Kant „Kostmine küsimusele: mis on valgustus?“

oma ameti positsiooniga, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edukalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti, mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul üldistame ehk mingis mõttes üldistame ja idealiseerime subjekte selles suhtes, et subjekt

Filosoofia

docx

Kes mõtleb abstraktsel. Valgustus

K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT ? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika. Teatakse, mis see tähendab, kuid keegi taha sellega tegeleda, kardetakse. Ometi seltkonnas oli asi ise ammu kasutses ja nad saaksid sellele asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi.

Filosoofia

docx

„Kes mõtleb abstraktselt?“

isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele: 1) Kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamata seisundis on laiskus ja argus. Laiskuse puhul on tegemist iseteadliku mugavusega, mis kaasneb isiklikku ostustusvõimet omamata ning lastes ennast juhtida. Argus on aga see, mis ei luba mingisugust isetegevust rõhujate-juhtide-valitsejate ees. Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 2) Kui oma pead pole varem kasutatud, siis milleks nüüd või hiljem? Inimene kes proovib ise mõelda, aga samas on arg, kardab teha vigu, kardab ebaõnnestuda ning pelgab ka üldsuse kriitikat. 3) Enamikku inimesi takistab alaealisusest välja rabeleda ja kindlal sammul edasi astuda see, et tema harjumuspärane laisk, passiivne ja arg käitumine on saanud talle peaaegu loomuomaseks

Filosoofia

doc

Abstraktne mõtlemine (Hegel) ja Valgustus (Kant)

olla ta ilu). 9. Mina arvan, et see on osa meist kõigist ja täielikult lahti saada sellest võimalik ei ole. Samas olles sellest pidevalt teadlik ja enda mõtteviisi jälgides saab seda kontrollida ja mitte laskuda tühistesse järeldustesse. Hinne: + Õppejõu poolt leitud probleemid: 1 küsimuse teine pool ei kehti 6 küsimus ebaselge (allajoonitud ,,millest ei räägita", ,,enda reputatsiooni ära rikkuda") ,,Kostmine küsimusele: Mis on Valgustus?" Kant Vastused küsimustele 1. Esimene tegur, mille tõttu inimene viibib valgustamatuse seisundis, on see, et tal puudub aru. Ise mõtlemine ei vii teda valgustuseni. Teine tegur, miks inimesed on valgustamatuse seisundis on see, et neil on olemas aru, aga nad ei kasuta seda. Selle põhjustajad on laiskus ja argus. Olla laisk on olla mugav ja inimestele meeldib olla mugav, mida vähem nad enda eest mõtlema peavad, seda parem. Nad ei pea

Filosoofia

Rohkem sarnaseid