Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti Keele Käänded . (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

Esitatud küsimused

  • KellesseMillesse?
  • KellesMillesKus?
  • KellestMillest?
  • KelleleMillele?
  • KelleltMillelt?
  • KelleksMilleks?
  • KelleniMilleni?
  • Kellena Millena?
  • Kelleta Milleta?
  • Kellega Millega?

Lõik failist

Eesti Keele Käänded- #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jannnu11 Õppematerjali autor
Kui on vaja teada eesti keele käändeid , siis soovitan seda 4-6 klassi õpilastele ( võib ka suurtematele )

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

Kääned

10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega Eesti keele 14 käänet NIMISÕNAD OMADUSSÕNAD ARVSÕNAD ASESÕNAD kes? mis? missugune? mitu? mitmes? hiir hall (värvus) kaks tema kivi külm neljas see haigla kaunis kolmteist mõni

Eesti keel
thumbnail
2
odt

Kontrolltöö, käänded

Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Keelte võrdlus(Inglise-Eesti)

Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, kirjutada kolme moodi: ükskõik mis vormis või 1) kokku, 2) sidekriipsuga, 3) ümbruses lahku. nad ka ei esineks. Tuletis tuletus ehk derivatsioon ­ Sõnale lisatakse -ing ja -ed

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Käänded

Käänded KÄÄNE KÄÄNDELÕPP AINSUS MITMUS ESIMESED KOLM KÄÄNET (abstraksed käänded) 1. Nimetav: kes? mis? lõputa pesa, suur, maa pesa/d, suure/d, maa/d 2. Omastav: kelle? mille? lõputa pesa, suure, maa pesa/de, suur/te, maa/de -t, -d, lõputa pesa, suurt, maad pesasid e pesi, suuri, 3. Osastav: keda? mida? (mitmuses ­sid, ma/id lõputa) SISEKOHAKÄÄNDED 4. Sisseütlev: kellesse? millesse? -sse (ainsuses ka ­ pesasse e pessa, pesa/desse, de, -ha,

Eesti keel
thumbnail
2
doc

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNE KÜSIMUS AINSUS MITMUS nimetav kes? mis? õnnelik lammas õnneliku/d lamba/d omastav kelle? mille? õnneliku lamba õnnelikku/de lammas/te e õnnelike lammas/te osastav keda? mida? õnnelikku lammas/t õnnelikke lamba/i/d sisseütlev kellesse? õnneliku/sse e õnnelikku/de/sse millesse? õnnelikku lamba/sse lammas/te/sse kuhu? e õnnelike/sse lamba/i/sse seesütlev kelles? milles? õnneliku/s lamba/s õnnelikku/de/s kus? lammas/te/s e õnnelike/s lamba/i/s seestütlev kellest?

Eesti keel
thumbnail
1
docx

KÄÄNDED

KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä -ta -ta -tä -tä 5. Sisseütlev Kellesse? Tüvevok. +n -i -in (illatiiv) Milesse?

Soome keel
thumbnail
19
xlsx

Käänamine ja pööramine

käiakse ei käida võidakse ei võiata treitakse ei treita müüakse ei müüda süüakse ei sööda juuakse ei jooda i muutu i muutu i muutu 1. Mitu põhilist aega on tegusõnadel, kuidas neid nimetatakse? 2. Mitu vormi on mineviku väljendamiseks, kuidas neid nimetatakse? 3. Mitu arvu on tegusõnadel? Nimeta need. 4. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 5. Mitu kõneviisi on tegusõnadel? Nimeta need. 6. Mitu tegumoodi on eesti keeles? Nimeta need. 7. Nimeta kõik ajad, mis eesti keeles olemas on. 8. Kirjuta sõnast viima umbisikulise tegumoe lihtminevik. 9. Kirjuta sõnast sööma umbisikulise tegumoe olevik.

Eesti keel
thumbnail
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

Morfoloogia Eesti keele käänded Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet:

Eesti filoloogia




Kommentaarid (1)

h2ppyy profiilipilt
h2ppyy: hea meenutus.
11:31 26-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun