DIFERENTSIAALID (0)

Rakvere Ametikool
Gänguru Puu
AL 11
DIFERENTSIAALID
Referaat
Juhendaja : ÕPETAJA
Rakvere 2012
Diferentsiaalide liigid.
Diferentsiaalide töö põhimõte :
Differentsiaali on vaja, et kurvis sõitva auto sisemine ratas saaks pöörelda aeglasemalt, kui väliskurvis olev ratas ning samaaegselt suudaks mootor kanda neile pöördemoment. Ilma diferentsiaalita tekitaks kurvis ühel võllil asuvad rattad , sellesse võlli pinge, mis tahaks väänata seda võlli, sellisel juhul annaks lõpuks kas võll järele või libiseks üks ratastest, kulutades rehvi. Oleks võimalus näiteks, kus mootor veabki ainult ühte ratast ning teine pöörleb vabalt, kuid siis hakkaks auto kiirendades kiskuma. Lahenduseks ongi leiutatud differentsiaal ülekanne, kus kurvis saab üks ratas pöörelda aeglasemalt kui teine ning sirgel sõites saab mõlematele ratastele kanda jõudu.
Sidur tüüpi diferentsiaal
Sellist tüüpi differentsiaal on ehituselt peaaegu samasugune nagu tavaline, ainult satteliitide ja korpuse vahele on kinnitatud sidurid ning lisatud on vedrud, mis suruvad satteliite. Kui üks ratas hakkab pöörlema teisest kiiremini siis sidurid üritavad sellele vastu seista, üritavad seda takistada. Jõudu mida selline differentsiaal suudab libisemise vastu tekitada sõltubki vaid vedrude tugevusest ja sidurite hõõrdetegurist. Kui seda jõudu ületada siis käitub sellist tüüpi differentsiaal kui tavaline, milles kantakse jõud rattale , mida on lihtsam vedada.
Tavaline diferentsiaal
Jõud kantakse edasi sellele poolteljele, mida on lihtsam vedada, ehk rattale, mida on lihtsam pöörata. Kui üks ratas asub asfaldil ning teine kiilasjääl siis kantakse kogu jõud üle sellele rattale mis asub jääl. Kui aga teeolud on head näiteks sõites sirgel teel, kus kummalgi rattal pole pidamise eelist kantakse jõud võrdselt mõlemale rattale.
Vastukaaluks tavalisele differentsiaalile on veel olemas lukustatavad differentsiaalid, mis lukustavad ära võimaluse ühel poolteljel (rattal) pöörelda aeglasemalt, kui teine, kuid see tekitabki eelpool mainitud effekti kurvis läbimisel. Kuid seda kasutatakse näiteks maastikul sõites, kus tänu libedale pinnasele ei teki väga suuri pingeid sillas.
Visco diferentsiaal
Pooltelgede otsa on kinnitatud nö. kettad, mille vahel on suure viskoossusega vedelik, kui üks pooltelg tahab aeglasemalt pöörelda siis kiiremini pöörleva ketta pinnal olev vedelik tahab aeglasemalt pöörlevat plaati kaasa vedada. Mida kiiremini üks pooltelg (ratas) teise suhtes pöörleb seda enam momenti kantakse aeglasemalt pöörlevale poolteljele. Sellise differentsiaali miinus on see, et ennem ei kanta "asfaldil" olevale rattale momenti, kui jääl olev ratas juba libiseb.
Torsen tüüpi diferentsiaal
Selline diferentsiaal on puhtalt mehaaniline diferentsiaal, mis ei sisalda sidureid ega elektroonilisi osasid. Torsen tüüpi differentsiaal töötab, kui tavaline vaba, juhul, kui mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega. Hetkel, mil üks ratastest hakkab kaotama pidamist sunnitakse hammasrattaid kokku tõmbama. Hammasrattad selles differentsiaalis on ehituselt sellised, mis loovad pöördemomentide suhte. Näiteks suhe 5:1 tähendab, et selline differentsiaal suudab kanda 5 korda rohkem jõudu sellele rattale, millel on parem pidamine. Torsen tüüpi differentsiaal on parem, kui visco kuna ta suudab kanda ühtlast pöördemomenti. Ainuke miinus selle differentsiaali puhul on juhtum, kui ühel ratastest puudub absoluutselt pidamine, sest viis korda null on igal juhul null.
LSD
Piiratud libisemisega diferentsiaal leiutati selleks, et kaotada ära effekti, kus kogu jõud kantakse jääl olevale rattale, sest sellest rattast, millel pole pidamist ei ole kasu, tarvis oleks kanda jõudu sellele rattale, millel on pidamist ehk millele kantav jõud liigutaks autot edasi, mitte ei paneks ratast kohapeal ringi käima.