Põhjasõda 1700-1721 (0)

põhjasõda 1700-1721 
 
rootsi suurri gi al akäik 
üks lahing määrav ühe ri gi tõusu ja teise languse juures 
üks lahing toimub narvas 
narvas hakkas lund kõvasti tuiskama, venelastel tuiskas lumi näkku ja  rootslased  võitsid 
1704 val utavad vene väed narva 
Peeter I val utab narva 
tänasel päeval narvas elavad valdavalt  venelased  ja nad tähistavad 1704 aasta narva 
lahingut 
 
sõja  eellugu  
rootsi laieneb kuni 1660. aastani 
● püüavad kaitsta suurt saavutatud territooriumi, aga vähe ressursse ja vähe inimesi 
● tohutult keeruline kaitsta oma  laienenud  ri ki 
naabrite  nõrkuse ärakasutamine 
● on saanud laieneda, sest  naabrid  on olnud erinavatel põhjustel nõrgestuatud 
● leidnud momente kus naabrid nõrgad, aga nüüd olukord kus naabrid tugevnenud ja 
otsivad rootsi nõrkusemomente 
● kui 17. sajandi algul venemaa segaduste nimelises perioodis, moskvas poolakad jne, 
si s lõpul venemaa eesotsas peeter I, kes tahab märkimisväärselt ri ki kasvatada ja 
ri gile  akent   raiuda  euroopasse ja laheni 
sõdade suur koormus ri gieelarvele 
johann reinhold von  patkul  - li vimaa aadliopositsiooni juht 
● küsimus kust raha saada, mida järjest rohkem vaja on äärmiselt põletav küsimus, eriti 
kuna sõdu peetakse maailmas äärmiselt tihti 
● pidevalt vaja sõdida ja sel eks raha leida 
● peetakse vajalikuks läbi vi a  reduktsioon , et maksutulusid ri gile  tulema   hakkaks  
○ 50% tavaline, aga 1705 peeter I isegi 95% 
○ ri gi rahast pool sõjapidamisele kulutada oli täiesti tavaline, peeter I kulutas 
pea kogu ri gi eelarve sõjapidamiseks 
○ täna ni  ei saa teha, sest ri gi funktsioonid, mis vajavad rahastamist on 
märkimisväärselt laienenud 
○ inimeste heaolu ri ki ei huvitanud, see oli inimeste endi asi 
○ sõjapidamine ja ri gi kaitsmine praktiliselt ri gi ainus ülesanne 
● kuhu ehitada kaitserajatisi? 
○ valdusi sisuliselt  kolmes  kohas: põline(soomerootsi), livimaa-eestimaa ja 
saksamaa 
○ rootsiga sel ine küsimus, et kuigi kaitserajatisi tuleks rajada li vimaale ja 
eestimaale, sest venemaa suur oht, aga reputatsiooni mõttes leitakse et 
tuleks valdusi kaitsta saksamaal 
○ toovad rootsi mandrieuroopa suurde poli tikasse sisse 
○ eestiski kindlustatakse teatud kohti, aga need tööd hakkavad li ga hilja, pole 
pi savalt raha ja need ei saa valmis 
○ püütaks ekindlustada tartut, narvat, pärnut( bastionid , ei saa valmis) 
○ BASTIONID 
○ saksamaa  valdused  väiksed, aga annavad rootsilie poli tiliselt parema 
positsiooni 
○  arvavad  et  peipsi  järv hoiab venelased eemal, neid ei tule pikalt ja lähevad 
julgeks 
● Karl XI vi b sõjaväe maapalgalisele ülevalpidamisele 
○ igale maakonnale või läänile pannakse kohustus panna välja üks jalaväe 
rügement 
○ jalaväe rügmendi väljapanek näeb välja sel ine, et 2 talu peavad üleval 
pidama  ühte sõjaväelast (söök, ri ded, sõjatarbed jne) 
○ rügement u 1200 sõdurit 
○ püsivalt olemas sõdurid 
○ sel isel kujul pidevalt olemas nö proffessionaalid 
○ varasemalt kamandati sõtta talupojad, kel el väljaõpet polnud 
○ kõrgemad  ohvitserid  paigutatakse ka maapi rkondadesse elama, oma üksuste 
lähedal, kaptnenil peab olema nt 4 tuba ja köök, leitnandil 3 tuba ja köök jne 
○ pidevalt olemas väljaõpetatud vägi, mida on võimalik operati vselt kokku tuua 
○ oli ratsaväe, mereväe üksusi, peamiselt si ski jalvägi 
○ ressursside mõttes jalavägi võrdlemisi suur 
○ 25 000 meheline jalavägi 
○ talupojad peavad enda keskele elama pandud sõjaväelasi üleval pidama 
Rahuolematutest moodustub rootsi-vastane li t 
● reduktsiooni tõttu  rahulolematus  
● palju maavaldusi ära võetud 
● kokku hakkab põimuma sel ine huvitav li t, kus on Taani (tahab oma valdusi tagasi 
tänapäeva lõunarootsi mõistes), Poola(tahab oma li vimaa valdusi tagasi) ja 
Venemaa(peeter I tahab raiuda akent euroopasse ja ligipääsu mereni)  
● kui Batkul saab  tuntuks  kuningavõimu kritiseerides ja ( mõistetakse sel e tõttu surma) 
põgeneb, hakkab tegutsema sel ega, et panna kokku see koalitsioon ning tegutseb 
saksamaal august tugeva juures 
 
konflikt  liivimaa  aadliga 
“kui kõigekõrgem jumal annaks aadlile valida raske sõjda ja praeguse õnnetu olukorra vahel, 
si s pole kindel, kas mitte sõda ei tuleks eelistada” - Patkul Karlile 1692 
 
aadel  jääb  kuningale  truuks 
● 1699 oli  eesti- ja li vimaa ohvitsere 30% 
○ väga märkimisväärne osa rootsi  armees  tegutsenud ohvitseridest 
○ näitab, et kuningavõim ei ol nud ülemäära vastuvõetamatu 
● Karl XII armees võitles 17 patkuli sugulast 
○ li vimaa  aadlikud  poegi ni  otsustavalt selga pööranud kuningavõimule 
 
patkul  kohtuistungilt  põgenedes tabab saatus teda hiljem. poolat võites nõuti  neilt  patkul 
välja ja ta tõmmati rattale(hukati väga julmalt ja pi narikkalt) 
 
 
 
põhjasõja algus 
rootsit tabab nälg  1695 -1697 
● mõjutas väga palju ka eestit 
● vili 2 aastat järjest ei kasvanud normaalselt 
● ilm on väga  kehv  ja segab koristamist 
● väga palju sadamist ja saak läheb täielikult aia taha 
● murrab eestimaal 70 000 inimest 400 000st 
● mõjutab eestit eriti tervalt, sest mõisnikel pole talupoegadele anda vilja, et nad raske 
talve üle elaks ja mõisnikud kõik salve maha müünud, kuna euroopas hind väga hea 
sel ajal. rootsi võim vi b eestist vilja mujale muuda alade vajaduste katteks 
sureb  eelmine kuningas 
● väga noor valitseja 
●  Karl XI sureb, maovähk 
● võimule saab Karl XII, ta on si s 15,5 aastane 
● kõik mõtlevad et ni   noorest  kuningast pole neile vastast 
● rootsit rünnatakse, kui Karl XII saab 18 aastaseks, si s saadakse li t valmis 
● tuleb välja, et noorest kuningast vastast kui palju 
● tal e meeldis väga palju aega veeta oma vägede ja sõduritega koos 
● üpriski sõjaväelise hoiakuga kuningas 
● Karl XII elab 36-aastaseks kuni norras  kindlust  pi rates  kuuliga  pähe saab, elu 
veedab sõjaväljal 
Taani, Venemaa ja Saksi kuurvürst(Poola, August II tugev) 
● Alates  1698  Augusti juures Dresdenid oli nende staap, valitsusvõimukeskus 
Li t saab paika 1700 jaanaris 
● rootsi seisab väga keerulise olukorra ees, nende kõiki valdusi rünnatakse, (ri at, 
saksamaad) 
● vaenlased võetakse ette ükshaaval, sel ises üpriski keerulises oliukorras 
saavutatakse  edu 
 
põhjasõja käik 
taani  sunnitakse  sõjast välja augustis 1700 
● taani kõrvaldatakse võrdlemisi ruttu 
● kaks mereri ki inglismaa ja hol and ja rootsi pommitavad koppenhaagenit 
● läänemerel võivad ootamatud  tormid  tul a 
● taani alistamise järel rootsi vi b oma väed li vimaale 
narva lahing novembris 1700 
● rootsi  väed võidavad väga suuri vene vägesid 
● kõik oma vara peavad jätma narvasse 
● rootsi  muuseumis  veel näha nende lippe ja trumme jne mis venelastelt ära võeti