Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tartu - heade mõtete linn (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Austatud koosolijad,
Mina olen Erkki tõnnov ja räägin teile teemal „Tartu heade mõtete linn“.
Nagu me teame elab Tartus umbes 100000 inimest ja enamustel peredel on vähemalt üks auto.Enamus saastatusest Tartus tulenebki autodest,kuid minul oleks selle vastu lahendus. Tuleks ehitada rohkem ratta teid,mis vähendaks autode kasutamist ja see omakorda avariide arvu.. Kuid see probleem ei esine ainult Tartus, vaid kogu eestis.Võiksime eeskuju võtta Hollandist , sest seal on loodud täiuslik ratta teede ja –radade süsteem, mis on põhjendatud sealse massilise jalgrattakasutusega. Ka mina suudaksin vähendada auto kasutamist, tänu rattale ei peaks isa mind iga päev trenni viima ja sealt tooma. Üldiselt oleks Tartu linnas hõlpsam ja ohutum liikuda .
Peale selle teen viis kuni kuus korda nädalas trenni ja enamustest trennidest asuvad Tartu ülikooli staadionil.Sealsed tingimused on halvad nii minule , kui sportlasele ja ka vaatajatele. Tribüünid on mädanenud ,kus on kergesti võimalik luid murda.Staadionikate on sammaldunud ning kulunud ,mis on väga ohtlik kuna ka seal võib märja ilmaga kukkuda. Minu meelest tuleks ehitada uus staadion , mis kindlustab treenimist. Uus staadion innustab ka rohkem treenima.
Kõiki puudusi ja häid külgi Tartu linnas ei jõua ära loetleda , aga see on puhtalt minu arvamus,et Tartu ei ole heade mõtete linn. Igalühel on õigus oma arvamusele.
Tänan kuulamast.
Tartu - heade mõtete linn #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marti6 Õppematerjali autor
Kõne

Sarnased õppematerjalid

Transport-keskkond ja elukvalitreet Tallinnas-2007
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

40 – 54 aastat 26,4% 27,5% 27,1% 55 – 64 aastat 14,3% 15,8% 15,3% 65 ja vanemad 14,1% 18,4% 16,8% Kokku valimis 38,0% 62,0% 100% Tabel 3 Vastajate vanuseline jagunemine maa ja linna lõikes 2006.a. küsitluses (%-s). Linn Maa Kokku 15 – 19 aastat 6,6% 6,8% 6,6% 20 – 29 aastat 17,4% 18,6% 17,7% 30 – 39 aastat 15,3% 20,3% 16,5% 40 – 54 aastat 25,5% 31,2% 26,9% 55 – 64 aastat 16,2% 13,1% 15,5%

Keskkond ja säästev areng
Arvo valton
28
doc

Arvo valton

kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse etüüdistsenaariumi kirjutada, kolmandaks oleks teha väike tõlketöö. Ja me võiksime neid kõiki koos analüüsida. Ei tea, kuidas see välja kukub, aga eks töö käigus paista. Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast rohkem ja mõned mu lapsed elavadki Tartus. Ise olen olnud palju suvesid Elvas, nii et Tartuga on tihedad sidemed. Kes teie lastest võiksid ennast tartlasteks pidada? Võiks öelda, et kaks on tartlased ja üks õpib Tartus. Laur Vallikivi on koos perega Cambridge´is ja teeb doktoritööd, aga ta tuleb sealt tagasi ja jätkab õppejõuna Tartu Ülikoolis. Tal on Tartus pool maja ostetud ja tema saatus on kindlasti selle linnaga seotud.

Kirjandus
SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL-TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL
404
pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001).

Pedagoogika
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
Mõtteterad
60
docx

Mõtteterad

Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Ma mõtlen, et sa mõtled, et ma ei mõtlegi su peale - mõtle pealegi, et ma ei mõtle, mõtlen ikkagi su peale! Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Kummikutes kummitus kummitas kummutis. Ära küsi küsimusi, küsi musi! Võimatu,et võimatu on võimatu Onju minu onju on sinu onjust onjum,onju ? KALLISTUS: Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Sotsiolingvistika uurimistöö näide
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST.....................................................

Filoloogia
Kasvatusteadused
72
docx

Kasvatusteadused

minu täitumatute unistuste nimistus olnud asi. Kas ma tunnen end süüdi, et surusin oma tahet peale? Ei, mu tütar õppis mängima akordionit ja laulma. Tänase päevani lööb ta kaasa asutuse segakooris ja on sellest väga vaimustuses. Tol hetkel oli vaja last veidi suunata, sest ise ei olnud ta oma valikutes ja soovides veel kindlameelne. Missugused hariduslikud tegurid mõjutavad lapse loovust? (K.Uusikylä) Näide: Minu tütar sai sisse Tartu „eliitkooli“(Trefneri gümn.), täiseti endastmõistetav oli sealt edasine samm – kõrgkool .Seal koolis olid koos parimad, kes igapäev tõestasid üksteisele oma taset, võistlesid parima tulemuse nimel. Kui mu tütar ei oleks sinna kooli pääsenud ja vastavat tugevat ettevalmistust saanud, siis oleks olnud küsitav, kas ta oleks üldse kõrgkooli pääsenud, sest kool ,kus ta eelnevalt käis ei olnud „tootnud“ just eriti palju ülikoolikandidaate. Jah, tal oli

Alusharidus




Kommentaarid (1)

mart94 profiilipilt
Mart Leib: Tänud!
21:45 29-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun