Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vedrustuse dünaamika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust?
Vedrustuse dünaamika

Amortisaatorid ja nende mõju sõiduki dünaamikale.


Ülesanded :
  • Võnkumiste summutamine maksimaalse sidestuse saavutamiseks. Eesmärgiks on tagada võimalikult ühtlane rehvi ja teepinna vaheline vertikaaljõud
  • Võnkumise summutamine sõidumugavuse saavutamiseks
  • Juhitavuse tagamine
    Amortisaatori jäikust iseloomustab sumbuvus tegur C, mida mõõdetakse jõuühikutes kiirusühiku kohta N/(m/s)
    Kriitiline sumbuvustegur iseloomustab sellist sumbuvust mille puhul võnkumine summutatakse ühe perioodi jookus VALEM: Ccrit =2ruutjuur/ Km
    Sumbumise suhtarv väljendab sumbuvusteguri ja kriitilise sumbuvuste suhet.
    Tüübid
    Konstruktsiooni järgi jagatakse amortisaatoreid:
    • Õliamurtisaatorid
    • Gaasiamortisaatorid(Parem), võib kasutada nii Lämmastikku(hoiab rõhku paremini) kui ka õhku.
    • Eraldi anumaga gaasiamortisaator

    Parim sidestus on sumbuvus suhtarvu 0.3 korral.
    Parim juhitavus on sumbuvus suhtarvu 1.0 korral

    Vedrustuse elastsed osad ja nende mõju sõiduki dünaamikale


    Staatiline kaalu ümberjaotumine
    Miks on oluline teada staatilist kaalu ümberjaotumist ja ümberjaotumise suhet esi ja tagatelje vahel?
  • Mida rohkem kaalu ümber jaotub, seda väiksem on summaarne sidestustegur
  • Kui kaalu ümberjaotumine on näiteks suurem esiteljel on auto teoreetiliselt alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv.
    Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust?
  • Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub
  • Amortisaatorid
  • Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust
    Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga
    Summaarne kaalu ümberjaotumine :
    Wt tot= Flat* Hcg/tr
    Vedrustatud massi kaalu ümberjaotumise saab jagada omakorda kaheks:
  • Geomeetriline kaalu ümberjaotumine
    Jõud lähevad läbi vedrustuse hoobade
  • Elastne kaalu ümberjaotumine
    Jõud lähevad läbi vedrustuse elastsete osade (vedrud, stabilisaatorvardad)
  • Vedrustuse dünaamika #1 Vedrustuse dünaamika #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Andre.H Õppematerjali autor
    Amortisaatorid ja nende mõju sõiduki dünaamikale
    Vedrustuse elastsed osad ja nende mõju sõiduki dünaamikale
    Sumbuvus suhtarv

    Sarnased õppematerjalid

    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    414
    pdf

    TTÜ üldfüüsika konspekt

    1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5

    Füüsika
    Logistika õpik
    1072
    pdf

    Logistika õpik

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Logistika alused
    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
    268
    pdf

    Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

    Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

    Baas Logistika
    Elektriajamite elektroonsed susteemid
    240
    pdf

    Elektriajamite elektroonsed susteemid

    puudub vahelduvvoolutoide või loomuliku kommutatsiooni poolt põhjustatud reaktiivvool ja kõrgemad harmoonilised on ebasoovitavad, kasutatakse sundkommutatsiooniga muundureid, mille lülitused on palju keerulisemad ning mõnikord suuremate võimsuskadudega. Samuti eksisteerib analoogne olukord alalis-ja vahelduvvooluajamites, milles loomuliku kommutatsiooniga muundur osutub võimetuks toime tulema rangete dünaamika ja energiasäästu nõuetega ning kus lisamuundurit toidetakse alalisvoolulülist kõrge lülitussageduse puhul. Seetõttu on välja töötatud sõltumatud aktiivalaldid. Peamiste alalditüüpide elektriskeemid on näidatud joonisel 1.2. Dioodide baasil koostatud alaldit nimetatakse mittetüüritavaks alaldiks ja türistoride või transistoride baasil koostatud alaldit tuntakse tüüritava alaldina, kuna selle alalis-väljundpinge on muudetav. Alaldusprotsess võib

    Elektrivarustus
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun