Nelikvedu ja lsd differentsiaalid (0)

RAKVERE AMETIKOOL
Nelikvedu lsd diffrite kasutus
Koostaja :
Osa maastureid on varustatud pideva nelikveoga, mis tähendab, et mootor veab pidevalt nii esi- kui tagasilda (Toyota LandCruiser 80, Range Rover , LADA Niva), valdaval enamikul veab tavaolukorras ainult tagasild ja esisild tuleb eraldi sisse lülitada. Maastikuautol võib olla maksimaalselt kolm diferentsiaali . Üks neist paikneb esisillas , teine tagasillas ja kolmas vahekastis. Viimast nimetatakse keskdiferentsiaaliks ning teatavatel, eriti vanematel mudelitel ta puudub.
Miks peavad rattad erineva kiirusega pöörlema?
Vaadake joonist, mis kujutab rataste liikumist pööramisel. Joonisel on vasaku ratta liikumistee pikem kui paremal. Seda on näha sellest, et punane kaar (vasakul) on pikem kui sinine (paremal). Kui rataste vahel on diferentsiaal , siis võib mootor pidevalt mõlemat ratast vedada, kuigi üks liigub rohkem maad (täpsemalt, pöörleb suurema kiirusega) kui teine.
Kui oleks tegemist jäiga, ilma diferentsiaalita teljega , siis peaks sisekurvi jääv ratas pöörde sooritamiseks libisema sõidetaval pinnal (kummi ringi laskma )
Milleks on keskdiferentsiaal kasulik?
Esimesed rattad sõidavad läbi pikema maa kui tagumised . See tähendab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad erineva kiirusega. Et see oleks võimalik, on vaja keskdiferentsiaali. Ilma keskdiferentsiaalita peaks auto igal pöördel rattaid ringi vedama, koormates sellega kogu jõuülekannet.
Blokeerivad keskdiferentsiaalid
Keskdiferentsiaale on erinevaid. Osa neist blokeerub automaatselt, kui üks ratastest hakkab ringi käima ( Honda CR-V), osa tuleb käsitsi kas vahekasti kangiga ( Mitsubishi Pajero) või nupuvajutusega ( Mercedes - Benz G-klass) lukustada.
Lukustamine ( blokeerimine ) tähendab, et diferentsiaal ei lase kardaanidel (ratastel) enam erineva kiirusega pöörelda. Samapalju, kui pöörleb üks, peab pöörlema ka teine. Kui maasturitel puudub keskdiferentsiaal (Toyota LandCruiser 40), pole vaja selle pärast ka muretseda, sest esi- ja tagakardaan on jäigalt ühendatud alati, kui esisild on sisse lülitatud.
Ülaltoodud näite puhul tekitab keskdiferentsiaali lukustamine olukorra, kus esi- ja tagakardaan peavad pöörlema sama kiirusega. Kuna mõlemad tagarattad haarduvad korralikult, veavad nad autot edasi.
Keskdiferentsiaali ei tohi lukustada kõval, hea haardumisega pinnasel, kuna pööramisel tekkiv vajadus osa rattaid "ringi vedada" koormab asjatult jõuülekannet.
Mis juhtub kui haardumise kaotab nii esi- kui tagaratas?
Oleme olukorras, kus üks esi- ja üks tagaratas on haardumise kaotanud (näiteks diagonaalis kraavi ületades või üks külg kraavis).
Veojõud kandub läbi kardaanide ja diferentsiaalide ratasteni, aga kuna vähemalt üks ratas käib ringi, seisab auto paigal. Pelgalt keskdiferentsiaali lukustamisest pole abi, sest nii esi kui tagateljel puudub ühel rattal haardumine.
esi- ja tagadiferentsiaali lukkud
Nad toimivad samal põhimõttel kui keskdiferentsiaali lukustamine ja tagavad, et sama telje mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega - kui liigub üks, liigub teine sama palju.
Lukustame kõigepealt tagadiferentsiaali (ja muidugi keskdiferentsiaali enne seda). Lukustatud keskdiferentsiaal tagab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad sama kiiresti. Esisilda jõudvast veojõust ei ole kasu, sest üks esiratas käib ringi ja esidiffer ei ole lukustatud. Lukustatud tagadifrisse jõudev veojõud rakendub rattale , mis haardub ja rattale, mis käib tühjalt. Et differ on lukustatud, ei käi üks ratas enam ringi ning haarduv ratas paneb sõiduki liikuma.
Lukustades lisaks veel esidifri, on kõiki nelja ratast vedavad teljed omavahel jäigalt ühendatud, seega pöörlevad kõik rattad sama kiirusega sõltumatult haardumisest.
Hoiatus !
Diferentsiaalide lukustamisega tasub siiski olla ettevaatlik. Loo alguses kirjeldatud põhjustel on difrid vajalikud pööramiseks. Mida enam neist on blokeeritud, seda raskem on pöörata. Lukustades kõik diferentsiaalid muutub roolikeeramine tuntavalt raskemaks, ning autot on peaaegu võimatu pöörata.