Uusromantism elustas ja arendas romantismi põhimõtteid, seostades neid modernsete vooludega. Oli Euroopa kirjanduses aastatel 1890- 1920 Uusromantismi iseloomulikeks joonteks on tunnete rõhumine, huvi erilise, imelise ja müstilise vastu, kujutlusvõime vabadus. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Uusromantism polnud eesti kirjanduses ühtne vool
Minu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Ratsionalistide arvates on olemas kaasasündinud ideed, mida ei saada kogemusest. Need ideed on olemas sõltumatult mis tahes kogemustest. Nad kas tulenevad kuidagi inimese vaimu ehitusest või nad on olemas inimese vaimust sõltumatult. Viimasel juhul eeldatakse tavaliselt, et indiviidi vaim mõistab neid, kui ta on
kommunikatsioonis. Kultuur on pidevalt muutuvate ja arenevate sotsiaalsete süsteemide atribuut, mis ei ole seotud niivõrd kommunikatsioonis kasutatavate artefaktidega, kuivõrd selle tähenduse poolega (NB! Sõnad, sümbolid, tavad). Artefaktid: nt sõnad paberil, pildid seinal, ehitised inimese loodud, kuid kultuuriti (tähenduselt, tõlgenduselt) erinevad Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile: hirmu-põhised regulatsioonid (tabu-irrats.) uskumuse-põhised regulatsioonid (ohu allika personifitseerimine-irrats. ja rats. (samaan, nõid, preester) kogemuse-põhised regulatsioonid (tava-irrats. ja rats.) ratsionaalse väärtustamise põhised regulatsioonid (NORMID) (moraal (formaliseerimata), õigus (formaliseeritud)) KÕIK NEED OLEMAS KA TÄNA JA HOMME Max Weber (1864-1920) - Ratsionaalne õigus http://et.oigussotsioloogia.wikia
Üksikult üldisele liikuvtuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. 20. Deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 21. Ratsionalism on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 22. Teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. 23. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 24. Panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus ehk jumal on kõiges. 25. Monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb, selle kohaselt on olemas üks ja ainus substants. 26. Dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist. 27. Eksistentsialism
Ratsionalism – tunnetusteooria filosoofias, mis lähtus teadmise omandamisel mõistusest ja loogilisest mõtlemisest, seades loogilise korrektsuse ülemaks kogemusest ja meelte andmetest (pidas inimmeeli ekslikuteks). Kujunes välja uusajal (Descartes, Spinoza, Leibniz), ent sisuliselt lähtus antiikaja loogikast. Empirism – tunnetusteooria filosoofias, mis pidas teadmise aluseks kogemusi ja eitas kaasasündinud ideede olemasolu. Kujunes välja uusajal vastandina ratsionalismile (Locke, Berkeley). a priori – termin, mis puudutab teadmist, mis ei eelda kogemust (a priori teadmine, et lühinäeglikud inimesed ei näe ilma abivahendita hästi kaugele). a posteriori – termin, mis puudutab teadmist, mis eeldab kogemust (a posteriori teadmine, et kui käsi tulle panna, siis on valus). Boëthius (480-525) Pani aluse nii skolastikale kui ka vaidlusele universaalide üle. Oma aja õpetatuim mees Lääne- Rooma aladel, kes alustas Aristotelese uurimist
1 "Klassikaline " 5 4. Uusromantism On kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivsetmaailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitavakapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. 5. Ekspressionism, atonaalsus · 20
Guizot, Thierrz jt, kes uurisid Suurt Prantsuse revolutsiooni, koostades ajalookäsitlusi ning võtsid kasutusele mõiste klassivõitlus. Klassideks nimetasid nad suuri, vastandlike huvidega inimrühmi, näiteks feodaale ja talupoegi. Suurbritannias pooldasid liberaalset ideoloogiat viigid, kelle partai nimetati 1839. aastal Liberaalide parteiks. Romantism oli 19. sajandi I poole vaimusuund kirjanduses, kunstis kui ka inimeste maailmanägemises. Romantism oli vastand valgustusaja ratsionalismile, sest romantism rõhutas suuri tundeid ning suurendas huvi looduse vastu. Romantikud tundsid huvi mineviku, eriti keskaja vastu, tundes vastikust kaasaja vastu. Romantilist huvi mineviku vastu süvendasid ka rahvuslikud liikumised. Samuti tunti huvi eksootiliste maade vastu, mis aitas kaasa näiteks Egiptuse hieroglüüfide desifreerimisele. Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste, mistõttu 19. sajandi ühiskondlik- poliitilises elu muutus määravaks rahvuslik liikumine
Tema peamine idee selles vallas oli, et haridus peaks olema suunatud mitte lapse loomulike kalduvuste mahasurumisele ja distsiplineerimisele nagu seni, vaid nende väljendamise ning arendamise õhutamisele. Rousseau oli esimene Lääne filosoof, kes väitis, et meie otsused peaksid lähtuma pigem tunnete kui mõistuse nõudeist ning inimest e ipeaks hindama tema mõistuse, vaid headuse järgi. Ta oli esimene valgustaja, kes söandas kahelda mõistusele ja ratsionalismile toetuvas kodanlikus tsivilisatsioonis. Traktaat ,,Ühiskondlik leping" esitab projekti ideaalsest põhiseadusest, mis peab tagama riigile võimalikult suure vabaduse ja riigi kodanikele võimalikult suurema võrdõiguslikkuse - demokraatia alus. Rousseau 3 revolutsioonilist ideed: - tsivilisatsioon pole hea, vaid selgelt taunitav nähtus; - peaksime taotlema nii era- kui ka avalikus elus, et kõik vastaks vaid tunnete ja
õitseaeg oli vahemikus 1898 1917. Juugendarhitektuur Venemaal sai hüüdnimeks "Kaupmeeste väikeste paleede stiil", kuna just eriti suurkodanlusel oli tahtmist ja rahalisi võimalusi toetada uut stiili. Vene juugend läbis oma arengus mitu etappi, kuid alati oli selles tunda kaht suundumust : retrospektiivne-romantiline ja suund, mis täiesti välistas ajalooliste stiilide kasutamist. Esimene suund jõudis vanade stiilide otsese kasutamiseni, teine lähenes pidevalt ratsionalismile. Esimene juugendarhitektuuri periood Venemaal kannab eraldi nime "maaliline" (1898 1905). Kõige enam ehitati juugendstiilis hooneid Moskvas ja Peterburis : hotellid, üürimajad, eramud (juugendi pärl Rjabusinski eramu Moskvas, 1900 02, arh. Fjodor Sehtel, 1859 1926). On märgatav teatud piirkondlik erinevus Peterburis on juugendstiilis ehitatud rohkem üürimaju, Moskvas eramuid. Sellele perioodile on
PREFORMISM pre ehk millegi ees olev Isiksus on olemas juba lootena, isiksus algab eostumise momendist, mitte sünni momendist. Thomas More 1478 1535 inglise utopist ,, utoopia ,, ,,utoopia saarel on kõik õnnelikud ,, Muretu helge tulevik, pole selles ühiskonnas ühtegi muret. VALGUSTUS IDEOLOOGIA Kant, saksa klassik 1724- 1804 võttis valgustuse mõiste kasutusele. Tema nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Toetud ratsionalismile, jätkuks. Peaidee on selles, et kõik peab olema mõistuse pärane. Kaasaarvatud ühiskond. Kritiseerisid, valgustajad kahte nähtust, mis ei olnud mõistuse pärased vaid mõistuse vastased: pärisorjus ja usuline fanatism. Voltaire ehk naerev filosoof, prantsuse kuulus valgustaja. DEISMI esindab. Tähendab seda, et jumal on looja, aga pärast loomist areneb maailm oma reeglite järgi. Nimetas jumalat suureks loojaks, instruktoriks. On kodanikuvabaduse, sõna, trüki, vabaduse kaitsja
9. ratsionalism suund tunnetusteoorias, mis peab mõistust ainsaks tõese teadmise allikaks.(üldisus ja mõtlemine; oluline koht intuitsioonil ja sünnipärasel ideel.) 10. substants all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest eraldi. 11. panteism jamala asetamine kogu loodusesse. 12. empirism kujunes esimeseks suureks metafüüsika avastuseks. Vastandina ratsionalismile seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud,metafüüsika tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. 13. monaad vana- Kreekas jagamatu ühik, idealistlik filosoofia, eriti Leibnizi järgi või vähimat vaimsed algelemendid, millest pidavat koosnema maailm. 14. analüütilised ja sünteetilised otsused Analüütilised: ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid(Nt
Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile. Uusromantism ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. 3. Nimeta modernistliku kirjanduse põhitunnused (väh. 4) Modernistlik kirjandus järgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompositsioon algus, keskpaik ja lõpp (algus ja lõpp on tavaliselt avatud). Modernistliku kirjanduse lugeja mõistab teksti sisu alles tagantjärele, sest uued
ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust. Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati
epistēmē - teadma, teadmistele tuginema autonoomia printsiip - tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat tabula rasa - puhas leht, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi; filosoofiline sensualistlik tunnetusteoreetiline käsitlus: inimmõistus iseeneses on tabula rasa, igasugune teadmine tuleb meelelistest kogemustest. anamnesis – meenutus empirism - mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Vastuväited- ja argumendid Popper väidab, et teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on traditsioon. See tähendab, et pärimuseta oleks meil võimatu üldse midagi teada. Miks ei saa siis olla traditsioon empiiriline algallikas
Seda raamatut peetakse tähtsaks tänapäeva filosoofiliseks lektüüriks. ,,Moraalsed ja poliitilised esseed" See raamat koosneb esseedest, mis on kogutud ning avaldatud mitmetel aastatel. Enamik nendest on korjatud 1753-54 aastatel. Esseed on põhiliselt poliitiliste ning majanduslike sisudega, kuid sisaldavad ka esteetilisi teemasid armastusest, abielust, polügaamiast ja Vana-Kreeka ja Vana- Rooma demograafiast. FILOSOOFIA Hume'i peetakse skeptiliseks empiristiks. Empiristid vastandusid ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empiristid seadsid muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Hume'i filosoofia põhi seisukohad, ütlused ja arvamused: · Kõigi teadmiste allikaks on kogemus. · Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks? Tema arvates asjadel ja nähtustel on tähendus vaid siis, kui neid saab kogeda ja tajuda.
igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi Uusromantism, ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Eesti Johannes Aavik Artur Adson August Alle Johannes Barbarus
põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. "Metafüüsika" on Aristotelese teos, mis on pandud tema märkmetest või loengute "käsikirjadest" kokku mitusada aastat pärast tema surma. 19) Mis on ratsionalism? Vastus : Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 20) Mis on empirism? Vastus : Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 21) Mis on epistemoloogia? Vastus : Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. Ta hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. 22) Mis on skeptitsism? Vastus : Skeptitsism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt meil kas ei ole mingit teadmist
prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on aprioorne teadmine alati analüütiline. Empirism vastandub ratsionalismile. John Locke postuleeris, et inimtunnetuse allikas on kogemus ning inimese teadmised käivad kogemusest saadud ideede kohta. Samas aga väitis ta, et on olemas materiaalne maailm ning Jumal, kuigi kumbki neist ei ole idee, vaid oletatav vastava idee põhjus. Ent kui teadmised käivad ainult ideede kohta, siis ei saa inimene ütelda midagi nende ideede põhjuste kohta, mis ei ole idee. Nii et Locke ei olnud järjekindel empirist.
meetodeid ja vahendeid. Ehk on kõige tuntumaid teooriaid tema puhul vaatluslausete esitamise teooria, milles arutatakse faktide eksisteerimise üle ja luuakse seoseid ärrituse ja fakti tekkimise vahel. Väljatoodud näide ,,lumi on valge" on ka ehk üks kõige tuntumaid märksõnu tema loomingust, mida kohata võib. Poliitiliste vaadete poolest oli ta konservatiiv, mida on samuti loomingusse sisse põimitud. Mõttesuunalt oli ta empirist, vastandudes üldiselt ratsionalismile ja pidades teadmise aluseks kogemusi (eitab kaasasündinud ideid) seades muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Klassikaline vaidlus ratsionalismi ja empirismi vahel teiste filosoofidega ei olnud ka tema elus harv nähtus. Kõige suuremasse vaidlusesse sattus ta Davidsoniga ning sellest on kirjutatud isegi eraldi raamat. Mitmetest Quine'i õpilastest on saanud tänapäeval hinnatud ja tuntud filosoofid. Kasutatud kirjandus: Stephen Law ,,Filosoofia" P. Kunzmann, F. Burkard ja F
vaheline seos, vaba tahe. 19) Mis on ratsionalism? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. (paratamatus ja üldkehtivus) 20) Mis on empirism? Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid.Teadmised eelkõige meele kogemustest. Empiiriline teadus põhineb selliste objektide vaatlusel, mida me objektiivselt näeme, kuuleme, maitseme, puudutame jne. Alati ei ole tarvis isiklikku kogemust, et midagi teada saada - sageli me tugineme hoopis ühiskondlikule kogemusele 21) Mis on epistemoloogia? Teadus teadmiste kohta! Mis teadmine üldse on? Mida võime teadmiseks pidada? Kust teadmisi saame
Kanti tunnetusteooria Tõelise teadmise staatuse pälvisid teadmised millegi üldkehtiva ning paratamatu kohta, nt matemaatika ja loogika aksioomid, väide, et kõigel on põhjus jne. Kanti huvitasid eelkõige just sellised tõelised teadmised, kuid ta arvas, et neis sisaldub nii kogemusest kui ka mõistusest lähtuvat. Inimtunnetusel on seega kaks allikat meeled ja mõistus. Selles mõttes vastandubki Kanti tunnetusteooria nii traditsioonilisele empirismile kui ka ratsionalismile ning vähemalt Kanti enda arvates ületab mõlema puudused (ühekülgsuse): empirism alahindas mõistuse aktiivsust ja rolli tunnetuses, ratsionalism aga kogemuse rolli tunnetuses. Igasugune teadmine väljendub Kanti arvates otsustusena. Otsustus on mõte, milles midagi väidetakse millegi kohta, nt Kõik inimesed on surelikud, Mõni kivi on raske. Igas otsustuses eristatakse subjekti ja predikaati. Subjekt on see, mille kohta väidetakse, predikaat aga see, mida väidetakse
a, metafüüsika. Võib-olla just filosoofia ja et positivistide, mitte ainult ei pakuta, kuid tõesti toonud elu üks tähtsamaid metodoloogilisi uuendusi 20 sajandil: teoreetiliste 10 konstruktsioonide alguseks ei tohiks panna rida ettekirjutusi seaduste näol ja võiks olla minimaalne põhimõtete keeld. See uus lähenemine on olnud radikaalne tagasilükkamine jäigast determinismist - üks nurgakive traditsioonilise ratsionalismile ja pealegi ta oli vastutav ja liberaalse kodanliku ühiskonna demokraatliku meeleolu üle, keeldude arv peaks olema võimalikult väike. Oma vastuseisu, idealistliku metafüüsilise positivismiga, seejuures ise jäädes idealismi poodajaks, vaatamata pühendumisele teadus suhtes. Mõistega "positiivne religioon" ei olnud Comte vastuolus, vaid vastupidi, tema aluseks oli usk inimeste ideedesse,"mõistlik inimene" jõusse, kes tänu teadmistele vabalt muudab ja parandab
Jekyllist ja hr. Hyde`ist Alateadvuse mõistmine, igas ühes on nii head kui halba. Jekyll võtab enda tehtud rohtu, et eraldada halba, muutub Hyde`iks, kes on paha ja teeb kohutavaid tegusid. Allegooriad, mõistujutud, väljamõeldis, detektiivijutt, deemonid. Uusromantism eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. 20. sajandi I pool: Thomas Mann, Surm Veneetsias Vanamees läheb Veneetsiasse puhkama ja armub noorde neidu, kuid kättesaamatu armastus. Mees sureb haigusesse. Üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist
häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas tuli esile müstikasse kaldumine. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine (1844 1896), Arthur Rimbaud (18541891) ja Stéphane Mallarmé (18421898), belglane Maurice Maeterlinck (18621949), venelane Aleksandr Blok (18801921) ning eestlane Friedebert Tuglas (18861971). sürrealism 20. sajandi kunsti- ja kirjandusmeetod, äärmuslik vastasseis ratsionalismile (mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür- reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone. Nende avamiseks kasutasid
Järelikult peab empirist tegelema loogika ja matemaatika tõdedega ühel viisil kahest: ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et on küll; või ta peab ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab propositsioon, millel puudub igasugune faktiline sisu, olla tõene ja kasulik ja üllatav. Kui kumbki neist suundadest ei osutu rahuldavaks, oleme sun- nitud järele andma ratsionalismile. Oleme sunnitud möönma, et maailma kohta on olemas tõdesid, mida me saame teada kogemu- sest sõltumatult; et on olemas omadusi, mida me võime omistada kõigile objektidele, isegi kui me ei saa adutavalt täheldada, et need on olemas kõigil objektidel. Ja meil tuleb mõistatusliku, seletama- tu faktina aktsepteerida seda, et meie mõttel on võime autoriteet- selt meie ees paljastada selliste objektide loomust, mida me ei ole kunagi vaadelnud. Või muidu peame omaks võtma Kanti seletuse,
sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid 15-16 sajandil Ratsionalism suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. John Locke'i (1632-1704) järgi ei ole inimestel sünnipäraseid ideid; ta sünnib n-ö puhta lehena ja kõik, mis on mõistuses, on algselt pärit kogemusest. Segaduste aeg Venemaal nimetatakse ajajärku 1598...1605-1613...1618. Segaduste aeg lõppes Romanovite dünastia võimuletuleku tagajärjel. 17. sajand algas Venemaal mitmeaastase näljahädaga, mis haaras kogu tolleaegse Ida- ja Põhja-Euroopa. Valitses
ratsionalistlikku seisukohta. Ratsionalistlik traditsioon eeldas, et inimmõistus kätkeb endas võimet kujundada kogemusest sõltumatult üldiseid ja paratamatuid mõisteid, millest on tuletatav teaduslik teadmine kogemusobjektide kohta. Niisuguste mõistetena käsitleti filosoofia traditsioonis juba pikka aega käibinud mõisteid nagu põhjuslikkus, substants jt. Oma “kriitilisel” loomeperioodil tõstab Kant lisaks empirismile ja ratsionalismile esile veel teist põhihoiakute vastandlikkust, mis oli tema silmis kaasaegsele filosoofiale iseloomulik. Neid põhihoiakuid märgib ta nimetustega dogmatism ja skeptitsism. Dogmatismi defineerib Kant oma peateoses puhta mõistuse pretensioonina “liikuda edasi vaid (filosoofilistest) mõistetest tuleneva puhta tunnetuse abil, vastavalt printsiipidele, milliseid mõistuse poolt juba ammu kasutatakse, ilma et oleks küsitud mõistuse õiguse järele neid printsiipe kasutada ega viiside
huvi asjade tegeliku seisu vastu. Baconi arvates pole võimalik iidoleid inimmõistusest täielikult kõrvaldada, küll aga on võimalik vähendada nende mõju. 3. Empirism J. Locke´i näitel J.Locke on empirismi peaesindaja. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. J.Locke ideed riigist, tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab tunnetusteooria, mille esitab teoses: "Essay concerning Human Understanding" (katse kirjeldada inimmõistust)
tegelased on skemaatilised, visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest ühikosnnakriitilistest teemadest. Oluline on ka vormiline pool. Luules: Grünthal-Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu. uusromantsim- taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Johannes Aavik, August Gailit, Marie Under, Hendrik Visnapuu realism- Vastukaaluks romantismile tekkinud suund. Elu kujutatakse nii, nagu ta on. Realism jaguneb: a) kriitiliseks realism (Vilde ,,Külmale maale", Balzac ,,Eugenie Grandet")
kriteeriumiks on vaatlus. Kuid ta jagab selle väite kaheks: 1) leidub teadmise ülim allikas, millele teadmist tagasi viies on võimalik lõplikult kindlaks teha teadmise tõesust; 2) niisuguseks teadmise allikaks on just vaatlus. Viimane väide on spetsiifiline empirismile, ja argumendid, millega Popper seda seisukohta kritiseerib, on valdavalt eespool juba esitatud. Kuid esimene väide on aluseks niihästi empirismile kui ka sellele vastandlikule suunale filosoofia ajaloos – ratsionalismile. Popper soovibki vastustada kogu antud küsimuseasetust, mille alusel on traditsiooniliselt filosoofilisi õpetusi klassifitseeritud empiristlikeks ja ratsionalistlikeks. “Võib öelda, et tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmise allikate kohta. Need ei hakka sellistele küsimustele kunagi vastu ega vaidlusta nende põhjendatust, selliseid küsimusi võetakse täiesti loomulikena ning paistab, et keegi ei näe neis
sellele tähenduse, mida sel muidu ei oleks. Empiristid väitsid, et teadvus on passiivne. Ratsionalist rõhutab aga kaasasündinud struktuuride, põhimõtete või mõistete olulisust ja väidab, et teadvus on aktiivne ning muundab olulisel viisil seda informatsiooni, mida meeled talle vahendavad. Ratsionalist eeldab pigem kaasasündinud mentaalsete struktuuride, põhimõtete, operatsioonide või võimete olemasolu, mida kasutatakse teadvuse sisu analüüsimiseks. Descartes oli ratsionalismile alusepanija. Baruch Spinoza (1632-1677) - “jumal on loodus”. Panteism – jumal on kõikjalviibiv. Spinoza väitis, et kõik kolm on lihtsalt sama aine erinevad aspektid, seega olevat jumal, aine ja teadvus omavahel lahutamatud. - keha-vaimu seos - sama nähtuse kaks aspekti ja need mõjutavad teineteist. - füsioloogia ja psühholoogia ühtsesse süsteemi ühendamine - vaba tahte eitus - kogu tegutsemine on determineeritud
maailmas võimalikud ei ole Perekonnaromaan keskendub ühe perekonna argipäevasele elule Psühholoogiline romaan uurib tegelaste hingeelu Arenguromaan kujutab tegelase arengut, huvitub ka ümbritsevast ühiskonnast Sotsiaalolustikuline romaan seab esiplaanile ajastu ühiskondliku olud Romaani arengulugu Romantiline romaan romantism (18.saj lõpp 19.saj algus) tekkis vastukaaluks ratsionalismile mõistuse asemel hakati väärtustama tundeid. Hakati ülistama fantaasiat kunstnikust sai geenius, kes loob inspiratsiooni väel. Esile tõsteti isikupära. Romantiline romaan on fantaasiarikka, tundelisem kui reaalne elu. Tegelased on tihti nii mitmete halbade kui head omadustega. Tihti väärtustaid loodust ning loomuliku tekkis ,,õilsa metslase" mõiste, väärtustati euroopa kultuuritraditsioonist puutumata elulaadi
Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima. Neil mõlemail vaadetel on omad puudused, sest empiirikud koguvad ainult fakte, oskamata nendega midagi peale hakata, ning ratsionalistid toetuvad vaid endas peituvale. *Descartes tugines ratsionalismile mõistus ja tunded olid esikohal. Kuidas saada tõelisi teadmisi? Kõiges tuleb kahelda, kuid mitte eitada. Filosofeerimiseks on kindlad vähesed reeglid, kuid neist tuleb kinnipidada. ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". *Hume tugines empirismile Kogemus oli põhituumaks. Kõik tajutav ja kogetav kanduvad üle ideedeks ja muljeteks."Inimene on valge leht". 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, ?Meyer jt.
Nähtustele ja asjadele hakati vaatama kasusaamise pilgu läbi, st. mis on hea on ka kasulik. Ratsionalismi tunnetuse aluseks on mõtlemine, tähtis koht oli efektiivsusel(filosoofid,ärimehed). Empirism uskus et kogemus on allikaks tõsikindlate teadmiste saamiseks, kõike peab järgi proovima. Neil mõlemail vaadetel on omad puudused, sest empiirikud koguvad ainult fakte, oskamata nendega midagi peale hakata, ning ratsionalistid toetuvad vaid endas peituvale. *Descartes tugines ratsionalismile – mõistus ja tunded olid esikohal. Kuidas saada tõelisi teadmisi? Kõiges tuleb kahelda, kuid mitte eitada. Filosofeerimiseks on kindlad vähesed reeglid, kuid neist tuleb kinnipidada. „Mõtlen, järelikult olen olemas”. *Hume tugines empirismile – Kogemus oli põhituumaks. Kõik tajutav ja kogetav kanduvad üle ideedeks ja muljeteks.”Inimene on valge leht”. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt.
Romaani laadi määrab dominant (mis laadil on enam kõlajõudu). Romaani alaliigid: seiklusromaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, kriminaalromaan, ajalooline romaan, ulmeromaan, fantastiline romaan, perekonnaromaan, psühholoogiline romaan, arengu-/isikuromaan ning sotsiaalolustikuline romaan. 4 Romantiline romaan. Tekkis romantismiajal (18. saj lõpp) vastukaaluna valgusajastu ratsionalismile. Elu kujutatakse unistusena (fantaasia, heroilisus, tundelisus). Tegelased on värvikad ja mitmekülgsed. Lõi õilsa metslase mõiste. Realistlik romaan sündis 19. sajandil. Realistlik teos väljendab elu tõepäraselt, pöörates tähelepanu argiseikadele. Tegelased on keerulise hingeeluga ja vastuoluliste mõtete/tegudega. Struktuur on selge, maailm on arusaadav ja on sisemise loogikaga. Naturalistlik romaan arenes realistliku romaani kõrvalharuna
sellega, mida ühiskond õigeks peab · Mäss võimalikud nii positiivsed kui negatiivsed eesmärgid ja realiseerimise vahendid. Vaatenurk tuleneb sellest, kes vaatleb (riik vaatleb negatiivsena; mässajad ise positiivsetena) Max Weber (1864-1920) mis inimeste käitumist ühiskonnas mõjutab? inimese käitumisvariandi valik sõltub konkreetsetest väärtustest, mis ühiskonnast tulenevad. Ühiskonnad liiguvad irratsionalismilt ratsionalismile seda nii ühiskonna kui ka õiguse mõttes. Selleks, et aru saada, mis maailmas toimub, on vajalik jälgida sellist nähtust nagu ideaaltüüp. Ideaaltüüp mõtteline konstruktsioon, mis rõhutab, tugevdab, toob esile objektiivse reaalsuse mõningaid külgi, jättes tagaplaanile mõned teised objektiivse reaalsuse küljed; on inimmõistuse looming, selleks et aru saada ühiskondlikest protsessidest. Ideaaltüüpi pole ühiskonnas reaalselt olemas, et teda saaks käega katsuda
õigus, arsti, usu ja kunstide teaduskond. Ülikool valis praktiliste asjade korraldamiseks endale juhi rektori. Suhtlemine toimus ülikoolis ladina keeles. Õppejõud, keda nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks täitsid meistrite ülesandeid. Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühtida. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empirism seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Aquino Thomas, keskaja silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad nad usutõdesid mõista. Tema õpetus võeti katoliikluse filosoofiliseks aluseks.
lõpmatult palju. Asuvad ettemääratud harmoonias ja on ulatuvuseta, vastasmõjuta ning jagamatud. Sõnastas ka küllaldase aluse printsiibi. Mitte miski ei ole ilma küllaldase aluseta (nihil est sine ratio). Siit ka järeldus, et Jumal on loonud parima võimalikest maailmadest. Empirism [teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks]: kujunes esimeseks suureks metafüüsikavastaseks programmiks. Tekkis Inglismaal vastandina ratsionalismile. Empirism seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud, metafüüsiline tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. John Locke (1632-1704) (empirismi rajaja) ei paku paremat filosoofia süsteemi kui ratsionalistid, ta teeb ettepaneku teemat vahetada, uurida üksnes inimlikku kogemust. Locke'i väide: meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid
! 8) perekonnaromaan - keskendub ühe perekonna argipäevase elu ümber ! 9) psühholoogiline romaan - uurib tegelaste hingeelu ! 10) arenguromaan e isikuromaan - kujutab tegelaste arengut, huvitudes ka ümbritsevast ühiskonnast ! 11) sotsiaalolustikuline romaan - seab esiplaanile ajastu ühiskondlikud olud ROMAANI ARENGULUGU ! ROMANTILINE ROMAAN ! Romantism - 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel Euroopas domineerinud kunstivool. Tekkis vastukaaluks eelnenud valgustusajastu ratsionalismile. Valgustusajastu oli olnud mõistuslikkuse ajastu. Usuti, et inimmõtlemine on võimeline lahendama kõik ühiskondlikud probleemid- kõik maailmas on mõistusega seletatav. Romantism tekkis tüdimusest mõistuse kultuse vastu ja reageeris sellele tunnete esiplaanile seadmisega. REALISTLIK ROMAAN 19. saj lõpuks sai domineerivaks realistlik romaan. Realism on äärmiselt elujõuline kirjandusvool - püüab elu kujutada võimalikult tõepäraselt.
momendist. Ka loode on isiksus. Rõhutab mõistst- on olemas mõistuse tõendid, need on paratamatud tõendis, juhuslikud on fakti tõendid. SAKSA KLASSIKALINE FILOSOOFIA Uus-aja õpetused, püüdsid ühendada empirismi ja ratsionalismi, eriti just I.KANT (1724-1804). Valgustuse ideoloogia- 18 saj võttis Kant kasutusele mõiste valgustus (Was ist Aufklärung). Ta nimetas valgustuseks inimese täiskasvanuks saamist vaimses mõttes. Valgustus tugines olulistel ratsionalismile- kõik peab olema mõistusepärane, kaasa arvatud ühiskond. Kanti vaated mõjutavad kahte suurt perioodi. Nende perioodide vaheks oli aasta 1770. 1. kriitika eelne periood- huvitub maailma tekkimine, loodusfilosoofia, suure paugu teooria. 2. kriitiline periood- tegeles tunnetamise teooria ehk eetikaga. Tema 3 olulist teost kannavad sõna kriitika. ,,Puhta mõistse kriitika"- sisaldab tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich.
Leibnizi jaoks isiksus ei teki mitte inimese sünniga vaid isiksus eksisteerib juba lootena. (Haakub tänapäeval suhtumisega aborti preforismi järgi on abort isiksuse tapmine) Valgustus õpetus Valgustus mõste kuulub saksa klassikule I.Kant-ile (1724-1804). Kirjutas ühe töö (artikkel) 1784 ,,Mis on valgustus?" (,,Was ist Aufklärung?") Tema pidas valgustuseks inimese vaimses mõttes täiskasvanuks saamist. Aga valgustus toetub ratsionalismile, sest valgustajate peaidee on see, et kõik peab olema mõistuse pärane. Valgustust on nimetatud ka 18sajandi humanismiks. 18 sajandit on peetud valgustuks sajandiks. Valgustuse tulekuga/tõttu on 18 sajandit peetud ka filosoofiliseks sajandiks. Valgustajate jaoks oli 2 mõistusevastast nähtust: 1) pärisorjus 2)usuline/religioone fanatism (konflikt katoliku kirikuga). Ühiskond peab olema mõistuse pärane. Erinevad inimesed olid valgustajad:
Küsitakse teadmise võimalikkuse ja selle objektviisuse kohta- Kas me saame mida tõsimeeli uskuda või saame ka midagi väita? Kas oskame eristada tõde ning kuidas seda teha? Räägitakse ka tõe olemusest, tõe omadustest. Küsitakse veel tunnetusmehhanismide kohta- kuidas me tõeni jõuame? Selle järgi saab eristada epistemoloogia põhisuunad: ratsionalism (arvamus, et tõe tunnetuseni on võimalik jõuda mõtlemise ja mõistuse vahendusel), empirism (vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid), transtsendentaalne kriitika (eeldab mõtlemist), fenomenoloogia (filosoofilise uurimise aluseks on fenomen), pragmatism (asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena). Veel uurib epistemoloogia küsimusi tõe olemuse kohta. 90. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide.
eneseassotsiatsioone. psühhoanalüütilist meetodit publiku peal rakendades saame aru, et publiku assotsiatsioonid on vähemalt sama olulised kui autori omad. freudi lähenemisel oli muidugi alati ravieesmärk. miskilt, idilt, tuli vallutada mina e ego jaoks ruumi tagasi. tema eesmärk oli neid kahte lepitada : «kus oli miski, saan olema mina» (freudi tsitaat). kuigi freud vastandus descartes'i ülimale ratsionalismile, esindas ta ka ise eeldust, et ratsionaalsed komponendid isikus on tabatavad ja olemas. lacan : mina on inimese teadvustamata protsesside illusioon : ja seega lacani järgi mingit mina jaoks territooriumi tagasivallutamist ei saa üldse toimuda. keele olemus : me kasutame keelt osutamaks asjadele, mida me ei saa kätte võtta ja puudutada, inimese maailmas on midagi olulist kaduma läinud, ja selle haaramiseks me kasutame keelt. inimese mina ei ole absoluutsena olemas (mulle tundub, et
Leiab, et inimese tegutsemine mõttetu, laseb tegelastel laskuda eksistentsiaalsesse VAIKIMISSE. Uus teatriesteetika kasvas välja näitekirjandusest. Maeterlincki puhul vorm rahulik, liikumatu, sõna, mida lausutakse vaikselt, ei mingeid karjeid, ei tormilisust. Selline dramaturgia vajab lavakunstnikult uusi vahendeid. Teatrist saab otsekui pühakoda. Sümbolism tekkis peamiselt hariduseliidi hulgas. Reaktsioon tolleaegsele ühiskonnale, tõusvale ratsionalismile; sellele, kuidas arenesid loodusteadused jne. Sümbolistide põgenemist unenägudesse, privaatsesse sfääri vastukaaluks argitegevusele. Maeterlincki maailm poeetiline, näidendites näha pilte, kus võlvkoopad, järved, meri, mets; tihti kaevud, tornid, paleed, haiglad. Pildimaailmas liiguvad tegelased marionetlikult, pidulikult, tegelasteks pimedad, armastajad, võõrad. Tegelased justkui kasvuhoones. Dramaturgia jälgis kasvuhooneefekti; pole traagilisi vastuseise, kõik nagu kasvuhoones
tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära. Võõrandumine ületatakse klassideta ühiskonnas. "Poliitilise ökonoomia kriitika" - inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused. Ühiskond muutub koos majandussuhete muutumisega. Kogu ühiskonna ajalugu on klassivõitluse ajalugu. Ühiskondlikud formatsioonid on ürgkogukondlik kommunism, orjanduslik kord, feodalism, kapitalism, sotsialism, kommunism. 19.saj. IRRATSIONALISM Vastus Hegeli ratsionalismile. Alusepanijaks Sören Kierkegaard (1813-1855), Arthur Schopenhauer (1788-1860), Friedrich Nietzsche (1844-1900). Peavad mõistuse ja mõtlemisvõime tunnetusvõimalusi piiratuks, tegelikkus kaootiline mitte mõistuspärane. Irratsionalistlikud õpetused tekivad murranguaegadel. Pole süsteem, vaid killud, mõju ei tohi alahinnata. ARTHUR SCHOPENHAUER (1788-1860) "Maailm kui tahe ja kujutlus" (1819, 1844) - peateos. Schopenhauer saab inspiatsiooni Platonist, Kantist ja India Upanisadidest".
Näiteks: ... kui lõhnavoog tõuseb su hääl (M. Under.). sünonüümid häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Sünonüümid moodustavad sünonüümkondi: sünonüümipaare, -rühmi ja -jadasid. Sünonüümkonna keskne sõna on dominantsõna, see on kõige üldisem, stiililt neutraalne sõna. Näiteks: nägu pale, silmnägu, lõust, morda, molu. sürrealism 20. sajandi kunsti- ja kirjandusmeetod, äärmuslik vastasseis ratsionalismile (mõistuslikkusele). Sürrealism tekkis 1920. aastate alguses rahulolematusest vana kultuuriga. Sürrealistide eesmärk oli realistlikust kunstist kõrgemale tõusta, asendada see ülireaalsusega sür-reaalsusega. Nad lähtusid Sigmund Freudi psühhoanalüütilisest õpetusest ja pidasid kõiki probleeme lahendatavaks inimese alateadvuse jõudude vabastamise kaudu. Sürrealistid käsitasid loomingu lähtealusena unenägu, nägemust, vaistlikke assotsiatsioone
olemas ratsionaalne õiguspersonal e õiguskaitseorganid. Irratsionaalne- nt samaanid, kes annavad nt millelegi hinnangu kivikeste järgi. Ratsionaalne õigus on loogiliste printsiipide alusel välja töötatud, mõistetele tuginev, süstematiseeritud, teda on võimalik kontrollida, tõlgendada jne. Iseloomulik ka õigusteaduse rõhutamine, kvalifitseeritud juristid. Ühiskond liigub üha ratsionaalsema õiguse poole. Ühiskonna ja õiguse areng toimub irratsionalistmilt ratsionalismile. Õiguse areg on selline kõigepealt on irratsionaalsed õiguse mõistmise instrumendid ühiskonnas (nt samaanid) juristid. Õiguspersonal on õiguskaitseorganid. Kui need on olemas, siis võib rääkida ka õigusest. Ratsionaalsele õigusele on omased järgmised tunnused: - õigus juhindub eelkõige kirjutatud seadustest. - Normid on süstematiseeritud - Õigusliku mõtlemise meetodiks on mõistete loogiline analüüs ja tõlgendamine. Õiguse
filosoofe. Ta keskendus inimese individuaalsusele ja vabadusele ajal, mil totalitarism oli tõusuteel, Tema kavatsuseks oli luua ngatiivse filosoofia ajalugu. 1930.nendatel aastatelsaabus üldine pessimismi ajastu.Kadunud oli igasugune usk tehnika ja teaduse progressist inimkonna kasuks. Paljud filosoofid tervitasid modernismi avangardismi, sürrealismi, kuna selles nähti kapitalistide kodanlaste klassi esteetikale vastast, samuti stalinlikule ratsionalismile. Horkheimer saab instituudi juhiks 1930. ja temalt on pärit ka nimetus kriitiline teooria. Oluliseks teooria rakendajateks olid 1930 1940. aastatel 71 Ameerikasse kolinud Adorno ja Horkheimer. Horkheimeri hilisemates töödes on vaadeldud ka ühiskonna arengut nn ühedimensiooniline ühiskond, kus ideoloogia määrab inimese sotsiaalset käitumist.
ratsionaalne õiguspersonal e õiguskaitseorganid. Irratsionaalne- nt samaanid, kes annavad nt millelegi hinnangu kivikeste järgi. Ratsionaalne õigus on loogiliste printsiipide alusel välja töötatud, mõistetele tuginev, süstematiseeritud, teda on võimalik kontrollida, tõlgendada jne. Iseloomulik ka õigusteaduse rõhutamine, kvalifitseeritud juristid. Ühiskond liigub üha ratsionaalsema õiguse poole. Ühiskonna ja õiguse areng toimub irratsionalismilt ratsionalismile. Õiguse areg on selline kõigepealt on irratsionaalsed õiguse mõistmise instrumendid ühiskonnas (nt samaanid) juristid. Õiguspersonal on õiguskaitseorganid. Kui need on olemas, siis võib rääkida ka õigusest. Ratsionaalsele õigusele on omased järgmised tunnused: - õigus juhindub eelkõige kirjutatud seadustest. - Normid on süstematiseeritud - Õigusliku mõtlemise meetodiks on mõistete loogiline analüüs ja tõlgendamine. Õiguse rakendamine põhineb
annaabi.ee 
