Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 % Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 % RÕÕSAST KOOREST TOOTED Rõõsk koor: Rõõsk koor on see osa piimast, mille saamiseks piim meiereis või koorelahutajas separeeritakse ehk lahutatakse. Osa koorest läheb või valmistamiseks, osa hapendamiseks, osa aga pastöriseeritakse ja saadetakse müügivõrku. Koore liigid. Eestis on praegu saadaval kolme erineva rasvasusega koort: 10%, 35% ja 38%. Esimene neist leiab kasutamist toiduvalmistamisel ja kohvikoorena, teised kaks omavad muule lisaks ka suurepärast võimet vahtu minna. Rõõsa koore valmistamisel tuleb toorainena kasutada kõrgema sordi piima ning selle separeerimisel saadud rõõska koort ja lõssi. Piimas esinevad maitsevead võimenduvad koores, kuna lõhna- ja maitsevigu põhjustavad ühendid on põhiliselt seotud piima rasvafaasiga.
o. Pastöriseeritud piimal säilivad kõik põhilised omadused ja säilitamisaeg pikneb. Pärast pastöriseerimist piim normaliseeritakse vastava rasvasuseni (2,5 või 3,2%) ja villitakse taarasse. Piima happesus peab olema 16-18 Th (Thörneri happekraadides) ja temperatuur 10C Piima sortiment Piima liigitamisel võetakse aluseks rasvasisaldust, töötlemis- ja pakkimisviisi. 1. Rasvasisalduse järgi: täispiim (kindla rasvasusega, pastöriseeritud, lisanditeta, normaliseeritud või taastatud) kooritud piim (saadakse piima separeerimisel ja on piima rasvavaene osa) 2. Töötlemisviisilt: pastöriseeritud piim (kindlal temperatuuril kuumtöödeldud) steriliseeritud ehk homogeniseeritud homoheniseerim (toimub spets. aparaadis, mille tulemusena omandab piim ühtlase ja kauapüsiva kontsistentsi) ja kõrgel temperatuuril (üle 100C) termiliselt töödeldud. 3
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes- hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning
Samuti osta vähem keeduvorste ja muid lihamassist valmistatud tooteid, kus puhta liha sisaldus on ebamäärane. Jälgi valikul ka soolasisaldust ning võimalusel valmista toit maitsestamata värskest lihast kodus ise. Piimatoodete valikul, eriti juustude puhul, eelista väiksema rasvasisaldusega tooteid. Mitmekesiselt toituja, kes rasva- ja suhkrurikaste toodetega ei liialda ja südame- veresoonkonnahaigusi ei põe, võib tarbida 2,5% rasvasusega piima, muidu võiks siiski valida madalama rasvasusega piima. Tähelepanu tasub pöörata sellele, kas piimatoote paksendamiseks on kasutatud tärklist, zelatiini või muid paksendajaid. Paljud tootjad on läinud lihtsamat ja odavamat teed, kuid õnneks on müügil ka naturaalse juuretisega paksendatud tooteid. Kui tootele on lisatud säilitusaineid ja toiduvärve, siis eelista naturaalsemaid, sest piimatoodete valik on Eesti poodides suurepärane. Toidu valmistamiseks osta õli salatitesse oliivõli, praadimiseks rapsiõli. Võileivamäärdena
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli.Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi.
Toiduvalmistamine Esmavajalikud toiduained Piimatooted TEKO Piimatooted Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest Piimatooteid on väga palju erinevaid Rõõsk koor Saadakse piima eraldamisel ja kujutab endast piima rasvarikast osa Kasutatakse või valmistamiseks, hapendamiseks(hapukoor) ning osa läheb müüki pastöriseeritult kohvi-või vahukoorena Eestis on müügil kolme erineva rasvasusega koort : 10, 35 ja 38%-line Mida rasvasem on koor, seda vähen valke ja süsivesikud see sisaldab Hapupiimatooted Piima ja rõõsa koore kääritamisel piimhappebakterite mõjul Kääritamisel muutub piimasuhkur piimhappeks Sisaldab täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja rasvhappeid Saavad tarbida ka laktoositalumatuse all kannatavad inimesed Hapupiima joogid : Keefir Piimhappeline- ja alkoholkäärimine Miks hea ? Sobib hästi dieettoiduks,
lisandite või juuretise lisamine, veesisalduse normaliseerimine 12. Miks eelistatakse piima separeerida 40-50 °C temperatuuril? Rasva eraldumine on parem ja sellega seotud energiakulu väiksem. Ei sobi pastöriseerimata piima puhul mikroorg, areng. Jahutada kiirelt pärast sep., et ei toimuks lipaaside mõjul lipolüüsi Saavutatakse parim koorimistäpp 13. Missuguses vahemikus võib olla või valmistamiseks kasutatava koore rasvasisaldus? 38 - 42% / 30-50% 14. Kas kõrgema rasvasusega koort kasutatakse tavaliselt pidev- või tsükkeltoimelistes võimasinates? Tsükkeltoimelisel või valmistamisel soovitatakse kasutada veidi madalama rasvasusega koort (keskmiselt 37 40%) kui pidevtoimelistes masinates (enamasti 42 45%). Viimastes toimub protsess väga kiiresti võitera moodustub umbes ühe minuti jooksul. Seetõttu on parem kasutada kõrgema rasvasusega koort. 15. Missugune ebasoovitav keemiline protsess ohustab sooja toorkoort? Jahutada kiirelt pärast sep
) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne. Keskmise rasvasusega uimekandjad Nende rasvaprotsent ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred, karpkalad, nurud, latikad, tindid jt. Rasvased kalad Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on.
Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes-hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 7. Söö vähem suhkrut Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning
Piimavalgus sisalduvad kõik inimkehale vajalikud asendamatud aminohapped. Piimahappebakterite tegevusena on jogurtis piimavalgud rohkem või vähem kalgendunud, mistõttu seedub jogurt võrreldes piimaga oluliselt kiiremini. Jogurti rasvasisaldus sõltub otseselt toorme rasvasusest. Rasvasuse alusel jaotuvad jogurtid kolme rühma: kõigepealt on rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1- 0,5%; teise rühma moodustavad piimajogurtid, rasvasusega 1,5- 3%; kolmanda rühma moodustavad dessertjogurtid, milles on rasva 5- 10%. Oma rasvasusega ületavad veel dessertjogurteid teatud koorejogurtid. Jogurti toidurasvad on olulised eelkõige energia seisukohalt. Lisaks annavad nad tootele tajutava pehmuse ja maheduse ning erilise maitse. Vitamiinid ja mineraalid Jogurti järjepidevalt tarbimisel rahuldab jogurt meie vitamiinivajadust üsna arvestaval määral
Margariini valmistatakse tahketest ja/või vedelatest taimsetest ja/või loomsetest rasvadest. Piimarasva maksimaalne lubatud sisaldus margariinis on 3%. Rasvasisaldus: • margariinis 80–90%, • poolrasvases margariinis kolmveerandrasvases margariinis 60–62%, • rasvavõietes alla 39%, 41–60% 39–41%, • või 62–80%. Võid valmistatakse rõõsast või hapukoorest. Või sisaldab 80–90% rasva. Väiksema rasvasusega piimarasva baasil valmistatud tooteid nimetatakse kolmveerandrasvaseks, poolrasvaseks ja piimarasvavõiks. Toatemperatuuril säilides omandab või küllalt kiiresti rääsunud maitse, külmkapis säilib see aga hästi. 100 grammi võid sisaldab umbes 200 mg kolesterooli. KUI PALJU RASVU TARBIDA? Toidust saadavad rasvad peaksid täiskasvanute puhul katma kogu päeva toiduenergiast 25–30%, kusjuures: • küllastunud ja transrasvhapped kuni 10%,
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes- hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu, salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga, juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. 5 7. Söö vähem suhkrut
Või, majonees 80 Valmis salatikastmed 73 Parapähkel 66 Sarapuupähklid 63 Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 Margariin, rasva 60% 60 Mandlid 54 Päevalilleseemned 50 Maapähklid, soolased 49 Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, 35 vahukoor Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, 35 angerjas Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, 30 munakollane
Bränd: Fontana Tootja: FONTANA FOOD AB Koostis: PASTÖRISEERITUD LAMBA JA KITSEPIIM, sool, juuretis, laap, tardaine kaltsiumkloriid 100g toodet sisaldab: Energiat 1106 kJ / 267 kcal, rasvu 22 g, millest küllastunud rasvhappeid 12 g, süsivesikuid 0,7 g, millest suhkruid 0,7 g, valke 17 g, soola 3,3 g Kasutusalad: Salatis, pastades, pizzal, TOOTE ISELOOMUSTUS kitsepiima segust keskmise rasvasusega valgele soolvee juustule omase mõõduka soolasusega maitselt aromaatne ja kergelt hapukas konsistentsilt tihe ja kompaktne Säilitusaineteta tootmisel ei ole kasutatud loomset laapi, sobib taimetoitlastele sisaldab laktoosi GALBANI MOZZARELLA Bränd: Galbani Tootja: Galbani Koostis: PASTÖRISEERITUD PIIM, sool, sidrunhape, laap 100g toodet sisaldab: Energiat 1043 kJ / 251
Liikumine vähendab südamehaiguste- ja diabeediriski, kehakaal on kontrolli all, liikumine langetab vererõhku ja aitab Kolesterooli tase kontrolli alla. Aga mis see kolesterool üldse on? See on üks oluline rakuseinte koostisosa, milleta ei suudaks rakud talitleda. Oma kolesterooli taset peab iga täiskasvanud inimene teadma ning kontrollima seda vähemalt korra 5 aasta jooksul. Siin pildi peal on ka näidatud, et söö vähese rasvasusega, madala kolesterooliga toiduaineid. Pigem siis puu- ja juurvilju, kui mäki burksi. Samuti peame jälgima, mida me sööme. Süüa tuleb mitmekesisemalt, peame jälgima, et menüüs oleksid ainult toitainerikkad, aga samas võimalikult vähese kalorisisaldusega toidud. Pildi peal on ka näidatud, et kõige rohkem peame sööma puu- ja juurvilju. Teise suurema osa moodustab kartul, pasta, riis ning teraviljatooted. Suuruselt kolmanda alla kuuluvad piimatooted, millele järgneb selline
tööleminekut. Kuna see jook saab oma õige nüansi alles läbi jääkülma magusa vahukoore joomisel, ei serveerita joogi juurde kunagi joogikõrt. Irish Cream Maailmakuulus Iiri liköör, mida aastast 1974 toodab firma Bailey ja mis kannab nime Bailey's Original Irish Cream. Koostis. Irish Cream segatakse kokku ainult firmale teadaoleval meetodil ja muidugi ka ülimalt salastatud retsepti järgi kvaliteetsest, kolmekordse destilleerimise läbinud Iiri viskist, 48% rasvasusega rõõsast koorest, mis moodustab joogi mahust poole, ja looduslikest maitseainetest, sh tõenäoliselt ka okolaadist. Mõnedel andmetel on joogis ka munarebusid. 3 Huvitavaid fakte. Maailma parimaks likööriks peetava joogi väljaveo rahaline väärtus moodustab tervelt ühe protsendi kõikide Iirimaalt eksporditavate kaupade hinnast. Joogi valmistamiseks kulub 4,3% kogu Iirimaa piimatoodangust ehk 182 miljonit liitrit aastas. 4 Kasutamine.
Energia Toiduaine nimetus kcal/100 Õli 910 Seapekk 820 80%-lise rasvasusega toidurasvad, majoneesid 730-740 Majonees R65% 615 Pähklid, mandlid, seemned 530-710 Assortiikompvek, sokolaadid, sokolaadikompvekid, kartuli- ja maisikrõpsud, halvaa 520-570
8. Kuivad eined : serveerida alati vedelikuga ( piim, jogurt, mahl), sest seedimisel paisuvad ! o Müslid o Maisihelbed o Pallid vilja-, riisi-, maisi- o Paisutatud nisu, paisutatud mais popcorn 2 KONTSENTRAADID SÄILIVAD KUIVAS KOHAS 1 2 AASTAT 9. Piimatoodete kontsentraadid : o Kondenspiim: Suhkruta, suhkruga, suhkru ja taimeõliga, kohviga, kakaoga o Milla- piim rasvasusega 0,05%, 1,8%, 2,0%, 3,5%: kauasäiliv Karamelli-, sokolaadi-, banaani-, maasika- o Kohvikoor topsikeses o Jogurtid kandiline plastkarp, kauasäiliv o Või plastkarp o Piimapulber 10. Liha- ja kalatooted, konservid: o Tuubikreemid: Võileivakreemid lõhe-, küüslaugu-, paprika-, majoneesi-
toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse- ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. Tootja ja tooted 1. Valio Väiksed topsijogurtid » Valio Gefilus vaarika-mustsõstrajogurt 2% 100g 100g toodet sisaldab: · Energiat 370kJ/ 88kcal · Valku 3,1g · Süsivesikuid 14,0g · Rasva 2,0g Suured topsijogurtid » Valio Alma A+B ananassijogurt 2% 200g 100g toodet sisaldab:
Rasva leidub vähe puu- ja juurviljades, kõigest mõni protsent. Rasvarikkad toiduained on aga liha, või margariin , pähklid jms. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Toon mõned näited ,milline on rasva sisaldus ainetes 100 grammi kohta: Õli, kookosrasv, searasv -100 g Seapekk -89 g Või, majonees - 80 g Sarapuupähklid - 63 g Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel - 47 g Pop corn - 43 g Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas -35 g Sealiha, glasuurkohuke, kringel, segahakkliha, sardiin tomatis -15g Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas
-soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); -uimede arv, asetus ja kuju; -suu kuju ja asetus; -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : -merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on
(kontsentraadist), 18% porgandimahla (kontsentraadist), glükoosi-fruktoosisiirup, paksendaja modifitseeritud maisitärklis, lõhna- ja maitseaine, happesuse regulaator sidrunhape, toiduvärv kapsantiin), suhkur, glükoos, paksendaja pektiin, vitamiinid A, C ja E, probiootilised piimhappebakterid Bifidobacterium lactis BB-12, Lactobacillus acidophilus LA-5. Hellus troopiliste viljadega Koostis: 1% rasvasusega jogurt, sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimhappebaktereid L.acidophilus LA-5®, Bifidobacterium BB-12®, L.casei ja Lactobacillus fermentum ME3 (lisatud Tartu Ülikooli litsentsi alusel), suhkur, troopiliste viljade mahlad kontsentreeritud mahlast 4,7% (ananassimahl 1,3%, virsikumahl 1,2%, apelsinimahl 1,3%, maasikamahl 0,9%), dekstroos, paksendaja: pektiin, happesuse regulaator: naatriumtsitraat, sidrunhape, karamelli suhkrusiirup, lõhna-ja maitseained.
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes, hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada oliiviõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, tuleks eemaldada enne toiduvalmistamist lihalt kamar, nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvana tuleks eelistada madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu. Valvel tuleks olla ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted. Minu üheks vaieldamatuks lemmikuks on kanaliha. Seda soovitavad ka kõik toitumisspetsialistid. Üldiselt on kanaliha kõrge valgusisaldusega toit, milles leidub üpris vähe rasva. Samuti asub enamus kanalihas sisalduvast rasvast nahas. Nahata toiduks tarvitavates kanades
Üldiselt on valge usu ja puhtuse värv. Reklaamis, seostatakse valget jaheduse ja puhtusega, sest see on lume värv. Saad kasutada valget viitamaks lihtsusele kõrge-tehenoloogia toodetes. Valge vastuvõtlik värv heategevusorganisatsioonidele; ingleid kujutatakse tihtipeale valgetes riietes. Valget seostatakse haiglatega, arstidega ja rahulikusega, seega saab seda kasutada viitamaks ohutusele kui reklaamid meditsiinilisi tooteid. Valget stihtipeale seostatakse kerge kaaluga, madala rasvasusega toiduga, piimatoodetega. Must: Musta seostatakse jõuga, elegantsiga, formaalsusega, surmaga, kurjusega ja müstikaga. Musta müstiliselt seostatakse hirmuga ja teadmatusega (must auk). Tihtipeale on sellel negatiivne toon (must nimekiri, must huumor, ,,must katk"). Musta alatooniks on jõud ja autoriteet; peetakse tihti väga formaalseks, elegantseks, ja prestiizeks värviks (must lips, must Mercedes). Üldiselt sümboliseerib must leina.
Hapukoort säilitatakse pimedas ruumis temperatuuril 8°C 72 tundi. Kohupiim On kõrge toiteväärtusega valgurikas piimatoode. Tema koostisesse kuulub valkaineid, rasva, piimasuhkrut, kaltsiumi, fosfori, magneesiumi jt soolasid. Ta on tähtis mineraalainete allikas. Kohupiima sortiment jaotatakse kahte suurde gruppi: 1. Kodujuust - erineb kohupiima massist teralisema konsistentsi poolest, valmistatakse lõssist hapendamise teel; 2. Kohupiim - valmistatakse mitmesuguse rasvasusega kohupiima. Peab olema puhta hapupiima maitsega. Kohupiimatooted Olenevalt retseptuurist liigitatakse kohupiimatooted järgmiselt: 1. soolased (soolased, pipra ja tomatiga, köömnetega); 2. magusad valmistatakse kohupiimast ja suhkrust. Kohupiimatoodete sortimenti kuuluvad: 1. magus ja soolane kohupiimamass; 2. kohukesed; 3. kohupiimakreem; 4. kohupiimatordid. Kohupiimatoodetel peab olema puhas hapupiima ning lisatud maitseainete maitse ja aroom
Kala on kasulik süüa tema rasvas sisalduvate omega-3 rasvhapete tõttu. Kalas on ka rohkesti organismile vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Südame-veresoonkonnahaiguste korral tuleks liha asendada kalaga. Kalade rasvasus sõltub nende liigist, toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest. Mõõdukat rasvarikaste kalade söömist pole vaja karta. Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma: * suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%) tursk, luts, koha, haug; * keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%) lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu; * väga rasvased kalad (üle 15%) angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola. Liha ja lihatoitude soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit. 1
jogurtid säilivad ka toatemperatuuril. Jogurti valmistamisel kasutatakse bakterjuuretist, mis on tegelikult kahe piimhappebakteri: bulgaaria kepikeste Lactobacillus bulgaricus ja piimhappe streptokokkide Streptococcus thermophilus segu. Streptokokid toodavad põhiliselt mitmesuguseid happeid, laktobatsillid aga maitse ja aroomühendeid. Rasvasuse alusel jagunevad jogurtid kolme rühma: rasvavaesed tooted, mille rasvasisaldus jääb vahemikku 0,1...0,3% piimajogurtid rasvasusega 1,5...3,5% koorejogurtid, milles on rasva 10% või rohkem. Üks jogurti liike on joogijogurt, mis on tavaliselt vedelama konsistentsiga ning lisatud moos on ilma marjatükkideta. BANAAN Banaan sisaldab kolme naturaalset suhkrut: sahharoosi, fruktoosi ja glükoosi. Uuringud on näidanud, et kahest banaanist saadud energiast piisab 90-minutiliseks treeninguks. Pole siis ka ime, miks banaan on sportlaste nr. 1 puuvili. Saadav energialaeng pole ainus, mida banaan meile pakkuda suudab
Naturaalne jogurt 6. Valio Gefilus Järelpastöriseerimata jogurt jogurtijook on 7. Rasvavaesed parim näljapeletaja jogurtid (0,1...0,3%) kui oled teel või Sul 8. Piimajogurtid rasvasusega on kiire. Selles (1,5...3,5%) käepärases 9. Koorejogurtid, purgikeses on milles on rasva 10% peidus just paras või rohkem kogus maitsvat jogurtijooki, mis kosutab organismi vajaliku energiaga.. Traditsioonilise maitse austajatele on parim valik maasikamaitseline jogurtijook
Kasulik piimhape- maitsestamata kohupiima hapukas maitse tuleneb piimhapest, mis soodustab seedimist ja erinevate toitainete imendumist organismi. Piimhappe-bakterite tegevusest tekkinud piimhape surub maha kahjulike bakterite tegevuse. Olulised piimarasvad- rasvasest kohupiimast saadakse rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E, mis on olulised kaltsiumi omastamiseks. Rasvavaesele kohupiimale tuleks lisada vastavalt maitsele hapu- või rõõska koort. Ainsad, kes peavad kasutama vähema rasvasusega kohupiima, on päriliku kolesterooli-ainevahetuse defektiga inimesed. Piimarasva ei tasu karta, sest see on organismis kergesti omastatav ega moodusta ,,rasvapolstreid". Kolesterool- piimarasv põhjustab mõningast kolesterooli tõusu vereplasmas, kuid koos puu- ja köögiviljadega ning täisteraviljatoodetega üleliigne kolesterool väljutatakse organismist. Mõistlik on süüa segatoitu ja kohupiimale leida meelepärane kiudainerikas lisand.
Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased.
rasvavajadusest. Lipiidid 10 Rasvarikkad toiduained on pekk, rasvane liha, kananahk, või, hapukoor, rõõsk koor, munakollane, rasvased kalad, seemned, pähklid. peamised rasvaallikad toidulaual on: määrderasvad, toidu valmistamisel kasutatavad rasvad, toiduainetes sisalduv rasv. Nähtavat rasva võiks olla pool päevasest kogusest. Kolesterooli leidumine (1) Kolesterooli leidub kõigis loomsetes toiduainetes. Piimatoodetes on kolesterool seotud üldise rasvasusega. Mida madalama rasvasisaldusega piimatooteid tarbida, seda väiksem on ka saadav kolesterooli hulk. Eriti kolesteroolirikkad on munakollane ja subproduktid. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, kuid sisaldavad teisi steroole. Kolesterool ja inimese organism (2) Lisaks toiduga saadavale kolesteroolile toodab organism ka ise kolesterooli (organism vajab seda normaalseks funktsioneerimiseks). Kolesterooli liigtarbimise korral (maks ei suuda
piimatooteid kaltsiumi allikana, aedvilja C vitamiini allikana ning palju muid toiduaineid, et inimene saaks kõiki neid piisavalt. Tasakaalustatuse saavutamine 4 eeldab mõõdukust. Näiteks rasvavaba piim ja kodujuust sisaldavad ühekoguse kaltsiumi, kuid nende rasvasasisaldus on erinev. Unustada ei tohi aga seda, et piimarasvas leidub vitamiini D, mis on vajalik kaltsiumi omastamiseks. Seega peaksid õpilased tarbima normaalse rasvasusega piima- Suhkru või rasvaga liialdamine ühel söögikorral eeldab mõõdukust teistel söögikordadel ja päevadel. Kui ühte ja sama toitu süüakse liiga tihti, muutub see tüütavaks, ehkki sisaldab piisavas koguses vajalikke toitaineid. Toidu mitmekesisus, varieeritavus tekitab isu ning võimaldab toidu toitainetest koostist paremini tasakaalustada. Mitmekülgne toiduvalik vähendab ka ohtu saada suures koguses ebasoovitavaid lisaaineid (raskemetalle, pestitsiide).
muna (kooreta kanamuna) 12,5 12,3 1,54 9,40 1,18 0 0 135,3 16,91 vesi 5 0 0 0 0 0 0 0 0 mugulsibul 5 1,20 0,06 0,20 0,01 6,00 0,3 31,1 1,56 paprika (punane) 10 1,30 0,13 0,50 0,05 6,40 0,64 35,8 3,58 juust (keskmise rasvasusega) 15 26,2 3,93 31,0 4,65 1,10 0,17 392,5 58,88 taimeõli (praadimiseks, päevalilleõli) 5 0 0 99,9 4,99 0 0 907,3 45,37 KOKKU 20,66 16,13 1,11 236,01 11
piimale, aga saab kalgendada ka happe toimel (kohupiim või sõir) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). 7. Mis on väärinduskoefitsent ja millised on toitainete väärinduskoefitsendid? Väärinduskoefitsent on piimast juustu üleminevate koostisosade protsent. Selle suurus on juustuliigiti erinev. Traditsioonilised kalgendamisel on poolkõva 45% rasvasusega kuivaines juustu rasva väärinduskoefitsent 92%, valgul 75% ja mineraalainetel 35%. 8. Millised on 5 põhilist juustu liiki? Piimhappebakterite toimel valmivad; piimhappe- ja propioonhappebakterite toimel valmivad; hallitusseente osalusel valmivad; limamikrofloora osalusel valmivad; toorjuustud. 9. Mis liiki juustud valmivad piimhappebakterite ensüümide toimel?
Kala Rasv ja valk. Veesisaldus 50-85 %, mida lahjem, seda rohkem vett. Tursas 0,5 % rasva , 85 % vett. Samas on tursamaks väga rasvane ja sisaldab palju D ja A vitamiini. Võta arvesse, kus rasv paikneb, tihti siseelundite ümber. Vanemad rasvasemad, sügisesed rasvasemad, enne kudemist rasvasemad. Angerjas kuni 50 % vett, ~33 % rasva Valke kalas keskmiselt 14-22 %. Vähe sidekude, peamiselt kollageen, kuni 5 % Lahjad, kuni 2% rasva: tursk, luts, koha, haug, ahven Keskmise rasvasusega, kuni 5 %: kogred, karpkalad, latikad, tindid, räim (4%) Rasvased, üle 5 % : kilu, siig, rääbis, lõhe (8,6) Eriti rasvased, üle 15 % rasva: angerjad, heeringas, lõhed (10-18 %), viidikad ~50 g lõhest võib saada päevase vajaliku kogude -3 rasvhappeid, lõhe valgusisaldus 17-20 %. P, Zn, J, Se Laiuss - külmutada ka ööpäev -20oC või kuumutada läbi +70oC Raskemetallid, dioksiinid Muna. Kas muna pesta? Pinnal on mikroobivastane kaitsekiht, see pesemisel hävib
suhkrusisaldusega rasvasisaldusega rasvased juustud, jogurt, kuni 17 % juustud, 2 muna sulatatud juustud, rasvasisaldusega nädalas kondenspiim, juustud, rasvata koorejogurt, kohupiim, lambajuust rõõskkoor Maitseained Maitsetaimed, pipar, Vähese rasvasusega Majonees, täiendav sinep, maitseainete salatikastmed soola kasutamine segud toidu maitsestamiseks Rasvad Rafineerimata õlid, Searasv ja pekk, oliivi-, maisi-, ploomirasv, või päevalilleõlid ja
Seapekk 89 Margariin & voimix, rasva 80% 81 Või, majonees 80 Valmis salatikastmed 73 Parapähkel 66 Sarapuupähklid 63 Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 Margariin, rasva 60% 60 Mandlid 54 Päevalilleseemned 50 Maapähklid, soolased 49 Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, 35 vahukoor Shokolaad, suitsuvorst, 35 kookospähkel, angerjas Sprotid, sealihakonserv, 30 sinihallitusjuust, munakollane Emmental, valgehallitusjuust,
Rasvad/Õlid Või, pekk, majonees, kookosõli, palmiõli, margarii- Oliivi- ja rapsiõli; päevalille-, maisi- ja sojaõli (mõõdukalt); dieettooted ja nid, ploomirasv ja teised tahked loomsed rasvad, vähese rasvasusega kastmed, õlikultuuride seemned, pähklid munakollasega tehtud õlikastmed Piim ja piimasaadused Rasvased (2,54% rasva) piimatooted (lubatud
Happesuse suurenemisel kaseiin kalgendub (juustu ja kohupiima tootmine). Piima rasvasisaldus kõigub 3...5%-ni. Rasv esineb piimas väikeste kuulikestena. Inimesele on piimarasv hästi omastatav ning on hea energiaallikas. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt madal sulamistemperatuur (alla 37ºC). Piimarasv on väga tervislik temas leiduva A ja D vitamiini allikana, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks. Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa
Kalad sisaldavad : · Valke 9-27% (suurem osa täisväärtuslikud) · Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) · Mineraalained kuni 3% · Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 13 · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid
lisamisega (kõrgem suhkrusisaldus aitab varjata veini puudujääke, kuna magusus hakkab domineerima veini maitses). Need veinid sobivad toitudega, kus on kasutatud mereande (va. kala) nagu krevetid, austrid, rannakarbid ja muud molluskid. Keskmise täidlusega veinid - See on suurim valgete veinide rühm, mille hulgas on nii kuivi, poolkuivi kui poolmagusaid veine. Enamasti sobivad need veinid vähe- vôi keskmise rasvasusega mageveekaladest roogade juurde. Ka furseti puhul on nad sobivad. Täidlased veinid - Kuivi täidlasi valgeid veine esineb harva ja enamasti on selle rühma veinid magusad, kuid suhkur ei ole nendesse veinidesse hiljem lisatud, vaid on nö naturaalselt viinamarjades olemas. VALGED VEINID T TÄIDLASED VEINID .
Toode on hästi omastatav, sisaldab palju B-rühma vitamiine ja vähesel määral antibiootilise toimega ühendeid. Seda on soovitatav juua nt krooniliste põletikuprotsesside korral seedekulglas. Atsidofiilpiimal on kergelt veniv konsistents. (Ibid) Haps on mahe hapupiimajook, mis sisaldab kasulikke probiootilisi baktereid. Müügil on mitmesuguste puuviljade ja marjade sisaldusega tooted: vaarika-, maasika-, põldmarja- jm lisanditega. Hapsi toodetakse rasvasusega 2,2%. 37 Rjaženka on traditsiooniline Ukraina hapupiimatoode. Rjaženka on tänu pikemaajalisele pastöriseerimisele kreemika värvusega, maitselt sarnaneb maitsestamata joogijogurtiga. (Ibid) Pett Pett e võipiim on või tegemisel koorest eralduv kergelt hapukas vedelik. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel bakterijuuretise abil. Koostise parandamiseks lisatakse petile enne hapendamist lõssi
paremad. Kalad sisaldavad : · Valke 9-27% (suurem osa täisväärtuslikud) · Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) · Mineraalained kuni 3% · Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt
NIKKEL, µg 3 3- - KROOM, µg 2 2- - FLUOR, µg 30 30 - - JOOD, µg 15 15 - - SELEEN, µg 3,5 3,5 - - ALUMIINIUM, mg 0,15 0,15 - - Juust, Juust, Juust, rasvane, Juust, kõrge madala keskmiserasvasusega keskmiselt rasvasusega ENERGIA, kcal 220,8 331,7 392,5 443,1 ENERGIA, KJ 924 1388 1642,1 1853,9 VESI, g 47 42 38 46 VALGUD, g 32 58 26,2 3,1 RASVAD, g 10 24 31 47,4 KTUD.RH., g 6,72 16,14 20,85 31,88
Parapähkel 66 Sarapuupähklid 63 Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 Margariin, rasva 60% 60 Mandlid 54 Päevalilleseemned 50 Maapähklid, soolased 49 Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30
Parapähkel 66 Sarapuupähklid 63 Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 Margariin, rasva 60% 60 Mandlid 54 Päevalilleseemned 50 Maapähklid, soolased 49 Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30
Parapähkel 66 Sarapuupähklid 63 Kookoshelbed, kreeka pähkel 62 Margariin, rasva 60% 60 Mandlid 54 Päevalilleseemned 50 Maapähklid, soolased 49 Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel 47 India pähkel 46 Pop corn 43 Margariin (r 40%), salaami 40 Oliiv, must, konserv, kartulikrõpsud, vahukoor 35 Shokolaad, suitsuvorst, kookospähkel, angerjas 35 Sprotid, sealihakonserv, sinihallitusjuust, munakollane 30 Emmental, valgehallitusjuust, halvaa, suitsuangerjas 30
Muna ei soovitata süüa iga päev, piisab 2-3 tükki nädalas. Üks portsjon sellel korrusel on umbes 50g tailiha, 60g nahata kanaliha, 30g hakkliha, 50g kala, 1 muna, 2dl piima, 100g kohupiima, dl jogurtit või 30g juustu. Neljandal korrusel on lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned, päevas soovitatakse 4- 5 portsjonit, kuid tuleb teha tervislik valik. Lisatavatest toidurasvadest on soovitav suurendada õli kasutamist. Üks portsjon sellel korrusel on tl õli, tl võid, tl kõrge rasvasusega margariini või majoneesi, 2tl madala rasvasusega margariini või majoneesi, 10g pähkleid või seemneid. Püramiidi tipus kõige vähem soovitatavad toiduained: suhkur, mesi, maiustused (kommid, küpsised, sokolaad), magusad karastusjoogid ning mahlajoogid. Neid võib päevas kokku tarbida 2-4 portsjonit. Üks portsjon sellel korrusel on 2tl suhkrut, mett või moosi, 10g küpsiseid, komme või sokolaadi, dl karastusjooki või mahlajooki. TERVISLIKUD TOIDUVALMISTUSVIISID
Kaug-ida lõhelastelt saadakse punast kalamarja. Tintlased on väikesed kalad. Neil on nagu lõhelastelgi üks seljauim ja sabauime lähedal rasvauim. Tintlased on meritint, peipsi tint ja moiva (Atlandi ookeani põhjaosas). Tintlasi suitsutatakse, peipsi tinti ka kuivatatakse. Karplaste sugukonda kuuluvatel kaladel on kõrge, külgedelt kokkusurutud keha. Selja keskosas üks seljauim. Nahk on kaetud paksu soomusega (soomkalad), neil on hästi nähtav küljejoon. Liha on üldiselt keskmise rasvasusega (8%), kuid sisaldab palju väikesi luid. Enamik karplasi on mageveekalad. Karplased on latikas, karpkala, vobla, särg, vimb, säinas, turb, linask, koger, pardkala jt. kokku üle 1700 liigi. Ahvenlastel on kaks seljauime, millest esimene on teravate, tagumine aga pehmete uimekiirtega. Keha on kaetud, tiheda, tugevasti kinnitunud soomustega. Küljejoon puudub. Liha on lahja, võrdlemisi luine, kuid maitsev, kuna sisaldab rikkalikult ekstraktiivaineid. On põhiliselt mageveekalad
annaabi.ee 
