Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina ja rasvad (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mina ja rasvad
Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid . Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid . Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid . Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka. Rasvu leidub peaagu igas rakus. Rasv on väga energiarikas toitaine . Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat.
Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks . Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped .Rasva leidub vähe puu- ja juurviljades, kõigest mõni protsent. Rasvarikkad toiduained on aga liha, või margariin , pähklid jms. Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Toon mõned näited ,milline on rasva sisaldus ainetes 100 grammi kohta:
  • Õli, kookosrasv, searasv -100 g
  • Seapekk -89 g
  • Või, majonees - 80 g
  • Sarapuupähklid - 63 g
  • Juust, kõrge rasvasusega; maapähkel - 47 g
  • Pop corn - 43 g
  • Shokolaad, suitsuvorst , kookospähkel, angerjas -35 g
  • Sealiha , glasuurkohuke, kringel , segahakkliha, sardiin tomatis -15g
Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel.
Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Rasval on kaitseülesanne, eeskätt kaitseb neerusid, hoides neid kindlas asendis. Rasvad aeglustavad mao tühjenemist, tekitades pikemaks ajaks täiskõhutunde. Oluliseks ülesandeks on veel rakumembraanide ehitus, talitlus ja mõningate ainevahetust reguleerivate ainete süntees.
Organismi võimalused rasvade ladestamiseks on oluliselt suuremad kui süsivesikute talletamiseks glükogeeni näol. Normaalse kehakaalu (70 kg) ja kehakuju korral on rasva organismis ligi 12 kg, seevastu süsivesikuid erinevas vormis vaid 500 grammi. Rasvad peaks katma 30-32% toiduenergiat (min. 20-25%), kusjuures küllastatud rasvhapete kogus ei tohiks ületada 10-12%, monoküllastamata ja polüküllastamata kumbagi mitte üle 10% toiduenergiast.
Minu elus on rasvad olulisel kohal. Rasvad on minu organismile ja ka teiste inimeste organismidele väga tähtsad. Rasvadel on tähtsad ülesanded ja funkstioonid organismis. Ilma rasvadeta ei saaks ühiskond eladagi.Liigne rasvade tarbimine võib, aga organismile kahju teha.Rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Üks tänapäeva aktuaalne teema on ülekaalulisus ja see on tingitud just rasvade ületarbimisest. Inimene peab austama oma keha ja hoidma ennast. Seda üritan ka mina teha, kuid mulle meeldib toiduaineid, kus on rasva siladus suur , vahetevahel tarbida. Šokolaadist on mul raske keelduda. Kuid samas armastan ma ka puuvilju ja neis on üsna vähe rasvasid. Selleks, et vältida ülekaalulisust ja teisi haigusi, mis tekivad rasvade liigtarbimisel, teen ka sporti. Minu arvates on eestlaste toit sageli üsna rasvarikas. Paljudele meeldib liha ja lihasaadused , piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu tarbib meie ühiskond aga üsna väheErinevatest rasvapõletusviisidest ma lugu ei pea, kõige tähtsam ja tulusam viis on rasvu põletada trenni tehes. Kõik peaksid hoidma oma keha ja tarbima rasvu nii, kuidas on õige. On ka inimesi, kes ei tarbi üldse rasvu. Need on inimesed, kes ei söö ja neid nimetatakse anorektikuteks. Nende jaoks ei eksisteeri sellist sõna nagu rasv ja nemad leiavad rasvades ainult halbu külgesid. Selline suhtumine on minu arvates vale. Rasvade tarbmist peab hoidma tasakaalus, siis teeme me ka oma tervisele heateo.
Liisi Lehtmets 11.B
Mina ja rasvad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor v3lts Õppematerjali autor
Essee teemal mina ja rasvad

Sarnased õppematerjalid

Rasv ja mina
1
doc

Rasv ja mina

Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest

Keemia
Mina ja rasvad
1
doc

Mina ja rasvad

Hea tervise huvides ei tule toidus sisalduvaid ja toiduvalmistamisel kasutatavaid rasvu vältida, küll aga tuleb valida, milliseid eelistada ja tarbida neid mõõdukalt. Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes.Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks.Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha) ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu süüakse liiga vähe.Liiga rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist.

Keemia
Rasvad - referaat
11
doc

Rasvad - referaat

TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM Milla Vaarikas XI klass RASVAD Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Anne Traktor Tallinn 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Leidumine ja saamine..............................................................................4 Füüsikalised omadused.............................................................................5 Keemilised omadused.................................................

Keemia
Tervislik toitumine
4
docx

Tervislik toitumine

Gloria S. Iljin Tervislik toitumine Süsivesikud: Süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv süsihappegaas ja vesi erituvad organismist hõlpsasti. Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis. Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Ka vanemad inimesed peavad süsivesikute hulka hulka toidus piirama, sest nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks

Kehaline kasvatus
Rasvad
2
odt

Rasvad

Rasvad Rasvad kuuluvad põhitoitainete hulka. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Rasvapuudus vähendab organismi vastupanuvõimet nakkushaiguste ja külma suhtes. Energiaväärtuselt ületavad nad süsivesikuid ja valke üle kahe korra. 1kg rasva annab 9,3 kilokalorit. Rasvas lahustuvad mitmed vitamiinid (A;E;D-vitamiin). Nende vitamiinide omastamine oleneb suurel määral toidu rasvasisaldusest. Rasvad on mitmete bioloogiliselt aktiivsete ainete (letsitiin, F-vitamiin) allikaks. Inimorganismi rasvavarud on küllalt suured. 70 kg inimeses on 12 kg rasva. Organismis tekib rasv ka süsivesikutest ja valgust. Inimorganismi vajaduste rahuldamise seisukohalt pole ükski rasv täiuslik. A- ja D- vitamiini on ainult loomsetes rasvades, E-vitamiini rohkem taimeõlis Eesti elanike toit on sageli rasvarikas. Peamised rasvaallikad on rasvane liha (sealiha)

Bioloogia
Mina ja Rasvad
1
doc

Mina ja Rasvad

on õlid.Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas). Sealiha on välimuselt oluliselt heledam, suurema rasvasisaldusega ega ole nii sidekoerikas kui veiseliha. Seetõttu ei kasutata sealiha puhul eelnevalt laagerdamist (v.a marinaadis laagerdamine). Mahlakust annab juurde pekk, mis on sea rümbal paiknev tugeva konsistentsiga rasvkude. Välimuselt on sea pekk ilusa puhta valge värvusega.

Keemia
Lipiidid
16
pdf

Lipiidid

Biokeemia 1 LIPIIDID Termin "lipiidid" tuleneb kreekakeelsest sõnast lipos - rasv. Lipiidid on ained, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, bensool, bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %).

Biokeemia
Söömise keemia
18
docx

Söömise keemia

lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Nt. enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Miksotroof ­ segatüüpi ainevahetusega. Valguses autotroofid ja pimedas heterotroofid. Nt. silmviburlane, putuktoidulised taimed. Inimene on heterotroof, seega söömise järel lagundab inimese organism valmis orgaanilisi ühendeid. 3. ORGANISMIDE ENERGIAALLIKAD... ... on sahhariidid, rasvad ja valgud. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse ATP-sse, 60% hajub soojusena. Saadava energia koguse alusel on peamised orgaanilised ühendid reastatavad: lipiidid>sahhariidid=valgud. Kuid esmaselt kasutatakse energia saamiseks ära sahhariidid. Sahhariide säilitatakse organismides liitsuhkrutena (taimedes tärklisena ja tselluloosina) loomades(inimestes) ja seentes glükogeenina.

Keemia




Kommentaarid (2)

VndaG profiilipilt
VndaG: Päris hea!
15:13 16-04-2010
NoNStoP profiilipilt
NoNStoP: Päris hea!
18:11 07-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun