Kala (0)

KALAD
MIKS ON  KALALIHA  VÄÄRTUSLIK ?
  Toore  kala  veesisaldus  kõigub 50­85%­ni.
(Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.)
Näiteks  tursk .
 Sõltuvalt liigist on  kalades  valke 14­22%.
(Kalavalgud seeduvad hästi.)
 Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool 
protsenti. Neil pole erilist tähtsust.
KALARASVAD – OLLA POOLT VÕI 
VASTU ?
 Kalade  rasvasus  sõltub:
 Kalaliigist
 Kalade toitumisest
 Kala  vanusest
  Suurusest
 Elutsükli perioodist
 ...
KALARASVAD – OLLA POOLT VÕI 
VASTU ?
 Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma:
 Lahjemad kalad – Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad 
tursk, luts, kohta, haug jne.
 Keskmise rasvasusega uimekandjad – Nende rasvaprotsent 
ulatub kuni 5. Siia kuuluvad kogred,  karpkalad , nurud, latikad, 
tindid jt.
 Rasvased kalad – Neil on rasva üle 5%. Esindajad on kilud siiad, 
rääbised.
 Eriti rasvased kalad – Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest 
angerjad, lõhed ja viidikad.
RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA 
ÜLDTÕED
 Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike.
 Rasvasisaldus sõltub  aastaajast .
 Mida suurem on kala, seda  rasvasem  ta on.
(Võrreldes liigikaaslastega.)
 Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga 
polüküllastamata  rasvhappeid  ehk omega­3­
rasvhappeid.
KALALIHA MIKROTOITAINETE 
VALGUSES
  Vitamiinidest  on kalades rasvlahustuvaid 
vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes 
kalades.
 Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B­
rühma vitamiine.
 Mikroelemente on rohkesti erinevates 
merekalades.
KALALIHA MIKROTOITAINETE 
VALGUSES
 Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, 
vaske,  tsinki , seleeni,  fluori  ja rauda.
 Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori­, 
magneesiumi­ ja kaltsiumiallikad meie 
toidulaual.
MIS TEEB LÕHE JA FORELLI 
ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ?
 Väga hea rasvhapete koostis.
 Lõhes ja forellis on vähe küllastatud ja rohkesti 
küllastamata rasvhappeid ( Omega3 ).
 50g kala annab Sulle tippvalgud ja praktiliselt 
päevakoguse väärtuslikke n­3 rasvhappeid.
 Soolatud ja suitsutatud ja konserveeritud tooted 
sisaldavad ohtralt  keedusoola . Nende sage 
söömine pole sobilik neile, kellel on kõrge 
vererõhk.
MIS TEEB LÕHE JA FORELLI 
ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ?
 Toorelõhe valgusisaldus on 17­20%.
 Kalaliha valkude väärtust tõstab nende kerge 
omastatavus.
AGA  KALAMARI  ?
 Kalade munarakkudes on rikkalikult 
toiteainerikast  rebu .
 Neis on ka palju kolesterooli 400­600mg  100g  
kohta.
 Kalamarjas on ka rohkesti puriinaluseid.

Document Outline

• Kalad
• Miks on kalaliha väärtuslik ?
• Kalarasvad – olla poolt või vastu ?
• Slide 4
• Rasvarikka kalaliha austaja üldtõed
• Kalaliha mikrotoitainete valguses
• Slide 7
• Mis teeb lõhe ja forelli eriti väärtuslikuks ?
• Slide 9
• Aga kalamari ?