Tervislik toit (0)

Tervislik toit
Iga inimene tahab näha välja ilus ja olla normaalkaalus. Tänapäeva elustiil ja toitumine aga soodustab ülekaalu teket. Tervislik toitumine pole mitte ainult kaalikad ja porgandid vaid võtmesõna on tasakaalustatud toitumine. Mis ikkagi on tervslik toit? Kuidas tervislikult toituda? Järgnevas essees räägin ma tervislikust toidust ja tervislikust toitumisest.
Tean, et sööma peab vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest , soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist. Pikapeale võib nii kujuneda ülekaal ja tekkida ülekaaluga kaasnevad tervisehäired.
Mõõdukates kogustes tohib süüa kõike mis maisteb. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi „tervislike“ toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Mina isiklikult olen selline inimene, kes sööbki seda mis maitseb. Pean nentima , et minu kehakaal pole ka just see, mis ta olla võiks.
Me kõik teame ütelust „hommikusöök söö ise, lõunat jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele“. Just nimelt, peab paika. Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest saab piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder , aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. Minu sõber oli enne ülekaaluline, ta hakkaski rõhku panema hommikusele pudrule. Nüüdseks on ta 2 aastat teinud igal hommikul putru ning on lisanud õigele toitumisele ka füüsilise tegevuse ning ülekaalust pole enam jälgegi.
Inimesed on üha enam teadlikud tervislikust toitumisest, mille tulemusena on saanud kalast üks populaarsemaid toite. Kala on tervislikus toidusedelis asendamatu. See peaks olema toit, mis on vähemalt korra nädalas toidulaual. Kalas sisalduv omega 3 rasvhapped on asendamatud inimese kehale. On ju välja mõeldud ka kalaõli, mis minu teada on tehtud ikka kalas sisalduvatest omega3 rasvhapetest. Mulle isiklikult väga maitseb kas grillil või ahjus valmistatud lõhe. See on üks minu lemmiktoitudest kuhu kõrvale sobivad väga hästi riis või juurviljad. Usun, et kala ja riis on väga tervislikud toidud, mis on ka väikese kalorisisaldusega.
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid , mis ummistavad veresooni. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes , hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada oliiviõli. Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, tuleks eemaldada enne toiduvalmistamist lihalt kamar , nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvana tuleks eelistada madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu. Valvel tuleks olla ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted .
Minu üheks vaieldamatuks lemmikuks on kanaliha . Seda soovitavad ka kõik toitumisspetsialistid. Üldiselt on kanaliha kõrge valgusisaldusega toit, milles leidub üpris vähe rasva. Samuti asub enamus kanalihas sisalduvast rasvast nahas. Nahata toiduks tarvitavates kanades leidub rasva ainult 5%, mis teeb selle soovitavaks madala rasvasisaldusega dieetite puhul. Mina kasutan enamuses oma toitudes ainult kanaliha või kanahakkliha. Kana on minu jaoks kerge ja maitsev toit.
Eestis ei sööda väljaspool kodu väga sageli, kuid olenemata sellest peaks igaüks teadma, kuidas valida ka väljas süües tervislikke toite. Restoranides on juba taldrikud sageli väga suured, toiduportsjonid on tavaliselt palju suuremad kui kodus. Tihti sisaldavad need ka palju energiat, rasva ja soola. Kui töökohas või koolis on söögikoht, kus pakutakse ka sooja toitu, siis tuleks kindlasti eelistada seda. Kohv koos saiakeste või pirukatega maksab peaaegu sama palju kui väike praad või supp ja magustoit , kuid viimased täidavad hästi kõhtu ja on palju tervislikumad.
Harva hamburgerit või pitsat süüa ei ole patt, kuid see tuleb tasakaalustada muu päevase toiduga ja kulutada rohkem energiat.
Inimese seedimisele aitab kaasa vedeliku rohke tarbimine. Olen kuulnud, et inimene peab päevas jooma vähemalt 2 liitrit vett. Olen seda isiklikult proovinud nii, et olen täitnud kahe liitrise pudeli veega ja üritanud seda päeva jooksul taarbida. Minul see väga hästi välja ei tule. Olen siis alati arvanud, et juu siis minu keha ei vaja nii palju vedelikku. Seetõttu meeldib mulle tihti süüa suppi, et ka nii saaks minu organism vedelikku. Supid on madala kalorisisaldusega ning maitsvad toidud. Supid peaks valmistama ise mitte ostma poest valmissuppe, kuhu on vaja lisada vaid vett. Nendes suppides on liigselt soola ning on ka muidu ebatervislikumad. Kuid enne süüa purgisuppi kui teha friikartuleid.
Alkohol peaks olema samuti välistatud. Alkohol on tervisele niigi kahjulik ning sisaldab ka palju kaloreid . Kui õhtul mõtled, et mis see üks siider siis ära ei ole, siis tegelikult on seal palju tühikaloreid mis keha saab. Selle asemel võiks juua kas lihtsalt vett või teha endale teed. On keha õnnelikum ning jäävad saamata ka mõned lisakilod.
Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, tuleks süüa põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik süüa kas puuvilju või nendest valmistatud magustoitu. Vahepaladeks võiks samuti süüa puuvilju.
Õhtusteks snäkkideks on väga head kas porgandid või värske kurgi jupid. Kui õhtul tunned, et nälg hakkab peale tulema , siis tasub alati süüa mõnda juurvilja . Need ei sisalda üleliigseid suhkruid ning kaloreid. Saab näksida ning taas on keha õnnelik ning jääb mõni lisakilo tulemata. Lastele võib samuti seda juba maast madalast harjutada , et õhtul ei sööda enam magusat ning saiakesi, keekse ega võileibu, vaid näksitaksegi midagi kerget ja tervislikku.
Kokkuvõtteks ütleksin ma niipalju, et ma polnud tervisliku toitumisega väga hästi kursis, mistõttu pidin ma natuke ka juurde lugema ja uurima . Seetõttu tuli selle essee kirjutamine mulle suureks kasuks ning otsustasin ka hakata oma toitumist muutma . Meie ühiskond on aina teadlikum tervislikust toitumisest ning aina rohkem inimesi toituvad tervislikult mis on ainult meeldiv.