Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linnakultuur ja –geograafia Rapla (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Linnakultuur ja –geograafia Rapla #1 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #2 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #3 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #4 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #5 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #6 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #7 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #8 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #9 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #10 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #11 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #12 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #13 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #14 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #15 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #16 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #17 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #18 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #19 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #20 Linnakultuur ja –geograafia Rapla #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Innochka Õppematerjali autor
Rapla linnakultuur ja geograafia

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Raplamaa referaat

Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga ­ maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%.

Geograafia
thumbnail
50
docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

Juba 11. detsembri ööl ja järgmisel päeval asusid Tallinna tööliste võitlussalgad teele mõisate poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. Tallinna tööliste esimene rühmitus suundus Tallinnast Kohilasse, teine Tallinna tööliste rühm liikus mööda Tartu maanteed ja kolmas rühm väljus Tallinnast Tallinna–Narva maanteed[4]. Esimene salk ning nendega liitunud kohalikud rüüstasid Kohila ja Rapla ümbruse mõisu, Hageri kiriku juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas.

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun