Linnakultuur ja –geograafia Rapla (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandusgeograafia

1 Hindamata

Lõik failist

Linnakultuur ja geograafia
Rapla
RAPLA MAAKONNAST
Rapla maakond asub Loode-Eestis,
kuulub pindala 2779 km², elanike
arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja
majandusnäitajate poolest vabariigi
keskmiste hulga. Rapla
maakonna asulastik koosneb 1
linnast, 3 linnalisest
(Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja
201 maa-asulast (10 alevikku, 191
küla).
Põhilised ühendusteed kulgevad põhja-
lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu
ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta
tagasi valminud Tallinn-Pärnu
laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on
teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja
läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk,
mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla,
Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu
magistraalile.
Kihelkonnad
Rapla

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Innochka Õppematerjali autor

Rapla linnakultuur ja geograafia

2007 presentatsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Raplamaa referaat

Sauga Põhikool Referaat Raplamaa Koostaja: Moonika Must Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2009 Sisukord · rahvastik · loodus · vallad · ajalugu · kokkuvõte Rahvastik Kuni 1970-ndate aastate lõpuni toimis Rapla maakonnas rahvastiku vähenemistendents, mis kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%.

Geograafia

docx

Eesti uusim ajalugu 1850-1944

Juba 11. detsembri ööl ja järgmisel päeval asusid Tallinna tööliste võitlussalgad teele mõisate poole ning olid ka mõisate rüüstamiste ja hävitamiste initsiaatoriks. Tallinna tööliste esimene rühmitus suundus Tallinnast Kohilasse, teine Tallinna tööliste rühm liikus mööda Tartu maanteed ja kolmas rühm väljus Tallinnast Tallinna–Narva maanteed[4]. Esimene salk ning nendega liitunud kohalikud rüüstasid Kohila ja Rapla ümbruse mõisu, Hageri kiriku juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas.

Ajalugu