Linnakultuur ja –geograafia Rapla (0)

Linnakultuur ja ­geograafia
Rapla
RAPLA MAAKONNAST
Rapla maakond asub Loode-Eestis,
kuulub pindala 2779 km², elanike
arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja
majandusnäitajate poolest vabariigi
keskmiste hulga. Rapla
maakonna asulastik koosneb 1
linnast, 3 linnalisest
(Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja
201 maa-asulast (10 alevikku, 191
küla).
Põhilised ühendusteed kulgevad põhja-
lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu
ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta
tagasi valminud Tallinn-Pärnu
laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on
teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja
läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk,
mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla,
Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu
magistraalile.
Kihelkonnad
Rapla
Kohila
Juuru
Käru
Kehtna
Raikküla
Märjama
Vigala
Loodna
LOODUS
Maakonna geoloogilise aluspõhja
moodustavad ordoviitsiumi ja siluri
lubjakivid ning dolomiidid, mis
lasuvad kambriumi liivakividel ja
savidel; nimetatud settekivimite all on
moonde- ja tardkivimid: graniidid,
gneissid, kildad.
Maastikuliselt jaguneb maakond
neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne-
Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu
madalik.
Maakonna läbib Põhja-Eesti ja
Lääne-Eesti vesikondi eraldav
veelahe. Siit saavad alguse Soome
lahte voolavad Keila (koos lisajõe
Atlaga) ja Vääna jõgi. Maakonna
läänepoolseid alasid läbivad tiheda
võrguna Kasari lisajõed: Teenuse,
Konuvere ehk Vigala, Päärdu ehk
Velise, Nurtu ja Enge.
Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna
põhja- ja keskosa, umbes pool
üldpinnast. Sellele piirkonnale on
iseloomulik laugjate kõrgendike ja
madalate nõgudega vahelduv
tasandik, kus kõrgusvahed
ületavad harva 10 meetrit.
MAJANDUS
Rapla on tüüpiline
põllumajanduslik maakond, kus üle
60% inimestest elab maal ja ka
linnaelanikud on maaga tihedais
sidemeis. Maakonna töötajatest on
43% tegev põllumajanduses, 16%
tööstuses
Põllumajandusmaa jaguneb 10
riikliku majandi ja 14 kolhoosi vahel.
Kuusiku Katsebaas on
maaviljelusinstituudi ja Kehtna ST
laamakasvatusinstituudi majand;
Järlepa on tõulinnukasvandus,
Salutaguse karusloomakasvandus;
Rapla riigimajand, Mahtra ja Purila
kolhoos on spetsialiseerunud
aiandusele.
Tööstust esindavad põhiliselt mujal
asuvate ettevõtete tsehhid, osakonnad
ja jaoskonnad; erandid on vaid
kombinaat "Järvakandi Tehased", Kohila
Paberivabrik ja Kohila Eksperimentaalne
Remondi- ja Mehaniikatehas.
Olmeteenindusega tegeleb Rapla
Teenindustootmisvalitsus, kaubandusega
Rapla ning Märjamaa Tarbijate
kooperatiiv.
RAPLA LINN
Rapla linn on Rapla maakonna
administratiivne, majanduslik ja
kultuuriline keskus. Asub Konuvere
jõe kaldal Tallinn - Viljandi mnt.
ääres, 50 km Tallinnast lõuna
pool.
Rapla elanike arvult seisuga 1 jaan.
1989 (6249) oli Eesti suurim alev.
Alevi staatuse sai Rapla 1945.
aastal, alates 1959. aastast oli ta
maakonnakeskus. Linna staatuse sai
Rapla 1993. a. (1995.a. - 6500).
Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi.
Loode - kagu - suunaliselt
väljavenitatud linna pindala on 460
ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi
mnt., olulised on veel Välja,
Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav
ning Alu tee.
Kokku on linnas 77 tänavat.
Raplat ümbritsevad Rapla
riigimajandi põllumajanduskõlvikud,
metsatukad ja külad (kagus Kaltu,
lõunas Libadu, läänes Sulupere ja
põhjas Uusküla).
AJALUGU
Vanimad kirjalikud andmed Rapla
kohta pärinevad aastast 1241:
"Taani hindamisraamatu" järgi oli
siin 8 ardamaa suurune Rapala
küla. See asus praegune linna
põhjaosas, seal, kus Tallinna mnt.
ristub jõega.
Ka 1917. aasta revolutsioonilised
sündmused kulgesid Raplas
töörahva aktiivsel toetusel. Selleks
ajaks oli kohapeal välja kujunenud
klassiteadlik proletaariaat, kel oli tihe
side Tallinna töölistega.
Enamlaste juhiks kujunes kohaliku
ministeeriumikooli juhataja Anton
Künnapuu (1864 - 1919), kes oli
Raplasse elama asunud seoses
kooli avamisega 1913. aastal.
Tema tütar Olga Lauristin (1903)
oli Rapla rahva esimene saadik uude
riigivolikogusse juulis 1940 ning NSV
Liidu Ülemnõukogusse jaanuaris
1941.
Raplast on pärit Anton Vaarandi
(1901 - 1979), ajakirjanik, kellele
1965. aastal anti Eesti NSV
teenelise kultuuritegelase aunimetus.
Tänapäev.
Rapla linna kiire areng algas tema
nimetamisega rajoonikeskuseks
1950. aastal. Sellest ajast on linna
elanike arv kasvanud üle 4 korra,
ehitatud arvukald haldus-, teenindus-
ja tootmishooneid, kommunaal- ja
eramaju, välja arendatud tänava- ja
tehnovõrgud.
Rapla tööstust esindavad mujal
asuvate ettevõtete tsehhid. Neist
märkimisväärsemad on Tallinna
Katsetehase "Estoplast" ning Tallinna
Piimatoodete Kombinaadi tsehh.