Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raku energeetika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rasv, kcal, piimhape, rasvad, süsiv, ainevahetus, glükoos, aeroobne, jooksahetuse, soojus, rakk, kreatiin, molekul, entroopia, elusorganism, glükogeen, fosfaat, anaeroobne, gaasivahetus, lihaskiud, ioonidersus, süsivesikud, kontraktsioon, adenosiin, hingamine, hormoon, kasulikku, toitainedalgud, glükolüüs, energiaallikad, paraneb, ensüümVesi on lahusti ka endale, sest vees osa H2O molekule lõhutakse ja tekivad H+ ja OH- aatomid. Lahusti – keskkond, kus midagi lahustuma hakkab. Diffusioon – lahustunud osakeste liikumine madalama kontsentratsiooni suunas. Osmoos – kui lahustunud osake ei saa liikuda läbi membraani, liigub lahus selleks, et ainete konsentratsioonid võrdsed oleks Osmolaarsus – lahustunud osakeste arv lahustis. Reguleerib lahusti liikumist rakkudest piiritletud ruumis. Hüdrofoobne – vett hülgav. Rasv, sest ta on neutraalne. Rasv tõrjutakse äärtesse või surutakse kokku. Hüdrofiilne – kõik osakesed, millel on mingit sorti laeng. Vesi tõmbab osakesed laiali ja tekib fibrillaarne molekul. - Rasvhapete hüdrofoobsed lõigud (sabad) moodustavad kogumeid, et veega mitte kokku puutuda ning polaarsed osad (pead) paigutuvad maksimaalse kontaktpinnana. Nii tekib rakumembraan. - Valgumolekulide polaarne lõik tõmmatakse vee molekulide poolt pikaks (fibrillaarne) ja ahela
energiat kui süsivesikutelt. (Rasvad 1g=9kcal, süsivesikuid 1g=4kcal) Rasvas talletatud energia võtan 2x vähem ruumi. Rasvu leidub kehas rohkem kui süsivesikuid. Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, s.t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ? Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. 15.Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes? Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse. 16.Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ? (pmst sama, mis 7 küs)
seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x).
Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaaslõhust
Mitokonder- rakuorganell, kus toimub rakuhingamine, mille käigus toodetakse ATP-d Glükoos- lihtne süsivesik, mis on rakkude ainevahetuse vaheprodukt ja peamine energiaallikas Püruvaat- ühend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil, nim ka püroviinamarihappeks NAD ja FAD- ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel Piimhappe käärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga O2 puudusel ka loomade lihasrakud nind mille jääkproduktiks on piimhape Etanoolkäärimine- aeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja CO2 2. Organisme liigitatakse auto- ja heterotroofideks Organismi liik Autotroofid Heterotroofid
Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine: taimedes moodustub tselluloos ja tärklis, lisaks lähtub glükoosist mitmete lipiidide ja aminohapete süntees, on aluseks paljudele biokeemilistele protsessidele. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest.
leitakse proteiinisisaldus. Arvutatakse välja lämmastikusisaldus söödas ja lähtudes sellest, et keskmiselt sisaldab valk 16% lämmastikku, leitakse lämmastikule vastav valgu kogus. SÜSIVESIKUD - energiakandjad põhiliselt taimsetes söötades (harva ka loomsetes N: glükogeen maksas, laktoos piimas jne). Neist saavad taimtoidulised loomad põhiosa eluks vajaminevast energiast ja neist moodustuvad keha- ning piimarasv ja piimasuhkur 3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks. Seetõttu kandub söödas oleva rasva lõhn, maitse ja konsistents kergesti üle toodangule, N: kalalõhn ja -maitse sealihale. Kui
Raud Raua aatomid esinevad punaliblede ehk erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Seega on raual oluline roll selgroogsete loomade hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. Jood Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone Piisavalt pole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. ORGAANILISED AINED · Süsivesikud e sahhariidid · Valgud e proteiinid · Rasvad e lepiidid · Nukleiinhapped e DNA, RNA SÜSIVESIKUD Monosahhariidid e lihtsuhkrud Disahhariidid Polüsahariidid e liitsuhkur Glükoos veres Sahharoos (peedisuhkur) Tärklis (kartulisuhkur) Brutoos Maltoos (linnasesuhkur) Glükogeen on maksas Laktoos (piimasuhkur) Tselluloos (taimerakkudes) Süsivesikute ülesanded(kodus): Ehituslik ülesanne ntks
11.Millise tähtsusega on püroviinamarihape glükoosi lagundamise protsessis? Millised ained tekivad veel glükoosi esialgsel lagundamisel enne mitokondrisse sisenemist? 12.Kus ja kuidas toimub glükoosi mittetäielik lagundamine e anaeroobne glükolüüs? Toimub anaeroobsetes tingimustes- st seal kus organismis pole piisavalt hapnikku. 13.Millised saadused võivad tekkida käärimisel? *piimhape *etanool 14.Kus ja millistel tingimustel võib glükoosi lagundamisel tekkida piimhape? Millised nähud viitavad organismis piimhappe tekkele? Kuidas vabaneb organism tekkinud piimhappest? *Glükoospiimhape *piimhappekäärimine toimub O2 puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus *sel juhul saadakse ühest glükoosi molekulist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ja kogu protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga *organismis tekivad lihasvalud, -krambid, -väsimus
ületalitlus, palavik, nälgimine. Anabolism · Biomolekulide süntees · Lähteainetena kasutatakse katabolismil saadud lihtsaid molekule monomeere · Olemas mõningad universaalsed monomeerid (nt a.h, mis on lähteaineteks hormoonide, ensüümide ehitamisel). Anabolismi normaalne ülekaal esineb sünnitusjärgselt. Patoloogilise anabolismi tunnused on rasvumus, gigantism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO 2 ja H2O-ni). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid.
*Ergomeetrilised koormustestid limiteerivaks teguriks jalaihaste väsimine VO2 max 10-15 % madalam kui treadmillil. Algkoormuseks tavaliselt 25 W (1-2 W/kg), iga 2-3 minuti järel tõstetakse koormust 25 W *Liikuva koormusraja (treadmill) testid spetsiaalsed protokollid jooksjatele, suusatajatele jne. Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel,
→ lähteaine: ensüümid, täiendav energia (makroenergilised ühendid) Näiteks: fotosüntees, DNA süntees dissimilatsioon on organismis toimuvad lagundamisprotsessid. →Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. (rakuhingamine) Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroenergilistesse ühenditesse, ATP 40% ja soojus 60% Füüsilise pingutuse koraal vajab organism täiendavat energiat → kiireneb ATP süntees → vabaneb rohkem soojusenergiat → et hoida püsivat kehatemperatuuri hakkab keha higistama, higi aurustamiseks nahalt kasutatakse soojusenergiat Orgaaniliste ainete dissimilatsioon organismi esmane energiaallikas on sahhariidid →1g sahhariide = 17,6KJ energiat →1g lipiide = 38,9KJ energiat →1g valke = 17,6KJ energiat ATP ehk adenosiintrifosfaat
BIOLOOGIA KT 1 (https://quizlet.com/462920896) 1. METABOLISM e. ainevahetus Metabolism - organismis toimuvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga - organismi elutegevuse alus. Kõik organismid vajavad eluks energiat, mida saadakse orgaanilisest ainest. Organismid kasutavad toidus olevaid ühendeid uute ainete sünteesiks ja energia saamiseks. Süntees - lihtsamatest ühenditest uute, keerukamate ainete valmistamine keemilise/bioloogilise reaktsiooni teel.
Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Ühe grammi süsivesikute täielikul lõhustumisel vabaneb 17 kJ ( 4 kcal ) energiat. Tasakaalustatud toidu puhul moodustub põhilisest osast verre sattunud glükoosist energia, mida rakud kasutavad oma elutegevuses. Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks, ligikaudu 3% moodustub glükogeen, mis ladestub maksas ja lihastes. Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi.
külmumine ja ülessultamaine ei kahjusta ensüüme. Toiduained sp madalal temp, et pärssida mikroorganismide ensüümide aktiivsust. Ensüümreaktsiooni sõltuvus pH-st: Inimkeha ensüümreaktsioone iseloomustab tavaliselt kellukesekujuline sõltuvus pH-st. Optimum 6-8 vahel ja siis reaktsioonid ka kõige kiiremad. Erinevate kudede isoensüümid erinevad tihti pH optimumi poolest. Kui palju trenni teha nihkub lihaste pH, sest piimhape seal. 17. I järku ensüümreaktsiooni kineetika, Michaelise konstant Reaktsioonikiirust väljendavad kas muundunud S hulk või tekkinud P hulk ajaühikus. Michaelis konstant = Km , määrates Km saab välja selgitada parima substraadi. Manipulatsioon, mis vähendaks Km, suurendaks kogu raja kiirust. Km = (k-1+k2)/k1 Reaktsioonikiirust mõjutavad: Ensüümi ja subs konts Keskkonna pH Kofaktori olemasolust ja konts
· Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 4. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkruallikateks on · Toidus sisalduvad süsivesikud · Glükogeenivaru maksa, lihastes · Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil · Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma · Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 5. Maksa funktsioonid
o Südametööd mõjutab CO2 tõus Pulss arteri seina (veresoone seina) võnge Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge Arterid viivad verd südamest välja Adrenaliin toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks Jäsemete lihased Vererõhk - Veresuhkru kontroll o Energia allikas: Glükoos Toidust Glükogeeni varudest Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest o Kõhunääre e pankreas Insuliin gly rakkudesees tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained
järgi (aldoosid aldehüüdrühm; ketoosid ketorühm); Tsüklilise struktuuri aluses (püranoosid 6-liikmeline tsükkel, furanoosid 5-liikmeline tsükkel) 2. Monosahhariidide molekuli ehitus - hemiatsetaalid ja hemiketaalid. D,L- ja S,R isomeeria, anomeersed vormid, teised stereoisomeerid. Molekulide esitamine Fischeri ja Haworth'i projektsioonidena. Monosahhariidide tähtsamad esindajad (struktuurid: glükoos, fruktoos, riboos). Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on aldehüüdid või ketoonid, mis sisaldavad vähemalt ühte hüdroksüülrühma. D- ja L-suhkrud on enatiomeerid. Looduses esinevad peamiselt D-konfiguratsiooniga suhkrud. D,L-deskriptorid määravad kõrgeima järjekorra numbriga stereogeense süsiniku konfiguratsiooni. 3. Monosahhariidide derivaadid: suhkurhapped, suhkuralkoholid, desoksü- ja aminosuhkrud, suhkrute estrid, glükosiidid.
tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min Südame löögisagedus 180 - 200 lööki minutis Vere piimhappesisaldus tõusnud 100 - 150 mg%-lt 1200 mg% -ni Intensiivne higieritumine juba esimestest minutitest alates ( hoiab ära organismi ülekuumenemise ja aitab kaasa ainevahetuse laguproduktide eemaldamisele.) Suur koormus südamele (stardist alates maksimaalse koormusega pika aja vältel) Saavutusvõimet määravad tegurid: organismi aeroobne töövõime organismi anaeroobne töövõime 7. Mõõduka intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 4. Mõõduka võimsusega Kestus üle 30 - 50 min. Tekib tõeline püsiseisund - hapnikuvajadus rahuldatakse täielikult töö ajal Töö ajal tarbitud hapnikku kasutatakse o ATP, CrP ja süsivesikute resünteesiks o Rasvade ja süsivesikute otseseks oksüdatsiooniks
löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 3. Veresuhkrusisalduse regulatsioon *Veresuhkruallikateks on : Toidus sisalduvad süsivesikud. Glükogeenivaru maksa, lihastes. Aminohapped, kehavalgud, rasvad (nälgimisel) *Reguleerimine insuliini ja glükagooni abil:. Kui veres on glükoosi tase liiga kõrge, eritab kõhunääre insuliini, mis paneb rakud glükoosi siduma ja glükogeeniks muutma ...Kui veres glükoosisisaldus liiga väike, sünteesib kõhunääre glükagooni, mis mõjutab glükogeeni lagundamist glükoosiks, mis läheb verre. 4. Maksa funktsioonid: Vere glükoosi-, aminohapete-, rasvade sisalduse kontroll. Kahjulike ainete, vanade punaliblede lagundamine
1g sahhariidide täielikul oksüdatsioonil vabaneb 17,6 kJ (4,2 kcal) eneriat. 1g rasvu - 38,9 kJ (9,3 kcal) energiat. 1g valke - 17,6 kJ (4,2 kcal) energiat. Reaktsioonide summaarne võrrand C6 H12 O6 + 6O26Co2 + 6H2O 38 ADP+38P38 ATP (6C) 2ATP-d Püroviinamarihape (3C) O2 Co2, H2 36 ATP 2 ATP +36 ATP - d38 ATP Aeroobne ja anaeroobne glükoosi lagundamine - Püroviinamarihape saame energiat 2ATP lõpp produktid piimhape - mürgine - O2 saame energiat 38 ATP - d lõpp - produktid H2O,Co2 - ei ole kahjulik Mõisted Glükoos sahhariid, esmane energiaallikas Laktoos sahhariid, energaiallikas Tselluloos sahhariid, asub taime varres ja teeb selle tugevaks Kitiin sahhariid, esineb lülijalksete välisskeletis Glükogeen sahhariid, energiaallikas Hemoglobiin valk, trantspordi funktsioon D vitamiin lipiid, energiaallikas, luud tugevaks
reaktsioonikiirus langeb. Ühekordne külmumine ja ülessultamaine ei kahjusta ensüüme. Toiduained sp madalal temp, et pärssida mikroorganismide ensüümide aktiivsust. Ensüümreaktsiooni sõltuvus pH-st: Inimkeha ensüümreaktsioone iseloomustab tavaliselt kellukesekujuline sõltuvus pH-st. Optimum 6-8 vahel ja siis reaktsioonid ka kõige kiiremad. Erinevate kudede isoensüümid erinevad tihti pH optimumi poolest. Kui palju trenni teha nihkub lihaste pH, sest piimhape seal. 17. I järku ensüümreaktsiooni kineetika, Michaelise konstant Reaktsioonikiirust väljendavad kas muundunud S hulk või tekkinud P hulk ajaühikus. Michaelis konstant = Km , määrates Km saab välja selgitada parima substraadi. Manipulatsioon, mis vähendaks Km, suurendaks kogu raja kiirust. Km = (k-1+k2)/k1 Reaktsioonikiirust mõjutavad: Ensüümi ja subs konts Keskkonna pH Kofaktori olemasolust ja konts
või mitmes kiraalses tsentris, kuid mitte kõigis. Tegemist ei ole teineteise peegelpiltidega. j) Epimeerid - Diastereomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses tsentris. 2. Milliseid esindajate gruppe hõlmab termin süsivesikud ? Nimetage vähemalt kaks esindajat igast grupist ja kirjeldage nende bioloogilisi funktsioone. Termin süsivesikud hõlmab 3 gruppi monosahhariidid, oligosahhariidid ja polüsahhariidid. Näiteid igast grupist: Monosahhariidid : glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid: maltoos, sahharoos. Polüsahhariidid tärklis, glükogeen. Bioloogilised funktsioonid: 1. Energeetiline organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru. 2. Stuktuurne taime rakkudes olevad süsivesikud(põhiliselt tselluloos); seenerakkude kestades kitiinil ja lühijalgsete heteroskeleti kitiinil; rakupinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad rakkudevahelised kontaktid ja on ka retseptoriteks
Selline eluliselt vajalik protsess vajab ka energiat teatud koguse kalorite näol, see ongi tegelik ainevahetus. Ja individuaalse ainevahetuse kiirus võib olla eri inimestel erinev, sõltudes east, tervisest ja kehakaalust. Keha kaalu või massi sisse arvestatakse lihased, kondid, veri, organid ja nahk. Mida suurem on see kaal, seda rohkem on vaja energiat, et ülal hoida elutegevust. Inimesed sünnivad ühtedel on parem ainevahetus, teistel viletsam. Kuna ilma ainevahetuseta poleks söömisest kasu, siis tuleb rääkida selle tüüpidest. 2. 2. AINEVAHETUSE TÜÜBID: Autotroof organism, kes eluks vajalikud orgaanilised ained suudab ise sünteesida lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil. Nt. autotroofsed bakterid ja fotosünteesivad taimed. Heterotroof organism, kes eluks vajaliku energia ja orgaanika saamiseks lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Nt
10. Mis on süstol ja diastol? Miks ei ole mõistlik pikaajaline intensiivne (üle 170 lööki/min) treening? Kuidas tagatakse südamelihasrakkude toitmine ja varustamine hapnikuga? 11. Millised on organite verevarustuse põhimõtted? Millised organid on parema verevarustusega ja miks? 12. Milline peaks olema südant treeniv koormus? Miks just selline? 13. Luustiku ülesanded, luude koed. Kõhrkoe ehitus ja liigid, kuidas tagatakse kõhrkoele vajalik ainevahetus? 14. Miks on laste luud purunemiskindlamad kui vanematel inimestel? Kuidas on punaste vereliblede hulk seotud toruluudega? 15. Selgroo segmendid. Milleks on vajalikud selgrookõverused ja kus need paiknevad? Kuidas on seotud selgroovaheketaste kulumine ja alaseljavalud? 16. Millised on üla- ja alajäsemete peamised luud ja kuidas on need ühendatud kereluudega? 17. Lihaste ehitus ja funktsioonid. 18. Kuidas toimub lihastöö koordineerimine
6) Trantsport. Rasvlahustuvate vitamiinide ja koleterooli transport organismis tagatakse eeskätt vere lipoproteiinide poolt; 7) Regulatoorne funktsioon. Näiteks neerupealise koores ja sugunäärmetes produtseeritavad steroidhormoonid. Süsivesikud – süsivesikuteks ehk sahhariidideks nimetatakse suurt hulka orgaanilisi aineid, mis koosnevad peamiselt süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Funktsioonid: 1) Energeetiline funktsioon. Erinevalt rasvadest on glükoos ja glükogeen kasutatavad mitte üksnes aeroobsetes tingimustes (lihase hapnikuga küllaldase varustatuse korral) vaid ka anaeroobselt (hapniku defitsiidi oludes). Teiseks glükogeeni näol paiknevad olulised süsivesikute reservid otseselt lihasrakus, mistõttu nende 5 Maris Kallus KKS 2010
pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et silitada tasakaalustatud lmmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis tielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM: valguvajadus organismi krgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga tiendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g vrra (0,8 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise tga) 28. LMMASTIKUBILANSS; JAGUNEMINE: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist vljunud lmmastikukoguste vahel. LM. BIL= toidu N2- vljaheite N2- uriini ja higi N2 TASAKAALUSTATUD BIL. rganismi tulnud ja org. vljunud lmmastikukogused on vrdses e. tavalises rahuolekus. POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud lmmastiku hulk letab organismist vljunud lm. hulga e
Lisaks veega seotud 1) Rakusisene rõhk 3) Viljastumine 5) Biosfääri kliimat kujundav tegur 2) Mineraalainete allikas 4) Vesi kui elukeskkond Orgaanilised ained rakus Süsivesikud ehk sahhariidid - Koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust - Süsivesikud on esmase energia allikaks I Monosüsivesikud ehk lihtsuhkrud * Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised * Glükoos ehk viinamarja suhkur, fotosünteesi saadus * Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist
energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, rasvad ja süsivesikud. Taimede poolt valmistatud toitained sisaldavad keemilist energiat. Loomad ei suuda ise toitaineid valmistada. Seepärast kasutavad nad taimede poolt valmistatud toitaineid. Osad loomad toituvad taimedest. Nende kehas muudetakse taimsed toitained loomseteks toitaineteks. Taimedest toituvad loomad suudavad töödelda ümber taimerakkudes leiduvat keerulise ehitusega süsivesikut - tselluloosi.
glükoosiks,loomades ja seentes olev glükogeen. Ülekaalukalt on meie toidu peamine süsivesik tärklis, mida me saame kartulit ja teraviljade teriseid süües. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni satub meie seedetrakti teatud kogus glükogeeni. Monosahhariidid loomaorganismis: Absoluutne enamus loomakeha moonosidest on D- isomeerid ja vaid üksikud esindajad on L isomeerid. Monoosid organismis eristatakse: Glükoos on loomakeha on keskne süsivesik.Veresuhkur ongi glükoos. Veri kannab glükoosi kudedesse.kus ta kasutub peamiselt energia tootmiseks. Glükoosi ilmnemine uriinis suhkurvõte puhul on tingitud veresuhkru kõrgest tasemest. Fruktoos (puuviljasuhkur,levuloos) on sahharoosi komponent. Pärilik fruktoosi intolerantsus resulteerub Fru kuhjumisena maksas(tõsine hüpoglükeemia,oksendamine,kollatõbi,hemorraagia) Disahhariidid : Laktoos. Laktoos koosneb galaktoosi ja glükoosijäägist.Piimasuhkruna on ta piima põhisüsivesinik(lehma
E süsteemi siseenergia; Q - süsteemi sisestatud soojahulk W - süsteemi poolt tehtud töö Entalpia, H keemias kasutatav parameeter, mis iseloomustab süsteemi soojusefekti (heat content), ühik cal/mol või J/mol H = Qp , kus Qp - süsteemi soojusefekt konstantsel rõhul (P =const); W(töö) = P V Seega: Qp = Ep + PV = Hp , H < 0 - eksotermiline protsess, süsteemis eraldub soojus H > 0 - endotermiline protsess, süsteem seob soojust TD II seadus Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas Entroopia (S ) -juhuslikkuse e korrastamatuse mõõt; J/mol·K Korrastatud olek - madal entroopia Korrastamata olek - kõrge entroopia S = 0 pöörduvate protsesside (reaktsioonide) korral S > 0 pöördumatute protsesside korral. Vabaenergia e
NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP Saadus: glükoosi süntes. 18 ATP 18 ADP + Pi (i alaindeks) Sünteesi protsessis energiat kasutatakse. Fotosünteesi tähtsus *Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks * Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides * Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel *Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) CO2/ O2? *Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus. *Ebaharilikes tingimustes võivad taimed õhku eraldada sama palju või isegi rohkem CO2, kui sealt eemaldatakse. Õp lk 20, osa 4.1
annaabi.ee 
