Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"rahvaasemike koosolek" - 73 õppematerjali

rahvaasemike koosolek - Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti J.Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaaline rahvaasemikkude (esindajate)
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

Tõnisson kutsutakse tartusse ,,Postimehe" toimetajaks 1901 Tallinnas alustab ilmumist ajaleht ,,Teataja" 1904 Tallinna linnavolikogu valimistel saavutavad eestlased valimisliidus venelastega võidu. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 Avalikkuse ette jõuab kultuurirühmitus ,,Noor Eesti" 16. oktoober 1905 Sõjavägi tulistab rahvademonstratsiooni Tallinnas 27. november 1905 Ülevenemaaline rahvaasemike koosolek Tartus detsember 1905 Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus Eestis 1906 ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1909 Asutatakse Eesti Rahva Muuseum 1914 Puhkeb Esimene maailmasõda 1915 Eesti vetesse ilmuvad Saksa sõjalaevad. Paanikas lastakse õhku ,,Waldhofi" tselluloosivabrik Pärnus 2. märts 1917 Tallinnas algab Veebruarirevolutsioon 6...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
6
doc

19-20 saj. algus

Venestamine ja venelaste häbistav kaotus Vene-Jaapani sõjas. Ajend: Verine Pühapäev, mil Peterburis tulistati rahumeelseid demonstrante. Olulisemad sündmused: 1905a. toimusid ülevenemaaline üldstreik, mille peale andis tsaar välja 17. okt. manifesti, mis lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Toimus Uue turu veresaun ­ relvitu, rahuliku rahva tulistamine. Eesti, Tartus toimus rahvaasemike koosolek , kus mindi ikka tülli. 1905a. detsembris läksid Tallinna töölised salkadena maale ja rüüstasid ning põletasid enamiku Eesti mõisatest. Venemaale valiti riigiduuma. Eestis lubati avada eestikeelseid erakoole. Tagajärjed: Algas karistussalkade tegevus, paljud mõisarüüstajad lasti maha, neid peksti, osa anti kohtu alla ja ka need mõisteti surma. 3.Areng kahe revolutsiooni vahel Revolutsioonide vaheline aeg 1905-1917. Poliitika: Vene riigiduumasse said ka mõned Eesti saadikud...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teel iseseisvusele

oktoobri manifestile. Manifestiga lubas anda Venemaale parlamendi (Riigiduuma), põhiseaduse, kodanikuõigused. Eeldused poliitiliseks organiseerumiseks. Eest Rahvameelne Eduerakond (esimene erakond Eestis), Postimehe liberaalid. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus (ESDTÜ), Uudise toetajad. Erimeelsused. Eduerakonna peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) oli savautatud. Üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek (27. novembril 1905, Tartus). Saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel, toimus 2 koosolekut. Paljudes kohtades mindi üle emakeelsele kooliharidusele ja asjaajamisele. Boikoteeriti riigi viinapoode, mõisakõrtse. Keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest. Loodi relvastatud salku. Mõnel pool moodustati vallavalitsuste asemele komiteed ja kuulutati välja ,,vabariik". 11. detsembriks 1905 kutsusid Teataja toetajad kokku 2...

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
2
doc

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed Eestis nagu kogu impeeriumiski puudusid peamised kodanikuõigused: sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne. Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud kui streigid olid keelatud. Kogu ühiskond vajas hädasti põhjalikke reforme. Kuna keskvalitsus selles suunas samme ei astunud, siis võis karta revolutsiooni. Seda kiirendas veelgi Venemaa jaoks läbikukkumisega lõppenud sõda Jaapaniga, milles osales mobiliseerituna ka tuhandeid eestlasi. Eestis haarasid rahutused kõigepealt Tallinna töölisi. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga...

Ajalugu
279 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Ajend: 9. jaanuar 1905 Verine Pühapäev (tööliste tulistamine) Tegevus: streigid, meeleavaldused, miitingud, talupoegade rahutused, mõisate põletamine, palvekirjad võimudele, nõutakse üldist valimisõigust, kodanikuõigusi, maareformi, isevalitsuse kaotamist. Saavutused: Nikolai II 17. okt manifest: lubati kodanikuõigusi ja ­vabadusi, riigiduuma kokkukutsumist, uut põhiseadust. Poliitiline organiseerumine. Rahvaasemike koosolek . Otsustati, et manifest tuleb ellu viia, omavalitsused taastada ja hakata andma emakeelset õpetust. Ülestõusu mahasurumise tagajärjed: kogu maal sõjaseisukord, toodi juurde täiendavaid sõjavägesid, karistussalkade tegevus. Poliitika Kultuur Majandus *Eesti Rahvameelne *Kultuuri *1870 I raudtee rajamine Eestisse- eduerakond professionaliseerumine majanduse arengu kiirenemine *Eesti Sots...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika...

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
2
doc

XX sajandi esimesed aastad Eestis

1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja ­keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9. Jaanuaril c)Revolutsiooni algus: · Rahutused (streigid ja miitinugud)- Tallinnas ja Narvas töölised majanduslike ja poltiitiliste nõudmistega, Tartus üliõpilased, maal mõisamoonakad · Enamlevinuks palvekirjad võimudele- ,,Postimehe" ringkonna mõõdukamad ettepanek...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

oktoobri manifest lubas anda Venemaale parlamendi põhiseaduse ja kodanikuõigused. I Eesti partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid, teise Eesti Sotsiaaldemok- raatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Esimeste eesmärk oli konstitutsiooniline monarhia, mis oli saavutatud. Teistel oli võitlus alles ees. 27.nov 1905 kutsuti Tartusse kokku esimene üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek . Saadikute vahel puudus üksmeel, toimus kaks iseseisvat koosolekut. · Mõõdukamad - Jaan Tõnissoni ja "Postimehe" pooldajad (u.300) Bürgermusse seltsi saali koosolekul: · Nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks · Nõuti baltisakslaste eesõiguste piiramist · Nõuti riigimaade jagamist rahvale · Tauniti vägivalda · Astuti välja venestamise vastu Radikaalid ­ juhtideks Jaan Teemant, Mihkel Martna, Hans Pöögelmann Aulakoosoleku nõudmised...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
4
doc

1905. a revolutsioon Eestis

Tagajärg ­ 94 surnut, u. 200 haavatut. Rahva viha võimude vastu kasvas. · 17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond. (eesmärk - Venemaast taheti teha parlamentaarset monarhiat, Eestile taheti enesemääramise õigust. NB! mitte iseseisvust veel!) 1905 novembris loodi ka Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. · novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes. Jaan Tõnissoni pooldajad Jaan Teemanti pooldajad koguneti Tartu ülikooli aulas koguneti "Bürgermusse" saalis sealt tuleb selle seltsonna kohta nimetus mõõdukamad Eesmärgiks oli kujundada Venemaast aulakoosolek...

Ajalugu
103 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii vene...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

programme ja kirju esitama, pinge muudkui kasvas. Nõudmised ei andnud mingeid tulemusi, et tsaarivalitsust "raputada". 16.10 oli Uueturu demonstratsioon (~ eestlaste verine pühapäev) 17.Oktoobri manifest: andis venele parlamendi, kodanikuvabadus meile. Nov 1905: Postimehe liberaalid moodustasid Eesti esimese partei: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja teise Uudise toetajad Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisus. Paraku tekkis kohe ka lõhe. Selle vältimiseks kutsuti kokku 27.11 Rahvaasemike koosolek , kokku tuli 800 saadikut. Venestamist nõrgendati. Lõpuks sekkus valitsus ja hakati vahistama. Päts mõisteti surma. Möllama hakkasid taluinimesed, põletati palju mõisaid. Saadeti välja karistussalgad ja paljud taluinimesed hukati ilma kohtuta....

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Kogunetakse selle ette, asutakse rahumeelselt nõudmisi esitama. Järsku keisrit kaitsev sõjavägi avab tule streikijate pihta. Algavad TOETUSSTREIGID) - Venemaal toimuva kajastus ka Eestis · kevad, suvi: esialgu leppis rahvas järeleandmistega · sügis: rahva suuremad nõudmised - 17. oktoobril tsaari manifest (kehtestatakse isikuvabadused - kõne-, koosoleku-, sõna-, usuvabadus jms) - Eestis: novembris Tartus rahvaasemike koosolek (kokku kutsub Tõnisson; kokku tuleb u 800 erinevate piirkondade esindajat; Tõnisson loodab arutelu tekkele. Tegelikult lõheneb rahvaasemike koosolek kaheks: rahumeelsem suund (Tõnisson) VS käremeelsem suund (Jaan Teemant, aulakoosolekud). Just käremeelsete ideed jõuavad eelkõige rahvani (nõuded kiirete reformide järgi). Eesti riigist veel juttu pole, räägitakse venestamise vähendamisest. · detsember: mässud üle kogu maa (baltisaksa mõisnike vastu), karistati...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
3
wps

Ajaloo PTK 34.36

AASTA REVOLUTSIOON 1905. aasta revolutsiooni nõuded olid järgmised: 1) demokraatliku vabaduse kehtestamine 2) talurahvale maa andmine 3) emakeelne kooliharidus Sündmuste keskpunktiks oli Tallinn. 16.oktoobril toimus Tallinnas uuel turul suur rahvakoosolek. Tsaari manifestis lubati : 1) isikuvabadust 2) üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist Detsembri algul tuli Tartus kokku rahvaasemike koosolek . Rahvaasemikud jagunesid kaheks ja nõudsid: 1) eesti keele suurema kasutusõiguse andmist 2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas üle kogu maa mõisate süütamine ja põletamine. Mõisate rüüstamise lõpetas karistussalkade saabumine. Majanduslikud ja kultuurilised ettevõtmised pärast 1905. aasta revolutsiooni ! Hoogu sai ühiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajateühistu kaudu hangiti põllutöömasinad jm tööstuskaupa. Hakati rajama piimaühistuid...

Ajalugu
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti teel iseseisvusele

aasta revolutsioon. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev- rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan mis põhjustas protestimeeleavaldusi Venemaal.teated peterburist akriviseerisid ka Tallinna töölisi:korraldati streike,peeti miitinguid,leidsid aset kokkupõrked politseiga.rahutused levisid kiiresti tallinnast väljapoole,haarates vabrikutöölistele ka ametnikke ja käsitöölisi,tudengeid,õpilasi,mõisamoonakaid,sulase id ja taluomanikke.streigid muutusid peaaegu igapäevaseks,maal hävitati mõisavara,sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega.vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine.Taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse- kooli-,kiriku- ja maareformi.revolutsiooni süvenenmisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik.suleti örid,töökojad,vabrikud,koolid,ametiasutused.tänava d täitusid streikivate töölistega,lauldi revolutsioonilisi laule,peeti...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

Tõnisson määratakse Tartusse "Postimehe" peatoimetajaks 1896 ilmus esimene kriitilise realismi teos eesti kirjanduses ­ Ed. Vilde "Külmale maale" 1901 Tallinnas ilmub ajalehe "Teataja" esimene number; peatoimetaja K. Päts 1904 Tallinna volikogu valimistel saavutavad eestlased liidus venelastega enamuse. Tallinna abilinnapeaks saab K. Päts 1905 kultuurirühmituse "Noor-Eesti" tekkimine 1905 16. okt. Uue turu veresaun Tallinnas 1905 27. nov. üle-eestiline rahvaasemike koosolek Tartus - eestlaste esimene esindusorgan 1905 dets. mõisate põletamine; karistussalkade tegevus Eestis 1906 "Vanemuine" ja "Estonia" saavad esimesteks eesti kutselisteks teatriteks 1907 sureb Jakob Hurt 1907 luuakse Eesti Kirjanduse Selts 1909 luuakse Eesti Rahva Muuseum 15. aprill 1912 Titanicu hukk Martin Klein sai esimese eestlasena olümpiamedali ­ Stokholmi mängudel tuli ta klassikalises maadluses hõbemedalile 1914 Esimese maailmasõja puhkemine...

Ajalugu
133 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Venestamine

Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb...

Ajalugu
45 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun