1905. aasta revolutsioon ja Eesti (0)

1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED

1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED Kriisi põhjused: - Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel - Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja

Tallinna radikaalid

kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemisest jõuab Tlna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid; Nõudmised valitsusele- esialgu proovitakse siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada, kooli-ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist; tulemused eestile- eeldused poliitiliseks organiseerimiseks esimene partei, karistussalgad eestisse, kultuuriväärtuste hävitamine, koolid eesti k. Iseseisvumine:maanõukogu otsus 15.nov, deklaratsiooniga saadeti lääne euroopasse, siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks; Päästekomitee: 19.veeb maanõukogu vanematekogu otsusega; oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks; kuulusid: K.Päts, J.Vilms, K

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed

kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond. Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks said palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised.

1905. aasta revolutsioon

1 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Jaanuaristreik Tallinnas. Liikumise laienemine; nõudmised. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö. Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Rahvaasemike kongress: eesmärgid, lõhenemine, Bürgermusse ja Aulakoosoleku otsused, nende elluviimine. Detsembrimäss: Volta koosolek, mõisate rüüstamine, relvastatud kokkupõrked. Karistussalkade terror. 1905-1907 Revolutsiooni põhjused ja puhkemine

XX sajandi esimesed aastad Eestis

XX sajandi esimesed aastad Eestis 2.1905. aasta revolutsioon a)Põhjused: · Võim oli isevalitseja määratud ametnike käes: valitses venemeeldus ja keelsus, kus Eesti rahva käekäigust ei hoolitud · Eestlastele oli jäetud võim vaid valla tasandil · Puudusid kodanikuõigused erinevalt Lääne-Euroopast · Maal valitses endiselt baltisakslaste ülemvõim, eriti raske oli maatameeste olukord · Linnades teravnesid sotsiaalsed vastuolud tööliste ja kodanluse vahel (madal palk, pikk tööpäev jne.) · Sisekriisile lisandus Venemaa lüüasaamine sõjas Jaapaniga (904-1905), kuhu oli mobiliseerunud ka tuhandeid eestlasi b)Ajend: Verine pühapäv Peterburis 9

1905. a revolutsioon Eestis

1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V

1905. aasta revolutsioon – Eesti elu edasiviiv sündmus?

1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole

Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad

eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse. Kohalikes asjades peeti oluliseks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning maa- ja haridusreforme. TALLINNA RADIKAALID_______________________________________________ 1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja. Selle asutajaks oli Konstantin Päts. Tema päevalehe ümber koondus samuti mitmeid haritlasi. Vastupidiselt Postimehele, ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega klassivõitluise paratamatuses kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidas eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Selle saavutamiseks pidi tõrjuma baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast eemale. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. 1904