Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad (0)

20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________
Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes – tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud : liberaalne rahvuslus ja sotsialism.
TARTU LIBERAALID____________________________________________________
Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse. Kohalikes asjades peeti oluliseks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning maa- ja haridusreforme.
TALLINNA RADIKAALID_______________________________________________
1901. aastal tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja . Selle asutajaks oli Konstantin Päts. Tema päevalehe ümber koondus samuti mitmeid haritlasi. Vastupidiselt Postimehele, ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega klassivõitluise paratamatuses kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidas eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majanduslike positsioonide haprust. Seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Selle saavutamiseks pidi tõrjuma baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast eemale. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid . 1904 . aastal Tallinna linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased linnavalitsusest välja ja Pätsist sai Tallinna abilinnapea.
KRIIS__________________________________________________________________
Eesti ühiskonna jätkuvat moderniseerumist takistasid poliitilised olud. Kogu võim koondus endiselt Vene keisri määratud ametnike kätte, kes olid enamjaolt venemeelsed, käsukuulekad, omakasupüüdlikud ja rahva suhtes ükskõiksed bürokraadid. + konfliktid maatameeste ja suurtalunike vahel. Puudusid kõige elementaarsemad kodanikuõigused (sõna-, trüki- ja usuvabadus). Kasvas revolutsiooni oht.
1905. AASTA REVOLUTSIOON ____________________________________________
Nimetatud revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev (rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. jaanuaril). Seetõttu vallandusid protestimeeleavaldused kogu Venemaal. Protestimine levis ka Tallinnasse: korraldati streike, peeti miitinguid, kokkupõrked politseiga. Rahutused levisid ka Tallinnast kaugemale: ametnikud ja käsitöölised linnades, tudengid ja õpilased koolides , mõisamoonakaid, sulaseid, jne. Samal ajal teravnesid võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevasteks, hävitati mõisavara, kokkupõrked politsei ja sõjaväega.
Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis koostati pealinna saadetavaid petitsioone, milles taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ja omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi.
Revolutsioon süvenes- oktoobris algas ülevenemaaline streik , mis haaras enda alla ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid ja muud ametiasutused. Tänavad olid täis streikijaid, lauldi revolutsioonilisi laule, peeti tormilisi miitinguid, rüüstati poode. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist. Nõudmiste toetuseks peeti Tallina Uuel turul suur rahvakoosolek, mis lõppes äärmiselt traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Seda nimetatakse 16. oktoobri veretööks. Selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavata üle 200.
Järgmisel päeval kirjutas Nikolai II alla 17. oktoobri manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Moodustati Eesti esimene partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eduerakonna peamiseks eesmärgiks konstitutsiooniline monarhia, mis ka saavutati.
Erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid 27. novembriks 1905. a Tartusse kokku esimese üle-eestilise rahvaasemike koosoleku. Kohale saabus u. 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Puudus üksmeel ning peeti kaks eraldi koosolekut. Jaan Tõnissoni juhtimisel nõuti Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale! Teine pool aga nii vähesega ei leppinud: nemad tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi maade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga. Otsused pälvisid laialdase heakskiidu!
1905. detsembril 1905. a kutsuti Tallinna kokku koosolek, kus kehtestati kogu Harjumaal sõjaseadus ja algasid arreteerimised. Põletati 160 mõisa, 40 viinavabrikut Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal.
Balti kubermangudesse saadeti täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaaline sõjaseisukord. Kogu võim oli sõjaväe käes. Eestis tegutsenud karistussalgad hukkasid u. 400 inimest.
VEEBRUARIREVOLUTSIOON____________________________________________
1917. aasta alguseks Venemaal halb seis- krahh! Veebruari lõpul Petrogardis vallandunud toitlusrahustused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik.
1917. aasta märtsis Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon . Ajutise Valitsuse määrus kubermangude kohta- Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liidetakse ühtseks Eestimaa rahvuslikuks kubermanguks.  muudetud kubermangu autonoomia (märts 1917)  tuleb koostada valitsused, võimud ( maavalitsus , maanõukogu)  võim korraldatud, eestlased maapäevale. MUUTUSED pärast autonoomia saamist: 1) üks kubermang sai autonoomia 2) tekkisid esimesed valimised maanõukogudesse 3) Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu 4) Eesti keel sai ametlikuks asjaajamiskeeleks.
OKTOOBRIPÖÖRE_____________________________________________________
1917. a tekkisid Eesti terve hulk erakondi. Rahvuslust eitasid üksnes enamlased (eesmärgiks sotsialistlik võimupööre, NK võimu kehtestamine). VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. a jooksul järjest tähtsamaks. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. 27. oktoober võttis Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee! VKJ-15.nov, UKJ-30.nov. 1917.
ISESEISVUMINE___________________________________________________________
Maanõukogu- parlament , rahvanõukogu.
Sisuliselt võib öelda, et Eesti Vabariigi iseseisvus kuulutati välja juba 15. novembril (de jure).
„Manifest kõigile (ehk mitte ainult eestlastele) Eestimaa rahvastele“ ehk „ Iseseisvusmanifest “
Koostasid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson . Päästekomitee põhieesmärk: tegutsemine erakorralistes oludes, eelkõige iseseisvuslikes tegevustes, kuulusid K. Päts, J. Vilms, K. Konik . Esimest korda loeti ette Pärnus, 23. veebruaril kell 8 õhtul Endla teatri juures Hugo Kuusneri poolt. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valistus ehk EVAV!
Eesti otsustas saada iseseisvaks sest tekkis nö „võimuvaakum“, Venemaa on peale sõda nõrk.
1) Impeerium lagunes 2)võimuvaakum 3)saksa okupatsioon 4)vabadussõda