50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mirell Põllumäe
Õppematerjali autor
Revolutsioonist maailmasõjani Revolutsioon aktiviseeris rahvast. Hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllumasinaid ja muud tööstuskapa, rajati piimaühistuid(ümbertöötlemine ja turustamine), kuivatati soostunud alasid. 1902. Asustas Tõnisson Eesti Laenu- ja Hoiuühistu(ehk esimene Eesti rahvuslik pank). 1906. Avati esimene eesti õppekeelega gümnaasium(Miina Härma Gümnaasium) ja 1907. kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. 1909. loodi Eesti Rahva Muuseum, kus oli ainelist kui ka vaimset vanavara. Varem olid kuluurilised suhted peamiselt sakslastega, nüüd laienesid sidemed ka ülejäänud eurooplastega. Eesti noored olid väga tegusad kirjanduses, teaduses, kunstis ja keeleuuendustes.
Ligi 10 päeva kestnud mõisate rüüstamisele tegi lõpu karistussalkade saabumine, kelle ohvriteks langes Eestis 328 inimest eelkõige kooliõpetajad, vallavanemad ja seltsitegelased. Kõik tähtsamad Eesti ajalehed suleti. 21.Eestikeelse gümnaasiumi kujunemine. ERM- i rajamine 1906. aastal rajati Tartus esimene eesti õppekavaga gümnaasium(Miina Härma Gümn.). 1907. aastal kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, mis seadis oma ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimise. 1909. aastal loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati nii aineline kui ka vaimne vanavara.
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused. Johann Voldemar Jannsen soovis Eesti rahva elu edendada sakslastega kooskõlas. Tema saavutusteks on Perno Postimees, Vanemuise seltsi loomie ja Üldlaulupidu. Jakob Hurt pidas tähtsaks vaimseid väärtusi. Tema saavutusteks on
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi.
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni 1. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? TV Eeldusteks oli kohalikke rahvaid oma poole meelitada, olles seetõttu valmis ka suuremateks järeleandmisteks: hõõrumised keisri ja baltisakslaste vahel, haritlaskonna kujunemine Eestis, talude päriseksostmine, mis muutis talupoja oma maa peremeheks. 2. Milline oli Eesti koolisüsteem? TV Valla kool(eestikeelne) kihelkonnakool(eestikeelne) kreiskool(saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu ülikool(saksakeelne) 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? TV Talupoeg vabanes mõisnike eestkostest, talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, valla eesotsas oli vallavanem, vallal oli oma eelarve, volikogu kehtestas maksud ja määras kuhu raha kulutada. 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? TV Õpiti valima esindajaid, peeti koosolekuid, kohut. Omandati kohustused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta j
Ajalugu §34 35 1. Seadustes määrati kindlaks talupoegade koormised. Lubati neil omada vallavara. Keelati talupoegade oma kohast väljatõstmine. Loodi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud. 2. Talupojad said isiklikult vabaks. Kogu maa tunnistati aga mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Seoses vabastamisega said talupojad endale perekonnanimed e. 3. Kinnitati maa kuulumist mõisnikule, kuid talude all olevat maad ei võinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeele kujunemin
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid