20.sajandi esimesed aastad

Lettermo, Ingrid

20.sajandi esimesed aastad (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

20. saj esimesed aastad
Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II

I Poliitiline areng

Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva – (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa ).
Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust:
Tartu Tallinn on ka mõiste “Tartu renessanss”
aatemehed
Tartu liberaalid
Jaan Tõnisson (1868-1941?)
“ Postimees ” rahvuslikult meelestatud haritlased

Kitzberg
K. A. Hindrey J. Luiga esikohal rahvusluse aade (=idee)
Vastuolud nii venelaste kui baltisakslastega.
Rõhutati rahvuse ühtsust, eitati klassivastuolusid. Venemaast taheti teha parlamentaarset monarhiat .
Hoiduti otseselt poliitikasse sekkumast.
majandusmehed
Tallinna radikaalid
Konstantin Päts ( 1874 -1956)

“ Teataja ”

haritlased
E. Vilde

H. Tammsaare
Jaan Teemant
põhirõhk majanduslikul ja poliitilisel võitlusel
Tunnistati klassivastuolusid.
Otsiti sidet Vene demokraatlike jõududega.
Erinevustest hoolimata mõlemad suunad kaitsesid eesti rahvuslikke huve!
Eestlaste tähtsus poliitikas kasvas:

1901 Valga linnavolikogu valimistel võitis eesti + läti blokk
1904 Tallinna linnavolikogu valimistel võitis eesti + vene blokk, K. Päts sai aselinnapeaks. 1906 sai V. Lender Tallinna linnapeaks.

K. Pätsist ja tema mõttekaaslastest palju radikaalsemad olid sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraatlikud ideed jõudsid Eestisse 19. sajandi lõpul. Esialgu levisid need intelligentsi, üliõpilaste hulgas. Väljasaadetud vene töölised (nt. M. Kalinin) levitasid neid ka tööliste seas. 20. sajandi algul olid VSDTP (=Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei) ringid paljudes Eesti linnades.
1903 algas Eesti rahvusliku sotsiaaldemokraatia areng. Tartus hakkas ilmuma ajaleht “Uudised”. Selle ümber koondusid noored, intelligents , ka töölisi. Eesmärk oli – Venemaast saagu demokraatlik vabariik, vähemusrahvastele tuleb anda rohkem õigusi.
vt poliitikute näopilte lk 7-8
II 1905. aasta revolutsioon Eestis
1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi:
töölised
talurahvas ↔ tsaarivalitsus
kodanlus
Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal:

9. jaanuaril 1905 “ Verine pühapäev” – kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis
17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega

anti veidi poliitilisi vabadusi, lubati asutada parteisid

lubati kokku kutsuda Riigiduuma

Eestlaste jaoks oli 1905. aasta revolutsioon

poliitiline
agraarne
rahvuslik

Revolutsioon oli suunatud nii vene tsaarivalitsuse kui kohalike baltisakslaste vastu.
Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:

kehtestada demokraatlikud vabadused

anda talurahvale maad

anda suuremaid õigusi eestlastele
Tähtsamad sündmused Eestis:

16. oktoobril 1905 rahva tulistamine Tallinnas Uuel turul.

17. oktoobri manifesti alusel loodi Jaan Tõnissoni poolt Eestis esimene ametlik lubatud poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond

novembri lõpus 1905 tuli Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike koosolek (valdade, linnade, seltside esindajad, u. 800 inimest). Peagi koosolek lõhenes:

Jaan Tõnissoni pooldajad

koguneti “Bürgermusse” saalis

mõõdukamad
Eesmärgiks oli kujundada Venemaast konstitutsiooniline monarhia , Eesti muuta selle sees ühtseks kubermanguks, eesti keelele anda rohkem õigusi. Baltisakslaste õigusi taheti piirata, talupoegadel aidata talusid päriseks osta, anda riigimaid rahvale.

Jaan Teemanti pooldajad

koguneti Tartu ülikooli aulas →
aulakoosolek

radikaalsemad

Eesmärgiks oli muuta Venemaa demokraatlikuks vabariigiks. Eestlased peavad üle võtma kohaliku omavalitsuse. Peale riigimaade taheti rahvale üle anda ka kiriku- ja rüütelkondade maad. Taheti rahvast relvastada.
Kumbki pool ei teadnud, kuidas oma eesmärke ellu viia.

mõisate põletamine detsembris 1905. Eeskuju võeti Lätist (“kõneldi läti keelt”). Eestimaa kubermangus rüüstati üle 100 mõisa, Liivimaal üle 50. Tallinnas ja Harjumaal kehtestati võimude poolt sõjaseisukord. Mitmel pool üritati üle võtta kohalikke omavalitsusi, kuulutati välja näiteks “Velise vabariik”, “Mõisaküla vabariik” jt.

vt kaart lk 12, foto lk 13

karistussalkade tegutsemine – see on revolutsioonist osavõtnute karistamine . Kuulutati välja sõjaseisukord terves Baltikumis, kohale saadeti täiendavad sõjaväed, ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma, nemad ja paljud teised revolutsioonist osa võtnud haritlased lahkusid Eestist. Ajalehti ja organisatsioone suleti või suruti nö. põranda alla.

Revolutsioonile järgnesid reaktsiooniaastad (=tagasilöök, tagasilangus) – keelati streigid ja poliitilised koosolekud , kehtestati range tsensuur. Enamik poliitilisi organisatsioone ja ametiühinguid oli keelatud. Eestis tegutses ainsa legaalse parteina Eesti Rahvameelne Eduerakond. Eesti sotsiaaldemokraatia oli maha surutud, juhid vanglas või asumisel.
I-IV Riigiduumas oli ka paar eestlast, kuid Duumade tähtsus oli väike.
1905. aasta revolutsiooni tähtsus:
revolutsioon tervikuna oma eesmärke (=demokratiseerida Venemaa) ei saavutanud, kuid eesti rahvas ärkas poliitilisele elule.
ISESEISEV TÖÖ:
Lugeda § 26 Majanduse areng lk 15-16 ja vastata küsimustele 3, 4, 5 lk 19

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 35 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ingrid Lettermo Õppematerjali autor

20. saj esimesed aastad
Poliitiline areng
Tartu
Tallinn
Eestlaste tähtsus poliitikas
1905. aasta revolutsioon Eestis
Põhisündmused Venemaal
Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis
Tähtsamad sündmused Eestis
mõõdukamad
radikaalsemad
karistussalkade tegutsemine
1905. aasta revolutsiooni tähtsus

Sarnased õppematerjalid

doc

1905. a revolutsioon Eestis

Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma, nemad ja paljud teised revolutsioonist osa võtnud haritlased lahkusid Eestist. Ajalehti ja organisatsioone suleti või suruti nö. põranda alla. III Revolutsioonijärgsed aastad Revolutsiooni haripunkt oli 1905. aasta sügis-talvel, edasi läksid sündmused langevas joones. Sõjaseisukord Baltikumis kaotati 1908, siiski jäi püsima "kõvendatud" kord. Revolutsioonile järgnesid reaktsiooniaastad (=tagasilöök, tagasilangus) keelati streigid ja poliitilised koosolekud, kehtestati range tsensuur. Enamik poliitilisi organisatsioone ja ametiühinguid oli keelatud. Eestis tegutses ainsa legaalse parteina Eesti Rahvameelne Eduerakond

Ajalugu

doc

Majandus 20. sajandi algul, 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS

· Eestlastel sõdimise vastu huvi ei olnud. · I MS mõjus kõige laastavamalt Eesti tööstusele ja põllumajandusele. · Armeesse oli mobiliseeritud 75% maal elavatest tööjõulistest/tööealistest meestest ja 80% hobustest. · 51% tööstustöölistest olid mehed. · Tööstus tootis ainult sõjaks vajalikke kaupu ja seetõttu tuli tarbekaupadest puudus. · Linnas pidid hakkama naised tööl käima ja seetõttu tekkisid Pärnusse ja Tallinnasse esimesed lasteaiad. · Moodi tulid pikad püksid ja naised hakkasid oma pikki juukseid maha lõikama, sest hakkas juhtuma palju tööõnnetusi. · Hakati üle võtma meestekombeid (joomine ja suitsetamine). · Esimest korda I MS ajal said eestlased hakata majanduses kaasa rääkima. · Tekkis 3 rahvaalgatuslikku ettevõtet: 1) Tallinnas ja Tartus sõjatööstuskomiteed Sinna värvati eesti soost ärimehi ja majandusteadlasi. Nende ülesandeks oli

Ajalugu

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

Taotleti rahvusliku enesemääramise õigust ja talupoegade maavalduste suurendamist kiriku-riigimaade arvel. Mõju oli suurim Tartus ja L-Eestis. ,,Teataja" üritas ebaõnnestunult luua erakonda. Eesti sotsiaaldemokraadid P.Speeki ja G.Asti asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mis eitas VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes Eestile Vene föderatsioonis autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. Manifesti tulemuseks olid loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Rahvaasemike koosolek. Rahvamasse ei suutnud järeleandmised enam rahuldada. Tõnissoni algatusel kutsuti novembri lõpus Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike (esindajate) koosolek. Kokku tuli u 800 saadikut, kuid koosoleku algul selgus, et Tõnissoni ei soovitud juhatajaks, vaid hoopis radikaalide liidrit Jaan Teemanti, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Peeti 2

Ajalugu

docx

Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad

projekt. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Ajutise Valitsuse määrus kubermangude kohta- Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liidetakse ühtseks Eestimaa rahvuslikuks kubermanguks. muudetud kubermangu autonoomia (märts 1917) tuleb koostada valitsused, võimud (maavalitsus, maanõukogu) võim korraldatud, eestlased maapäevale. MUUTUSED pärast autonoomia saamist: 1) üks kubermang sai autonoomia 2) tekkisid esimesed valimised maanõukogudesse 3) Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu 4) Eesti keel sai ametlikuks asjaajamiskeeleks. OKTOOBRIPÖÖRE_____________________________________________________ 1917. a tekkisid Eesti terve hulk erakondi. Rahvuslust eitasid üksnes enamlased (eesmärgiks sotsialistlik võimupööre, NK võimu kehtestamine). VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. a jooksul järjest tähtsamaks. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. 27.

Ajalugu

doc

Eesti teel iseseisvusele

EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley).

Ajalugu

odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

• suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma • lubati kindlustada rahvale kodanikuvabadused • J. Tõnisson rajas novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelne Eduerakond • Peeter Speek, Gottlieb Asti - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus • tulemuseks Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad • Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut • tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine teise mehe eestvedamisel • mõõdukamad (Tõnissoni pool) tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat

Ajalugu

doc

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed

Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Eesti sotsiaaldemokraadid Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ), mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut. Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega

Ajalugu

doc

Eesti teel iseseisvusele

30.03.1917 autonoomiaseadus (samm iseseisvuse suunas) * loodi rahvuskubermang * asjaajamiskeel eesti keel * ametisse eestlasest kubermangu komissar Jaan Poska (esindas vene intelligente) * lubati kokku kutsuda Maapäev Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus (kaudsed valimised), mille etteotsa Päts * lubati rajada rahvusväeosad Esimene Eesti Polk * lubati rahvuskirik EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil. ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk