20.sajandi esimesed aastad (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

doc

1905. a revolutsioon Eestis

Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma, nemad ja paljud teised revolutsioonist osa võtnud haritlased lahkusid Eestist. Ajalehti ja organisatsioone suleti või suruti nö. põranda alla. III Revolutsioonijärgsed aastad Revolutsiooni haripunkt oli 1905. aasta sügis-talvel, edasi läksid sündmused langevas joones. Sõjaseisukord Baltikumis kaotati 1908, siiski jäi püsima "kõvendatud" kord. Revolutsioonile järgnesid reaktsiooniaastad (=tagasilöök, tagasilangus) ­ keelati streigid ja poliitilised koosolekud, kehtestati range tsensuur. Enamik poliitilisi organisatsioone ja ametiühinguid oli keelatud. Eestis tegutses ainsa legaalse parteina Eesti Rahvameelne Eduerakond

Ajalugu

3

doc

Majandus 20. sajandi algul, 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS

· Eestlastel sõdimise vastu huvi ei olnud. · I MS mõjus kõige laastavamalt Eesti tööstusele ja põllumajandusele. · Armeesse oli mobiliseeritud 75% maal elavatest tööjõulistest/tööealistest meestest ja 80% hobustest. · 51% tööstustöölistest olid mehed. · Tööstus tootis ainult sõjaks vajalikke kaupu ja seetõttu tuli tarbekaupadest puudus. · Linnas pidid hakkama naised tööl käima ja seetõttu tekkisid Pärnusse ja Tallinnasse esimesed lasteaiad. · Moodi tulid pikad püksid ja naised hakkasid oma pikki juukseid maha lõikama, sest hakkas juhtuma palju tööõnnetusi. · Hakati üle võtma meestekombeid (joomine ja suitsetamine). · Esimest korda I MS ajal said eestlased hakata majanduses kaasa rääkima. · Tekkis 3 rahvaalgatuslikku ettevõtet: 1) Tallinnas ja Tartus sõjatööstuskomiteed Sinna värvati eesti soost ärimehi ja majandusteadlasi. Nende ülesandeks oli

Ajalugu

4

doc

Eesti poliitiline areng sajandivahetusel

Taotleti rahvusliku enesemääramise õigust ja talupoegade maavalduste suurendamist kiriku-riigimaade arvel. Mõju oli suurim Tartus ja L-Eestis. ,,Teataja" üritas ebaõnnestunult luua erakonda. Eesti sotsiaaldemokraadid P.Speeki ja G.Asti asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mis eitas VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes Eestile Vene föderatsioonis autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. Manifesti tulemuseks olid loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Rahvaasemike koosolek. Rahvamasse ei suutnud järeleandmised enam rahuldada. Tõnissoni algatusel kutsuti novembri lõpus Tartus kokku ülemaaline rahvaasemike (esindajate) koosolek. Kokku tuli u 800 saadikut, kuid koosoleku algul selgus, et Tõnissoni ei soovitud juhatajaks, vaid hoopis radikaalide liidrit Jaan Teemanti, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Peeti 2

Ajalugu

3

docx

Eesti iseseisvumine ja varasemad aastad

projekt. 26. märtsil toimus Petrogradis hiiglaslik demonstratsioon. Ajutise Valitsuse määrus kubermangude kohta- Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa liidetakse ühtseks Eestimaa rahvuslikuks kubermanguks. muudetud kubermangu autonoomia (märts 1917) tuleb koostada valitsused, võimud (maavalitsus, maanõukogu) võim korraldatud, eestlased maapäevale. MUUTUSED pärast autonoomia saamist: 1) üks kubermang sai autonoomia 2) tekkisid esimesed valimised maanõukogudesse 3) Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu 4) Eesti keel sai ametlikuks asjaajamiskeeleks. OKTOOBRIPÖÖRE_____________________________________________________ 1917. a tekkisid Eesti terve hulk erakondi. Rahvuslust eitasid üksnes enamlased (eesmärgiks sotsialistlik võimupööre, NK võimu kehtestamine). VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. a jooksul järjest tähtsamaks. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. 27.

Ajalugu

10

doc

Eesti teel iseseisvusele

EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse ­ rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley).

Ajalugu

14

odt

Majanduse areng, Eesti poliitiline areng, I MS/ kultuuri areng(1870-1918)

• suri 94 inimest, vigastatuid üle 200 17. oktoobri manifest • alla kirjutatud Nikolai II poolt • lubati kokku kutsida ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma • lubati kindlustada rahvale kodanikuvabadused • J. Tõnisson rajas novembris esimese legaalse poliitilise partei Eestis - Eesti Rahvameelne Eduerakond • Peeter Speek, Gottlieb Asti - Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus • tulemuseks Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid Rahvaasemike koosolek • kutsuti kokku, et rahustada rahva plahvatusohtlikke meeleolusid ning töötada välja kindlad seisukohad • Tartusse tuli kokku umbes 800 saadikut • tekkis lõhe Tõnissoni ja Teemanti pooldajate vahel - peeti maha kaks koosolekut, üks ühe, teine teise mehe eestvedamisel • mõõdukamad (Tõnissoni pool) tunnistasid kehtiva riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat

Ajalugu

2

doc

1905. aasta revolutsioon ja selle tagajärjed

Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE). Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Eesti sotsiaaldemokraadid Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ), mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut. Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega

Ajalugu

4

doc

Eesti teel iseseisvusele

30.03.1917 autonoomiaseadus (samm iseseisvuse suunas) * loodi rahvuskubermang * asjaajamiskeel eesti keel * ametisse eestlasest kubermangu komissar ­ Jaan Poska (esindas vene intelligente) * lubati kokku kutsuda Maapäev ­ Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus (kaudsed valimised), mille etteotsa Päts * lubati rajada rahvusväeosad ­ Esimene Eesti Polk * lubati rahvuskirik ­ EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil. ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege

Ajalugu

Kommentaarid (0)