Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saab võib-olla ilma armastuseta suurepäraselt hakkama ja tunneb siiski, et elab head elu. Aga äkki ei ole hea elu ainult põhivajaduste rahuldatus, vaid sellel on veidi sügavam tähendus? See tähendab, et inimesel on võib- olla elus mingi suurem eesmärk.
loobumine Ootused ja reaalsus Tunda end armastatuna Pettumus Ootuste ümberkujundamine Reaalsusega vastavusse viimine Probleemidest rääkimine Mõjutegurid Vastupidavus Laste sünd ning ealised muutused Majanduslik olukord Ausus Probleemide eiramine Soovide ja vajaduste muutumine Vaba aeg Andmine ja saamine Hoolivus Hoolitsus Tähelepanu Turvatunne Tugi Seks Truudus Arusaamad põhivajadustest Mehe põhivajadus on seksuaalne rahuldatus. Mees peab vastutama pere majandusliku toimetuleku eest. Naine ootab abielust hellust, kiindumust ja tähelepanu. Naine soovib rääkida probleemidest ja tegevustest. Küsimused Millised on Sinu arvates mehe ja naise põhivajadused abielus? Mida arvad sotsiaalse vahetuse teooriast? Kas kavatsed kunagi abielluda? Miks? Mida ootad oma tulevaselt kõige enam? Millel põhineb Sinu arvates abielu? Täname kuulamast!
Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus. Tervis on universaalne väärtus ja inimese põhiõigus. Tervis kui heaolu. Heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus. Heaolu ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgi saavutamiseks. 2. Tervisega seotud mõisted. Eluviis, ebavõrdsus ja ebaõiglus tervises, haigus, haiguste ennetamine (preventsioon), keskkonnatervis, rahvatervis ja rahvastiku tervis, salutogenees, salutoloogia, sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus, tervisedendus ja tervisekasvatus,
hõimlussuhteis ning nad hoolivad üksteisest väga. Hariv/kultuurne ja turvalisuse funktsioon oleks selles perekonnas üle rahuldava täidetud. 2)Uuspere-on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus. Soojätkamis funktsioon on olnud eelnevalt edukas, aga ei saa garanteerida, et see on samaedukas, kui laiendatud perekonnas. Seksuaalsuhted ona paremad kui üksikvanemaperes, kus on ainult üks vanem. Majanduslik rahuldatus peaks olema kõigil, kuna aravatavasti on kasulastel olemas ka endised vanemad, kes nendest hoolivad ja totavad, kui ei ole, siis ma arvan, et isegi kasuvanem on valmis toetama. Sotsialeerumisfunktsioon on siin ammu täidetud, kuna lapsed on tavaliselt juba suured, aga kui nad ikka ei oska käituda reeglite või normide järgi siis kasuvanemad peaksid olema ka valmis õpetama. Siin pole hoolitsusfunktsioon nii tugev, kui see on teistes peredes.
säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit: madal sündivus, rahvastiku vananemine, rahva halb tervis ning väljaränne. Viimast soodustab siinne madal palgasüsteem.
Tänapäeval on jätkusuutlik areng säästev areng, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna vajadused, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb liikuda kooskõlaliselt kõigis neljas suunas, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Kuid, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Erinevate riikide heaolu võrreldakse mitmete näitajatega, nagu näiteks SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, hõive teadmusintensiivses teeninduses ning keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses. Kuigi need näitajad on Eestis jõudsalt paranenud oleme ikka Euroopa Liidu keskmisest tasemest allpool. Heaolu kasvule
rahvuskeelne haridus, rahvuskeelel põhinev kultuuriloome (sh teadus), rahvuskeelse suhtlemise ning rahvuslike kultuuriväärtuste ja käitumismallide funktsionaalsus igapäevases elukorralduses ja kõigis eluvaldkondades. SE21 kontekstis on eesti rahvuse jätkusuutlikkus väljendatud Eesti kultuuriruumi püsimise kaudu. Üks väga tähtsaks arengu eesmärgiks on ka jätkusuutlik heaolu kasv, mis on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida ning mis on omavahel seotud ka kultuuriruumi elujõulisusega. Kuigi heaolu on toodud definitsiooni alusel indiviidiga seotud mõiste, omab tema üldine tase tähendust ka ühiskonna või territooriumi indikaatorina. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö-, ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. Heaolu on jaotatud kolmeks
Kommunikatiivsus- eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse. Innovaatilisus- kultuuri suurem uuenemisvõime, mille abil kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni. · Heaolu kasv- heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Heaolu tõus võimaldab jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö- ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ka tööhõivestruktuurile, oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad majandussektorid puhvrina, võrgustumine (mille
majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida 3) sisaldab nii tervisekogemusi kui hetke heaolu tunde ja määrab inimese elamused oma tervisliku seisundi suhtes. See juures on oluline, kuidas inimene väärtustab oma isikut ja kui väärtuslikuks hindab elu 4) ei ole seisund, vaid protsess, kus subjektil on võimalus kasutada oma potentsiaali ja vahendeid eesmärgisaavutamiseks. 2
Eesti kultuuriruumi elujõulisus - Eesti kultuuriruum on eestluse eluruum koos kõigi oma komponentidega ning selle säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas. Inimese heaolu kasv - heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Sotsiaalselt sidus ühiskond - olukord, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust/toodetust ka õiglasel moel osa. Ökoloogiline tasakaal - kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine
elamistingimused ja subjektiivsed hinnangud). Üksikisiku arusaam oma positsioonist kultuuri- ja väärtussüsteemi kontekstis, milles ta elab, seoses oma eesmärkide, ootuste, standardite ja muredega. Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga külgseks arenguks. Ottawa Hartas 1989.a.toodi esmakordselt välja tervise ja elukvaliteedi omavaheline seos. Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete näitajatega: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet. 6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud. Heaolu ja elukvaliteedi mõõtmiseks tuleb kasutada kõrvuti nii objektiivseid kui ka subjektiivseid näitajaid, millel mõlemal on omad head ja vead. Objektiivsete
Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid nagu geograafia,filosoofia, meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia, tervishoiu Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat suurenenud eriti alates 1950 (sotsiaalsed tegurid rahvastiku tasemel ja näitajatega: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühiskonda adapteerumiseks.
1. töötasu 2. töötingimused 3. tunnustus 4. korter 5. eneseteostus 6. kaitse juhtkonna poolt 8 7. tööde organiseeritus. On näha, et töötajatel on tähtsamad esmased eluvajadused. Kuid tänapäeval ilmneb täiesti nähtav tendents arenguvajaduste tähtsustamise suunas. Uurimuse järgi on ettevõtetes, kus motivatsiooni üldhinnang on üle keskmise, ka põhivajaduste rahuldatus kõrgem (ja vastupidi). Seega on põhi-vajaduste rahuldamisest lähtudes võimalik töötajate motivatsiooni tõsta. Hoopis tõsisem küsimus aga seisneb selles, kuidas seda teha. Kui palga ja töötingimuste puhul pole takistusena niivõrd teadmised kui võimalused (see ei peaks tähendama aga otsingutest loobumist), siis ülejäänute puhul on võimalusi rohkem, vastavalt ka teadmised vajalikumad. Tähtis on inimese sobitamine sellisele tööle, mis vastab tema vajadustele. Kui inimene
või ei soovigi neile vastata. Probleemid tekivad ka siis, kui abikaasad ei räägi omavahel, mida nad teineteiselt ootavad. Teadmata, mida abikaasa vajab, on keeruline teda ka õnnelikuks teha. O o t u s t e s t r ä ä k i m i n e ja nende selgitamine annab võimaluse lahendada tärganud lahkhelisid. Rahulolu suhtega : üldlevinud arusaamad mehe ja naise põhivajadustest abielus. · Mehe põhivajadus abielus on seksuaalne rahuldatus. · Naine ootab abielust hellust, kiindumust ja tähelepanu. · Mees tahab koos tegutseda. · Naine soovib rääkida probleemidest ja tegevustest. · Mees soovib sisemiselt ja väliselt kaunist naist. · Naine soovib jäägitult ausat ja avatud meest. · Mees peab vastutama pere majandusliku toimetuleku eest. K o n f l i k t i ehk lahkheli põhjuseks on vastuolu, mis takistab selles osalejate soovide rahuldamist ning tekitab psüühilist pinget.
muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine. Kuid füsioloogias ei teki mingeid erilisi muutusi peale rahu, mis laseb kehal häirivatest emotsioonidest põhjustatud bioloogilistest erutustest kiiremini taastuda. Selline konfiguratsioon laseb kogu kehal puhata, kuid seab selle ka valmis ja meelestab innustavalt ükskõik millise käsil oleva ülesande suhtes või erinevate eesmärkide poole püüdlemiseks. · Armastus, õrnad tunded ja seksuaalne rahuldatus toovad kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsiooni vastandi füsioloogilistele enesemobilisatsioonidele "rünnak-või-põgenemine" reaktsiooni korral, mis on ühine hirmule ja vihale. Parasümpaatiline mudel, mida ka "lõdvestusreaktsiooniks" nimetatakse, on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahu ja rahulolu, soodustab koostööd. · Kulmukergitus imestuse puhul annab meile suurema vaatevälja ja silma
6. Fictional- väljamõeldud, luulrtatud, ilukirjanduslik 7. Saturate- küllastama, küllastumuseni täitma, läbi immutama 8. Hippy- hipi 9. Nutritious- toitev 10. Advantage- paremus, hüve, eelis, soodustus, kasu 11. Launch- heitma, viskama, käiku laskma, algust tegema 12. Establish- rajama, asutama, sisse seadma 13. Complicity- kaassüü, süükaaslus 14. Engaged-kihlatud, hõivatud Lk 15 1. Provider- ettenägija, hoolitseja, varustaja, hankija 2. Satisfaction- rahuldus, rahuldatus, rahuldustunne 3. Remarkable- märkimisväärne, tähelepanuväärne 4. Benefit- kasu, tulu, soosing, toetus, abiraha 5. Embellish- ilustama, kaunistama 6. As long as- nii kaua kui 7. Depending on- olenema, sõltuma Lk 16 1. Authentic- autentne, ustav, usutav, ehtne, tõeline 2. Development- arendamine, arenemine, areng, tulemus 3. Scheming- plaanitsev, sepitsev, kaval 4. Deceive- petma, tüssama, siise vedama 5. Dedication- pühendumine, pühendus 6. Generate- tekitama, esile kutsuma 7
heaolu, tegutsemis- ja eneseteostusvõimet, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskust ning elu mõtte tunnetust. (Kasmel & Lipand 2007) Heaolu: • on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Heaolu võib saavutada vajaduste rahuldamise ja mittevajalike vajaduste kaotamise abil. • Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete rakendatust, võimalust end teostada ja igakülgselt arendada, oma püüdlusi ja eesmärke realiseerida. Erinevatel inimestel ja ühiskonnarühmadel on vajaduste rahuldatusest erinevad arusaamad. Eri ühiskondades on heaolu kriteeriumid erinevad. 1) welfare (hoolekanne) – inimeste üldine haoluseisund, mis euroopaliku kultuuri traditsiooni põhjal arvatakse põhinevat heal tervisel, mugavatel elutingimustel, isikuvabadusel,
Näiteks kui riigi valitsus otsustab tõsta kahekordseks bensiini aktsiisimaksu või kaotab õpilastele ühistranspordi kasutamisel kehtinud soodustuse, mõjutavad need otsused märgatavalt paljude kodanike pereelu ja isiklikku heaolu. 1.2 Rahapuudus Kui küsida eestlastelt, mis on nende peamine stressi tekkepõhjus, siis mainivad paljud tõenäoliselt rahapuudust. Raha on asjade ja teenuste ostmise asendamatu vahend. Võtkem arvesse, et meie vajaduste rahuldatus on siiski suhteline ja subjektiivne nähtus, mis sõltub otseselt materiaalsest nõudlusest. Kui sinu põhivajadused - vajadus toidu, eluaseme, kehakatte ja sooja korteri järele - on rahuldamata, siis võid kergesti tunda end vaesena. Kuid mõned peavad end vaeseks seetõttu, et nad ei suuda videokaamerat või viimase peal autot osta. Ent mõelgem korraks kainelt kogu inimkonnale. Statistika näitab, et 80-90% inimesi elab vaesemalt kui meie, eestlased. Vaesus on suhteline nähtus
Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama) 7. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause, graafiline - graafik, matemaatiline - valem. 8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus. 9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse, millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist. Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas 1 tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes
Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama) 7. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause, graafiline - graafik, matemaatiline - valem. 8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus. 9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs. Staatilise korral uuritakse, millisteks muutuvad süsteemisisesed muutujad peale tasakaalu saavutamist. Võrdleva puhul vaadeldakse kahte tasakaaluseisundit ja kuidas 1 tasakaal muutub mingite tingimuste muutudes
aastani 2030, mille sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edunõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti säästva arengu neli arengueesmärki on järgmised: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti säästva arengu nurgakiviks on Eesti rahvuse ja kultuuri säilivus. 2. Inimese heaolu kasv heaolu on määratletud kui inimeste materiaalsete, sotsiaal- sete, kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused end teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. 3. Sotsiaalselt sidus ühiskond eesmärkidest tulenevad kasusid saab kasutada valdav osa elanikkonnast ja hind, mis tuleb maksta nende eesmärkide saavutamiseks ei ole ühiskonda kui integraalset organismi laastav. 4. Ökoloogiline tasakaal selle püsivus Eesti looduses on keskne eeltingimus meie säästvaks arenguks. Ühtlasi on see ka meie panus globaalsesse arengusse, pidades
oluline mittejagatud keskkonna element, sest see on samas peres kasvavatel lastel erinev. Esimesena ja viimasena perre sündinud laste vahel on süstemaatiline erinevus: esimene on rangem ja korralik, viimane on mässumeelne. 42. Abraham Maslow vajaduste hierarhia: bioloogilised, turvalisuse, sotsiaalse kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud. 43. Ronald Inglehart vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne. 44. H. P. Grice vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45
Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
MAJANDUSARENG-pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. OLULINE: Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; tehnoloogia areng; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? MODERNISEERIMINE laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist.
Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Areng üldisemalt hõlmab lisaks majanduslikule arnegule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks: - väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; - mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; - tehnoloogia areng; - ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; - demograafiline areng. 2. Iseloomustage erinevaid arengukontseptsioone. Milles seisnevad moderniseerimise probleemid? Miks on ökoloogiliselt säästva arengu kontseptsioon oluline? Moderniseerimine Laia tähendusega sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess
Maslow´i vajaduste teooria ja Ronald Ingelhart a) Iga inimese jaoks oleks kasulik olla petis kui ´i väärtuste teooria baasil? Maslow' vajaduste kõik teised teeksid koostööd teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed b) Aus koostöö on pikemas perspektiivis alati seda, mida neil ei ole. Ronald Inglehart: kasulikum kui teiste petmine vajaduste rahuldatus mõjutab c) Pikas perspektiivis on iga inimese jaoks väärtushinnangute kujunemist. Eriti kasulikum teha teistega koostööd kui üritada väärtustatakse seda, mida lapsepõlves polnud kogu aeg teisi petta, eeldusel et teised a) Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige vastavad petmisele omapoolse petmisega teha sellist tööd, mis pakub kõrget sissetulekut 4
ressursid ja võimed. Elukvaliteedi ressurssidena tuuakse esmajärjekorras esile sissetulek ehk indiviidi või leibkonna materiaalne heaolu, millele järgnevad tervislik seisund, töö, suhted sõprade ja perega, kaasatus kogukonda, isiklik turvalisus, emotsionaalne heaolu (Cummins 1996), millele tänapäeva elustiili kontekstis on olulise ressursina lisandunud ka isiklik vaba aeg. Elukvaliteedi ressursid loovad võimaluse põhivajaduste rahuldamiseks, põhivajaduste rahuldatus loob individuaalset elukvaliteeti, mis väljendub indiviidi rahulolutundes ja positiivsetes hinnangutes oma elukorralduse kohta. Seega tuleb elukvaliteedi mõõtmisel lisaks objektiivsetele indikaatoritele vaadata subjektiivset individuaalset rahulolu. Subjektiivne eluga rahulolu koosneb rahulolust erinevates elusfäärides: rahulolu perekonnaelu, sõprade suhete, tervise, iseenda edukuse, majandusliku olukorraga jne (Campbell 1981). Subjektiivsed
Mõju otsustajale Tulemus Altkäemaks mittetöine tasu hinnad suurenevad muutub otsuse valik väheneb toote/ teenuse kvaliteet Sund hirm saada kahjustatud hinnad suurenevad muutub otsuse valik väheneb toote/ teenuse kvaliteet Pettus puudulik informatsioon väheneb tarbija rahuldatus muutub otsuse valik Vargus ressursside kadu hindade kasv või toote väljatõrjumine turult Varjatud madalama kvaliteediga toote hindade tõus diskrimineerimine valik nõudluse vähenemine müük allpool turu võimalusi
Olemasoluväärtus hüve või rahulolu, mille inimesed saavad teadmisest, et mingi objekt on olemas. Seda hinnatakse sageli rahas, mida inimesed on valmis maksma, et üks või teine liik välja ei sureks või ökosüsteemide terviklikkus ja ökosüsteemsed hüved ning teenused säiliksid. Mittekasutusväärtus suurele osale elurikkuse pakutavastest keskkonnateenustest, mida otseselt ei kasutata, omistatakse kaudne mittekasutusväärtus. Heaolu on laiemalt mõistes vajaduste rahuldatus, antud kontekstis on tegemist kesktee leidmisel nii inimeste kui looduskeskkonna (eelkõige liikide) vajaduste rahuldamise leidmisel. Tihti muutub inimeste vajaduste rahuldamine kahjulikuks looduskeskkonnale, sest kasutatakse liialt loodusressursse. Pareto printsiip Pareto printsiip - hea on, kui heaolu ei kasva teiste arvel lisaks/abiks tulevad kompensatsioonid (neo-Pareto printsiip - hea on, kui need, kelle heaolu kasvab, kompenseerivad
näitajatele seega tundes neid kolme näitajat võib läbiviia panga kasumlikkuse lihtanalüüsi. ROE = 0,6/6=0,1 = 10% ROA = 0,6/100=0,006 = 0,6% Finantsvõimendus = 100/6=16,6667 ROE= 0,006*16,6667=0,1 Panga kasumi optimeerimiseks ning pangaga seotud osapoolte vajaduste rahuldamiseks ning seoste lõpptulemuseks võib kujundada järgnevad näited: Osapool Vajadused ja ootused Rahuldatus panga kasumlikkuse optimeerimise rakendamisel 1. Erine Müüa pangale võimalikult paljuJah, kuid soovivad alati suuremat vad tarbijad tooteid ja saada tasu müügitulu. 1. Hoiu Investeeringu turvalisus ningJah, kuid nõuavad stajad korralik intressitulu konkurentsivõimelist intressitulu oma
Heinzi dilemma ja vastused: Dilemma- varastada ravim või mitte. Tuleb käituda nii nagu peab; Tuleb arvestada isiklikku huvi; Tuleb olla teistele meele järgi; Tuleb järgida korda!; Kõige tähtsamad on inimõigused!; Universaalne vaatepunkt. Abraham Maslow (1908-1970) ja vajaduste püramiid. “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133) “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116). “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis
Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Otsene tahtlus – toimepanija teab, et tema tegu põhjustab surma. Kaudne tahtlus – toimepanija ei tea kindlalt, kuid peab võimalikuks, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma ( näiteks: kasutab kakluses nuga, lüües sellega kannatanut eluohtlikusse (nt. pea, rindkere, kõht) piirkonda. Kavatsetus – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima (näiteks: eutanaasia, kättemaks, kuulsusjanu, seksuaalne rahuldatus, jne). Relva või muu vahendi sihipärane kasutamine (näiteks: sihtimine pähe, mürgi kasutamine, jne). Mõrv on tapmise raskem koosseis (enamohtlik e kvalifitseeritud), mille puhul peab esinema lisaks tahtlusele teise isiku surma põhjustamiseks veel mõni tunnus. Samuti peavad puuduma priviligeeritud koosseisude tunnused. Mõrvatunnused moodustavad koosesinemisel kogumi ja kvalifitseerimisel tuleb neile kõigile viidata. Ühte mõrva saab panna mitme punkti järgi toime
Humanistlik psühholoogia · Kujunes 1950datel reaktsioonina biheiviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile · Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel · Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm A.Maslow · "Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) · "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes" (116). · "Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema
03.2017) 26 Keshavarz, A., Zeinaloo, A. A., Mahram, M., Sadeghpour, O., Maleki, M. R. (2014) Efficacy of Traditional Medicine Product Henna and Hydrocortisone on Diaper Dermatitis in Infants. Iranian Red Crescent Medical Journal 2016, 18. doi: 10.5812/ircmj.24809 http://ircmj.com/?page=article&article_id=24809 (20.03.2017) Kõvermägi, S. (2012). Naiste vajadused emadushoolduses seoses sünnitusjärgse koduvisiidiga ja nende vajaduste rahuldatus. Tartu Ülikooli õendusteaduse osakond. Tartu. http://tervis.ut.ee/sites/default/files/ode/sirjekf5vermagi_2012.pdf(07.02.2017) Küppers, V., Kemper, M., Abels, C. (2015). Clinical Evaluation of a Water-in-Oil Emulsion With Protective and Regenerative Properties for the Anogenital Area. Clinical, Cosmetic and Investigational Dermatology 2015 (8). doi: 10.2147/CCID.S88017 https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4639478/ (14.03.2017) Lavender, T., Bedwell, C., Brien, O. E., Cork, J. M
see karistus samuti hirmuäratav. (Ibid, 42-43) 2.3. Kodu lapse toetajana Lastekasvatuses on olulisel kohal eeskuju ja läbi selle kasvatamine. Peredes, kus on olemas armastus, inimlik hoolimine ja heatahtlik huvi üksteise tegemiste vastu, ei saa kasvada lapsed, kellele pakub lõbu loomade piinamine (Vei, 2002, 225) Tegelikult vajab väikelaps atmosfääri, mille iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sellised sõnad nagu turvalisus, rahuldatus, mõnus viibimine eakohastes tingimustes. Tal peaks olema õigus enesestmõistetavalt rahuldatud vajadustega "paradiisliku" faasi läbielamisele, sest alles sellisest esmasest usaldusest võib aegamööda tekkida julgus anduda elule, tundmata seejuures hirmu hävimise ees (Riemann, 1999, 31) I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb
a. Bioloogilised vajadused b. Turvalisuse vajadus c. Sotsiaalse kuulumise vajadus d. Tunnustuse saamise vajadus e. Eneseteostuse vajadus · Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. · Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata Maslow teooria edasiarendus · Ronald Inglehart: vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (eriti seda, mida neil lapsepõlves ei olnud). · Vaesest keskkonnast pärit inimestel on materialistlikud väärtused (raha, kindel töökoht, täis kõht) · Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). · Lapsepõlv on just oluline! Kultuur ja isiksuse areng
arengufaasi. Põhjuseks võib olla erutuse ülemäärane sissevool või tungide vallandumise ülemäärane takistatus selles faasis, mistõttu rahuldamata jäänud liibido “tammi taha 13 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © koguneb”. Aga ka vastupidine seis - liiga hea rahuldatus - takistab arengut, sest isik ei kiirusta järgmisse faasi sisenema, uusi konflikte ja traumasid kogema, mida areng paratamatult kaasa tooks. Ka sellisel juhul liibido fikseerub antud faasi ning hilisemas elus tekib oht raskuste korral regresseeruda “kuldajastusse”, kus kõik instinktiivsed tungid parima rahulduse said. Arenguhäirete äärmusjuhud on isiksuse püsivad häired (Freudi aegses sõnakasutuses psühhopaatiad)
tunnustuse saamise vajadus, eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. Enamasti muutuvad inimese jaoks kõrgemad vajadused aktuaalseks kui madalama taseme omad on rahuldatud. Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on rahuldamata. Seda teooriat on edasi arendatud Ronald Ingleharti poolt: ütleb, et vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole (Eriti seda mida neil lapsepõlves ei olnud). Vaesest keskkonnas pärit inimestel on materialistlikud väärtused (Raha, kindel töökoht, täis kõht). Jõukast keskkonnast pärit inimestel on postmaterialistlikud väärtused (isiksuse areng, heategevus, õiglane ühiskond). KULTUUR JA ISIKSUSE ARENG. Varasemad teooriad eeldasid, et sotsialiseerumise areng toimub kõikides ühiskondades ja maailma
füsioloogilisi vajadusi, järgmiseks turvalisus, kuulumisvajadus (sõbrad, tuttavad), tunnustus/eneseväärikus (et minu peale vaadatakse "tubli tüdruk") /positiivne enesehinnang, eneserealiseerimise vajadus (tahaks midagi saavutada ja endast märki maha jätta). Meil kõigil on tung see hierarhia läbi käia. Maslow vajdustest ja ühiskonnast "Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes" (116). "Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ..
· Igaüks teab ise kõige paremini, mis tema jaoks on hea. · Vabaduse printsiip altruistlike tegudega rikume teiste inimeste vabadust, seega toimime valesti. · Teiste inimeste tegemine oma pidevaks hoolitsusobjektiks teeb neist sõltlased ja alandab nende eneseväärikust. Alternatiivne tõlgendus ("majandusteadlase argument") Eetilise egoismi taga on tegelikult altruistlik eesmärk, ainult tegutsemisviis on egoistlik: · Eesmärgiks on tagada igaühe huvide rahuldatus (altruismi eesmärk). · Parim viis seda teha on lasta igaühel toimida ainult omaenda hüvanguks. · Seega peakski igaüks ainult omaenda hüvanguks toimima (egoism). Eetilise egoismi poolt II · Üldiselt ollaks arvamusel, et iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. · Altruism sunnib aga inimest ohverdama oma huvisid teiste inimeste kasuks. · Egoismi pooldajate sõnul propageerivad altruismi valdavalt need, kes tahavad meie
psühhoanalüüsile • Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel • Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi • Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm Abraham Maslow (1908-1970) Maslow vajaduste püramiid Maslow vajadustest ja ühiskonnast • “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133) • “Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116). • “Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui
Tasakaalustamatusega (disproportsioonidega) on võimalik vähemalt mingi lühema perioodi jooksul arengut forsseerida. Kuid pikemas perspektiivis võib selline tegutsemine suure tõenäo- susega tekitada raskusi ja tagasilööke. Areng hõlmab lisaks majanduslikule arengule ka kvalitatiivseid ning struktuurseid muutusi ühiskonnas, näiteks väärtushinnangute ja hoiakute muutumine; mittemateriaalsete vajaduste (turvatunne, õnn) rahuldatus; ühiskondlike (riiklike) institutsioonide areng; demograafiline areng jne. Arengustrateegia valik sõltub paljudest teguritest: riigi (rahva) ajalooline arengukogemus; kultuurikontekst; psühholoogiline kliima; ühiskondlik-poliitiliste grupeeringute jõuvahekord; välismaalt pärinevad mõjud jne.
teadlikud inimlikud küljed: puudutus, soojus ja lähedus. Need aluselemendid on olemas sünnijärgselt. Seksuaalsuse ärkamine on olemuslik osa murdeeast. Uus ja tundmatu kogemus nii hirmutab kui ahvatleb. Noore seksuaalne areng põhineb varasemal lapseea kogemusel. See, kuidas last mõisteti ja koheldi seksuaalse olendina, mõjutab tema hilisemat seksuaalsuhet ja armuelu. Imiku oraalne rahuldatus ja põhiturvalisus, väikelapseea iseseisvumine, oma kehaga tutvumine ja lapse poolt saadud ihaldatus on kõik olulised tegurid seksuaalsuse arengus. Mänguea soorollide mõistmine, tüdrukuks ja poisiks olemisega tutvumine ja oidipaalse perioodi kogemused on selle arengu osadeks. Oidipaalse perioodi pooleli jäämine võib tekitada tüdrukule raskusi oma naiselikkusega leppimisel
tulemuse seisukohalt, siis aafrika muusikas on liigutuste muster juba iseenesest kütkestavuse allikas, hoolimata sellest, kas kuuldavasse jõuab see täielikult, osaliselt või üldsegi mitte.” (Cook 2005: 10). Nagu Cook samas rõhutab, tekib analoogne probleem näiteks hiina tsitrimängu hindamisel – ajalooliselt oli tsitter ehk qin traditsiooniline õpetlaste instrument, mille mängus polnud tähtsad niivõrd akustiline rahuldatus ehk kõla kuivõrd sellesse hõlmatud moraalsed ja intellektuaalsed omadused. Vanal ajal esinesidki hiina õpetlased peamiselt mõttekaaslaste ees, avalikud kontserdid olid nende traditsioonis täiesti tundmatu mõiste. Analoogne eesmärk oli ju ka Arnold Schönbergi algatusel Viinis 1918. aastal loodud Muusika Privaatesituse Ühingul, kus nii aplaus kontserdil kui arvustuste ajakirjanduses avaldamine olid rangelt keelatud (Cook 2005: 134–135).
annaabi.ee 
