Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekonnafunktsioonide täitmine peredes (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Perekonnafunktsioonide täitmine peredes #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jansanunsa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Perekonnaõpetus

Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toiduressursse ning kelle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks Tuumperekond- perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu last Uuspere- on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus Abielu- sotsiaalne institutsioon sugupoolte suhete korraldamiseks soo jätkamise ja perekonna huvides Külalisabielu- eri elukohtades elavate inimeste suhe, mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kordusabielu- kord abielus olnud lahutatud või lesestunud inimese abielu Fiktiivabielu- abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita

Perekonnaõpetus
thumbnail
1
odt

Perekonna kooselu vormid ja ülesanded

Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine vastastikune abi ja moraalne vastutus. Leibkond on ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja toiduressursse ning selle liikmed ise tunnistavad end üheks leibkonnaks. Tuumikperekond on perekond, mille moodustavad kas mees ja naine või üks nendest ning nende üks või mitu alaealist last. Laiendatud perekonda kuulub lisaks tuumperele veel täiendavad liikmed, kes kõik on omavahel suguluses. Mittetäielik perekond ehk üksikvanema pere. Uuspere on peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud oma tuumikperekond st. Ta on korduskooselus. Lasteta abielupaar on paar, kes pole veel lapsi saanud soovinud või saanud või kelle lapsed on juba kodust lahkunud. Monogaamia (ainuabielu) ­ ühe mehe ja ühe naise vaheline abielu. Bigaamia (kaksikabielu) ­ ühe mehe või ühe naise samaaegne abielu kahe vastassoost isikuga. Polügaamia (mitmikabielu) ­ mehe või naise samaae

Inimeseõpetus
thumbnail
5
docx

Perekonnaõpetuse kordamisküsimused

Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud lapse sündroom? 18. Millised on abie

Perekonnaõpetus
thumbnail
8
docx

Vaimne ja füüsiline tervis

Vaimne ja füüsiline tervis · Psühhosomaatilised haigused · 53 + 38 + 25 + 24 + 18 + 16 + 13 + 12 + 11= 210 · Stress o Kui stress läheb üle negatiivseks, siis hakkab see sind kahjustama. o Postiivne stress on meil kogu aeg · Frustratsioon- Lühiajaline pingeseisund Emotsioonid · Põhiemotsioonid o Raev, viha, nördimus o Ekstaas, õnn, rõõm, meeldivus o Imestus, üllatus, hämmastus o Kabuhirm, paanika, hirm, kartus o Ahasatus, mure, kurbus, nukrus o Jälestus, vastikus, ebameeldivus · Emotsioonide füsioloogilised väljendused o Muutused südame rütmis ja veresoonkonna töös Süda hakkab peksma ja pulss läheb kiireks Hingamine kiireneb või aeglustub erutused või muu asja tõttu o Suu kuivab o Raskustunne maos o Pissihäda või kõhulahtisus o Pi

Psühholoogia
thumbnail
292
ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Suhtumine seksuaalsusesse oli kahene:  Kristlik moraal hindas askeesi – paastud  Karnevalikultuur – alasti keha näitamine ja tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve – see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg – karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases

Pedagoogika
thumbnail
145
ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

Noortest koosnev ühiskond väärtustas jõudu ja tervist. Laste suur suremus muutis lapse ja last ootava naise väärtuslikuks. Fertiilses eas ja raseda naise tapmine tõi kaasa tolle aja kohta tohutud trahvid. Talupoegade laste suremus oli eriti suur, lahingutes hävitati sageli nende eluasemed ja laastati põllud. Suhtumine seksuaalsusesse oli kahene: Kristlik moraal hindas askeesi ­ paastud Karnevalikultuur ­ alasti keha näitamine ja tunnete avalik väljendamine. Vaesemates peredes elati kitsalt koos ja lapsed kuulsid ja nägid kõike pealt. Rikkamatel olid eraldi meeste ja naiste toad. Noored võisid näidata välja seksuaalseid huve ­ see oli lubatud, valitses üldine arvamus, et noorus on iga, kus inimene ei suuda seksuaalsust veel maha suruda. Keskaeg ­ karm lapsepõlv Lapsed rakendati tööle kohe, kui nad selleks võimelised olid. Käsitöölise ja talupoja peres ei olnud lapsel tänapäevases mõistes

Perekonnaõpetus
thumbnail
3
doc

Perekond ja selle ajalugu

Õppeaine:Inimeseõpetus Kursus: Perekonnaõpetus PEREKOND Perekonna ajalugu Kooselu vormid on aastasadade ja ­tuhandete jooksul muutunud, pidevalt arenenud. Üleminekud ühelt kooselu vormilt teisele pole olnud järsud. Seetõttu võib veel tänapäevalgi kohata iidseid kooseluviise. Vanimaks teadaolevatest kooseluvormidest on pakutud ühis- ehk rühmaabielu, kus üksteisele kuulusid terved rühmad mehi ja naisi. Sellel on mitu arengujärku: Sugulusabielud, kus omavahel võisid seksuaalvahekorras olla ka lähisugulased. Üksikisikul puudus isiklik vara, kõik kuulus kõigile. Esimene reegel, mis hakkas kehtima, määratlemaks mehe ja naise omavahelisi suhteid, oli intsesti tabu, ehk verepilastuse keeld. Selle kehtestamisel olid sotsiaalsed põhjused. Sooviti paika panna rollisuhted (N: kui mees on seksuaalsuhetes naise ja naise tütrega, siis pole ju enam tegemist ema ja tütrega, vaid kahe rivaaliga partneri pärast. Või kui mees saab oma tütrega lapse, siis

Perekonnaõpetus
thumbnail
40
docx

Perekonnaõpetuse konspekt

Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun