Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? (0)

Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik?
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali aina süvenev defitsiit: madal sündivus, rahvastiku vananemine, rahva halb tervis ning väljaränne . Viimast soodustab siinne madal palgasüsteem. Sotsiaalse sidususe puudumine toob kaasa võimetuse kokkuleppeks ühishuvide üle. Hirm kultuuri hääbumise ees ehk identiteedi nõrkus. Riigi nõrkus ja võõrandumine rahvast. Eesti majanduse senise kasvumudeli ammendumine : puudulik innovatiivsus ja vähene keskkonnasäästlikkus. Tarbijalik, tervise- ja keskkonnariske eirav elustiil. Heaolu indikaator ühiskonnas on inimeste rahulolu oma elukvaliteediga. Mida rohkem inimesi oma eluga rahul on seda parem mulje jääb riigist. Heaolu näitajad sõltuvad ühiskonnas valitsevatest väärtustest. Näiteks Eestis on üks suurimatest väärtustest, et kõht oleks täis, samas aga rikkad riigid, mis asuvad soojas kliimas on hädas veepuudusega. Heaolu materiaalseks eelduseks on ühiskonna majanduslik suutlikkus rahuldada elanikkonna kasvavaid nõudmisi elukvaliteedile. Eesti paistab välja arenenud riik, kus kõik on olemas, kuid palgad jäävad alla inimese suutlikusele kõiki hüvesid tarbida. Heaolu sisu käib käsikäes ühiskonna arenguga ning väärtuste muutumisega. Elukvaliteedi vundament on tervis. Inimesed paigutavad oma vara üha rohkem tervishoidu, eriti just vanemad inimesed. Majanduslik areng loob paremad võimalused heaolu tõusuks läbi jõukuse kasvu. Mida rokem on indiviididel raha käes, seda paremini näeb, kuidas raha kasutatakse, ning saab aidata kaasa heaolu arengule. Tehnoloogiline areng toob kaasa palju uusi võimalusi uute vajaduste rahuldamiseks. Tehnoloogiline areng meditsiinis on juba praegu toonud kaasa inimeste parema tervise ning võimalusi ka invaliididel paremaks eluks. [1] Ühiskonna sidusus ehk sotsiaalne sidusus on ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Sidus ühiskond loob kasvavale põlvkonnale piisavalt motivatsiooni, et Eestisse ka tulevikus jääda. Sidusa ühiskonna kriteeriumid on sotsiaalne kaasatus , kõrge tööhõive , regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus . Praeguse Eesti sotsiaalse sidususe probleemide hulka kuuluvad ühiskonna kihistumise ja vaesuse probleemid, rahvusrühmade vahekord , põlvkondadevahelised erinevused, soolise ebavõrdsuse vähendamine. Väga tõsised probleemid tulenevad rahvastiku kiirest vähenemisest, alkoholismist ning kuritegevuse kõrgest tasemest.[2] Kui riik ja rahvas omavahel hästi koostööd teevad, siis on ka rahval seal hea elada. Näiteks võib tuua kõrge elatustasemega põhjariigid , kuhu kipuvad elama ka väga paljud pagulased . [1] Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on väga tähtis faktor kultuurilise kestlikkuse, rahva heaolu ja majandusliku jätkusuutlikkuse nimel. Samuti panustab Eesti sellega ka globaalsesse arengusse . Eesti on üldiselt väga liigirikas, üle poole pindalast katab mets. Ei oleks mõeldav, et inimtegevuse tagajärjel see kaoks. Arendada tuleks keskkonnateadlikkust, et inimesed väärtustaks elukeskkonda. Igalühel on ökosüsteemis oma koht, inimene ei tohiks enda huvide tõttu teisi liike häirida. Riik peaks välistama keskkonnakasutuses hoolimatuse ja riski piiril toimimise.[1] Kultuuriruumi püsimine jätkusuutlikuna tähendab rahvuskeele, rahvuskultuurile omaste väärtuste elujõulisus. See on eeltinigmuseks rahvusliku identiteedi säilimesele tänases globaliseeruvas maailmas.[1] Iga eestlane teab meie laulupidu, mis oli üks ajend Eesti vabaks saamisele. Eesti keele tulevik on tume, sest keelekõnelejaid on vähe. Püsimajäämise jaoks peaks kasvama iive. Kuni tähistatakse eestlaste endi saavutusi ja mälestusi ning räägitakse Eesti keelt, senikaua püsib ka kultuur. Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik, kuid selle kindlustamiseks peab rahvas ja riik rohkem koostööd tegema hakkama. Esiteks tuleb tagada riigis heaolu kasv, et kõik inimesed saaksid hüvesid kasutada. Teisalt tuleb saavutada ühiskonna sidusus, selle alla kuuluvad sotsiaalne kaasatus, kõrge tööhõive, regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise jaoks tuleks arendada kodanike keskkonnateadlikust. Looduses peaks olema tasakaal. Senikaua, kui räägitakse Eesti keelt ning tähistatakse eestlaslikke sündmusi, ei pea kahtlema riigi ning kultuuri püsimajäämises.[1]
Kasutatud allikad

Marju L, 2015.
Keskkonnahariduse väljakutsed ja võimalused ühiskonna jätkusuutliku arengu kontekstis. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/konverentsid/Lauristin_Kkeskkonnaharidus.pdf (28.12.2015)

TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, 2001. Eesti inimarengu aruanne 2001:
Kas Eesti on sotsiaalselt jätkusuutlik?
http://www.tlu.ee/~teap/nhdr/2001/sissejuhatus.html (29.12.2015)