TALLINNA ÄRIPANK Ärinimi: TALLINNA ÄRIPANGA AS Asukoht ja aadress: VanaViru 7, 10111 Tallinn Registreerinud riik: Eesti Vabariik Registreerimise kuupäev: 30. detsember 1991 Registrikood: 10237984 Register: Harju Maakohtu registriosakond Telefon: +372 66 88 000 Faks: +372 66 88 001 email: [email protected] Tallinna Äripank VanaViru kontor Info: (372) 6688 000 VanaViru 7, 15097 Tallinn Eesti Faks: (372) 6688 001 Info: (372) 6688 000 Epost: [email protected] Faks: (372) 6688 001 S.W.I.F.T.: TABUEE22 Epost: [email protected] Teleks: 173893 tbbee Registrikood: 10237984 Avatud: E. R. 9.00 17.00 Web Page: http://www.tbb.ee Estonia puiestee kontor Klienditugi: Estonia pst. 5a ,10143 Tallinn Eesti ...
Eestis tegutsevad pangad Eestis tegutsevad pangad on: Nord pank, Sampo pank, Swedpank, Bigpank, Krediidipank, Tallinna Äripank, LHV Pank Eesti, Bank DnB Nord ja SEB Pank. Pangad on rahaasutused, mis tegelevad raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega. Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto ...
Pangad ja teenused PANGAD Lae Arveldu Klienditu Krediitkaa Investeerimishoi Pensio n s gi rt us n SEB + + + + + + DANSKE + + + - + + SWEDBAN + + + + + + K BIGBANK + + + - - - LHV + + + + + + Kommertspangad eestis: BIGBANK Citadele Banka Eesti Filiaal Danske Bank A/S Eesti Filiaal DNB Pank Krediitipank LHV Pank Nordea Pank SEB Swedbank Tallinna Äripank Versobank
EESTI PANGAD SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Pankade kadumine Eesti pangandusturult 1990-2009................................................................ 1 Kunagised suuremad pangad.......................................................................................................5 1.Aktsiapank Eesti Hoiupank..................................................................................................5 2.Hansapank............................................................................................................................5 3.Ühispank.............................................................................................................................. 5 Pangad Eestis Täna.......................................................
1 Aktsionärid - Shareholders Juhtimine - Management Tööjõud - Workforce Organisatsiooniskeem - Organisation chart Nõukogu - Board of directors Esimees - Chairperson Tegevdirektor - Managing director Aktsiaseltsi personal - Company officers 2 Värbama - Recruit Positsioon - Position Soovi avaldama - Apply for CV(curriculum vitae)(resume) Sooviavaldus blankett - Application form Nimekiri - Short list Kandidaadid - Candidates Intervjuu - Interview Palkama -Hire Värbamis agentuur - Recruitment agency(search firm) 3 Jaekaubandus - Retailing Jaemüüjad - Retailers Laod Stores(shops) Firmakauplus - Outlets Kett (kaubanduskett) - Chains Ärikeskus - Shopping centres(malls) Hüpermarket - Hypermarkets Kaubahall/hüpermarket - Superstores Kaubanduskeskuste rajoon? - Retail park Kaubamaja - Department stores 4 Franchising (siuke värk, et ostad litsentsi kasutamisõiguse) Franchisor (litsentsi omanik) Franchisee (litsentsi ostja) Franchise agreement...
Investeering - raha kasulikult paigutama. Privatiseerimine - erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus - riiki lubatakse väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Transiitkaubanuds - läbiveo kaubandus, allhanketöö, mingi firma kasutab vahendajat, ei tee ise otse, vaid laseb teha. Miks riik kogub makse: 1) et ennast finantseerida 2) arendada majandust 3) kõlbline külg, aidatakse neid, kes ise toime ei tule Maksud jagunevad: Riiklikud otsesed: *üksikisiku tulumaks 21% *pensioni II sammas 2% *maamaks *sot. maks *töötluskindlustus maks 2,8% kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõig...
UNIT 5 National culture riigi kultuur, country culture Hierarchy-subordinates have to report to managers, one person is leader Subordinates- alluvad, persons who report to somebody Authority- right to make decisions and give orders Delegate- edasi andma, give authority to subordinates Initiative- omaalgatuslik, makes decisions without asking their manager Abroad- välismaal, in or to foreign country (2) A minefield-varitsevad ohud, a situation with hidden dangers A pitfall-hädaoht, a likely problem(7) A custom- tava, something done in a society because of tradition (1) Etiquette- etikett, formal rules for polite behaviour in society (3) Scheduled- plaaniline, arranged for a certain time To be a sign of- to show or represent (5) Offensive- solvav, rude or insulting (4) A compliment- something that expresses admiration Sensitive- able to understand others feelings (6) Impossible- võimatu ...
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järeleval...
Raamatukogust: ,,Rahapangad ja finantsturud" I ja II osa. (1996) *Pariteet- raha nimiväärtus *Ostujõud raha siseväärtus Rahandus ja pangandus Raha, väärtpaberid, hoiused, laenud finantsinstrument Raha nimiväärtus pariteet Raha siseväärtus ostujõud Raha välisväärtus kui odavalt või kallilt saab raha vahetada teise riigiga Raha omadused: aktsepteeritavus homogeensus e ühetaolisus jaotatavus kaasaskantavus. Krediidiasutused Hoiuseid mitte vastuvõtvad asutused Pangad ja muud asutused (kindlustused, usaldus investeerinud ja pensionifondid FV Riskid Finantsturg + Rahaturg ja Säästja väärtpaberiturg Laenuvõtja Reguleerimata turg Otsene finantseerimine ...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus.......................................................................................6 3.3. Hüvitamiskohustuse tekkimise päev...................................................................... 7 ...
Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustan...
Tonga Lipp Vapp Rahvaarv (2006): 101990. Vanuseline struktuur: 38% alla 15, 8% üle 60 aasta. Iga-aastane kasv (2006): 0,4%. Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%. Usk: Kristlus Keeled: Tonga ja inglise. Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000. Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat. Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%. Töötus (2003): 5,2%. Valitsus Liik: põhiseaduse pärilik monarhia. Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970). Sõltumatus: 4. juunil 1970. Filiaalid: riigipea monarh, peaminister, ühekojaline assamblee. Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine. Valimised: Võib valida kui vanust on 21. Keskvalitsuse eelarve (2008/2009): $ 132 miljonit. Majandus (kõik arvud USA dollarit) SKT (2006): $ 232 miljonit. SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%...
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi...
1. Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7) Arhiiviseadus Arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Isikuandmete kaitse seadus Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus 2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6) Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandei...
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, ...
ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalü...
annaabi.ee 
