Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatupidamise mõisted ja teemad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konto, kapital, varad, kirjend, omakapital, kassa, registrit, ettevõtja, finants, registrites, aruanded, saldo, raamatupidamine, käibemaks, bilanss, kasumiaruanne, inventuur, aktivaassiva, investeering, kogumispension, maksuvaba, majandusaasta, majandustehingud, kreedit, võlg, osakapital, töötaja, raamatupidaja, tarnijad, kirjutatakse, kuupäevaksühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas
Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks: moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja;
ei ole kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt. n Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu 3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital
Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks: moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja;
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;
peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Seega kõik see, mis on teoksil või tehtud ettevõttes, selle kirjapanemine kindlate mängureeglite järgi ongi raamatupidamisarvestus. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Kõikvõimalikud osaühingud, aktsiaseltsid, avalik-õiguslikud ühingud, vallavalitsused, padjaklubid-mittetulundusühingud ja lihtsad FIEna registreeritud inimesed, kes te omanikerdatud puulusikaid valmistate ja müüte Teie oletegi Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslased. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul
Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Tulu – majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste
01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud äriühingu filiaal (RPS §2 lg2) · · Raamatupidamistava · Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas: · raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega, ning vähemalt ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast: · Eesti hea raamatupidamistava; · rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.(RPS § 17 lg 1) ·
Selleks, et bilanss oleks alati tasakaalus, tuleb neid seaduspärasusi arvestada ning kõikide majandustehingute kontode kandmisel järgida kahekordse kirjendamise reeglit. Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. ( LISA 8) Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus
Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid Ostjad Müük Akumu- (deebi- leeritud torid) kasum Joonis 1. Ettevõtte ärimudel.
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus!
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
SEADUS Raamatupidamise Raamatupidamise sise-eeskiri toimkonna juhendid FINANTS- MAKSUSEA- TÖÖSEADUS- DUSANDLUS Juhendid ARVESTUS Juhendid ANDLUS Asutuse, ettevõtja Põhikiri (-määrus) ETTEVÕTLUS- SEADUSANDLUS 2/9/2015 Mai Takkis 10 Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise Seadus (Vastu võetud 20. novembril 2002 ) Jõustus 1. jaanuarist 2003.a. Seaduse eesmärk on: • Õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud
käigus · käibevara- on igapäevaseks tegevuseks vajalik vara, mis kuni 1 aasta jooksul, kas muudetakse rahaks või kasutatakse ära äritegevuses. · Põhivara- on vara, mis on ettevõttes kasutusel kauem kui 1 aasta ja mille maksumus on ettevõttele oluline. · Kaup- on edasimüügi eesmärgil soetatud vara. · bioloogiline vara- on taim või loom. · Kohustus- on ettevõtja võlg teistele juriidilistele või füüsilistele isikutele, mis tuleb tulevikus tasuda. · Tarnija- on isik, kellele ettevõtja on võlgu ostetud kauba või teenuse eest. · Omakapital= omanikepoolne investeering ettevõttesse + lisanduv kasum. Omakapital kuulub omanikele. Sellest võib teha rahalisi väljamakseid, peale majandusaasta aruande kinnitamist. · Osakapital- see summa tuleb enne asutamist sisse maksta (vt allpool erandit). Osaühingu korral
poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara raha ja raha ekvivalendid ning nõuded, mis muutuvad majandustegevuses rahaks. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul, tavaliselt üle ühe aasta. 1.3.2 Passivad Passivad on lühi- ja pikaajalised kohustused (võõrkapital) ja omakapital. Kohustus võlgnevus teisele osapoolele toimunud majandustegevuse eest, kohustus
Palju teenitakse, palju kaupa ostetakse jne. Kui tekivad pangas laenutehingud, kui tekib tööjõukulud ja saadakse tulu, soetatakse vara, siis peab kontrollima, et selle kohta tehakse ka tõesed aruanded. Kui selliseid näitajaid ja tehinguid ei ole, siis on see ettevõtte enda asi ja kord aastas ka äriregisti asi. Raamatupidamise olemus: Ettevõtja huvi - tõese informatsiooni saamine oma majandusliku tegevuse kohta Selleks on vaja - registreerida kõik ettevõtja tegevust puudutavad operatsioonid RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa. Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele. Raamatupidamisarvestuse süsteem Raamatupidamisarvestus- majandusinformatsiooni töötlemise süsteem ettevõtte tasandil. Selle käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele peegeldades ettevõtte varasid,
1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti raamatupidamise seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrusega ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamiskohustuslane Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja, - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument raamatupidamise seadusele § 7 vastav dokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument (raamatupidamise seadusele § 6) , mille alusel kantakse tehing raamatupidamisregistrisse (päevaraamat jne.). Majandustehingud raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tulemuseks on
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe)
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus!
tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tuleb vaadelda kui süsteemi,mille koostisosadeks on finantsarvestus,maksuarvestus,kuluarvestus,finantsaruannete
raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip- raamatupidamise aruannetes esitav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks (sh ettevõtte omanikud ja
majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline isik, Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 4)Algdokumentide koostamine, arve vormistamine Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks: kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.); ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed;
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku
Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele.
1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass 18 - materiaalne põhivara, konto klass 22 - maksuarveldused riigiga (käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaks jne.), konto klass 31- tulud toodangu müügist, konto klass 56 - büroo ja sidekulud, konto klass 61 - palk ja sellega seonduvad kulud jne (annaabi). Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga
5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bilansiskeem. Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital) Käibevara Lühiajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva (varad) kokku: Passiva (kohustused ja omakapital) kokku: 7.Millistest kuludest koosneb müüdud kauba kulu tootmisettevõtte puhul? Tooraine maksumus, transpordi kulu, ruumide rent, tööliste tasud. 8.Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Majandusaasta aruanne koosneb: • Tegevusaruanna • Tegevjuhtkonna deklaratsioon • Raamatupidamise aastaaruanne • Audiitori järelotsus
· mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist.
nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud, nt varud ja nõuded ostjate vastu). Varasid mida hoitakse eelkõige kauplemise eesmärgil (nt. Kauplemiseesmärgil hoitavad finantsinvesteeringud). Ja varad mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt. Finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Kõik ülejäänu kajastatakse põhivarana. 4) Kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks: Lühiajaliste kohustustena kajastatakse järgnevad kohustused: kohustused, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul (nt
Peamine kokkuostja Eestis on Saarek AS, kelle peamised kliendid külmutatud metsamarjade valdkonnas on Euroopa toiduainetööstused. Ettevõtte vaarikakasvatuse istandus asub Tartu vallas ja on kahe hektari suurusel maa-alal. Vaarikasort, mida kasvatatakse, on Euroopas üldlevinud Polka, mille vili on tumepunane, keskmisest suurem, väga maitsev ning talub hästi transporti. PRIA MAK 1.2 raames saadud Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetusega tehti 2013. aastal vajalikud investeeringud tootmise edendamiseks. Soetati peamiselt transpordivahendeid, et toodang jõuaks kiiremini koostööparteriteni. Samuti investeeriti uutesse istanduse hooldusseadmetesse, et muuta tootmine automatiseeritumaks ja efektiivsemaks, vähendamaks tööjõukulusid. Ettevõte jätkab oma põhikirjalist tegevust. Toodangu- ja müügimahtude kasvatamisega võib ettevõtte finantseisu lugeda heaks, kus on tagatud kõigi võetud kohustuste täitmine
tehingute osapoolte aadressid; majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri, mis tõendab majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi number või koostatud raamatupidamislausend. 7 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja 4 avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse raamatupidamisseaduses sätestatud nõuetest
Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest kohustus tähendab lubadust, mis tuleb ilmtingimata täita või vajadust ja
annaabi.ee 
