Tartu Ülikool LOTE Sunda piirkonna bioloogilie mitmekesisuse hotspot Referaat Koostajad: X, Y, Z Õppejõud: ÕÕÕ Tartu 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus........................................................................3 Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides................................... 3 Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid...............
Nt. talveuni - kasulik org. rühmale, kuid kahjulik üksikisendile. Nt. Mesilased - 1 kohastumus mõjutab teisi (antiloobi kiirus) Liigi tekke tunnused: geenifond, levila, kindel kromosoomide arv, saavad omavahel ristuda, sama füsioloogiline ja biokeemiline koostis, sama ökoloogiline niss, ühtne põlvnemine Liigi geenifondi aitavad säilitada ristumisbarjäär e. bioloogiline isolatsioon ja ruumiline eraldatus e. geograafiline isolatsioon. Biol. Iso. Nt: õistaimedel on võõra liigi tolmutera idanemine emakasuudel sageli pärsitud. Liigitekke etapid: saavad kokku 2 genofondi. Toimub populatsioonide vaheline geenivool. Mutantsete geenide sageduse tõus loodusliku valiku tagajärjel. Tekib uus liik v tuleb ristumisbarjäär Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid
2 Kärner- VMO aednik Aeroplaan- VMO lennuk Antvärk- VMO käsitööline, ametimees Apsat- VMO konts Sveitser- uksehoidja Aulik- VMO auväärne Avitama- VMO aitama, abistama Burzuaa- VMO kodanlane Ergukava- VMO närvisüsteem Bloknoot-< VMO märkmik Elajas-loom Elik- VMO: ehk; või Kõik sõnad on VMO- vananenud sõnad 5. Millise eriala sõnaga (oskussõnad ehk terminid) on tegu? Dimorfne- -BIOL Aatommass- FÜÜS, KEEM Alkeen- KEEM Abstsess- MED Androloogia- MED Ateroskleroos- MED Anamnees-med Amorett- KUNST Aatrium- AJ Hedonism- FILOS Arp- FOLKLOOR Loits- FOLKL Arhipelaag- GEOGR Järvik- GEOGR Apostroof- KEEL, KIRJ (KEELETEADUS, KIRJANDUS) Faabula- KIRJ Eufoonia- KIRJ, MUUS Hermeneutika- AJ, KIRJ Apostroof- KEEL, KIRJ Admiraliteet- SÕJ ,AJ (sõjandus) 3 Alkeemia- AJ Bürgermeister- AJ
allergiat, nt parasiidid, hallitusseened. 2. Vähe ohtlik, risk väike võivad põhjustada haigestumist. 3. Ohtlik võivad põhjustada tõsiseid haigusi, nakkusoht on suur, ei ole võimalik ennetada, nt siberi katk, marutõbi. 4. Väga ohtlik Suur oht töötajatele, põhjustavad tõsiseid haiguste tagajärgi, võivad lõppeda surmaga nt ebolaviirus, Tööandja kohustused: Vältida või vähendada tervisele ohtliku biol. ohuteguri kasutamist. Märgistada ohupiirkond ohumärgiga. Tagada tööhügieen: 1. Keelata söömine ja joomine töökohas. 2. Anda asjakohane tööriietus. 3. Anda kaitseriietus. 4. Anda töötajate kasutusse dussidega pesemisruumid ja antiseptilised nahapuhastusvahendid. 5. Puhastada isikukaitsevahendid pärast tööpäeva lõppu. 6. Korraldada töötajate väljaõpe.
Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata. Hääldus on nurksulgudes püstkirjas. Rõhku näidatakse juhul, kui see ei ole esisilbil ja kui rõhk ei lange pika vokaali või diftongiga silbile (Vääri jt, 2012). Lisaks leidub võõrsõnade leksikonist märgendeid ja lühendeid nagu näiteks AJ = ajalugu, ANAT = anatoomia, BIOL = bioloogia, BOT = botaanika. 1 Kõige lõpus leidub teosest veel informatsiooni muuttüüpide ja teose toimetamisel kasutatud allikate nimekirja kohta (Vääri jt, 2012). 2. ÕS 2006-st ja ÕS 2013-st valitud viie sõna analüüs. ÕS 2006 ÕS 2013 1. Lokaut <20: -kaudi, -kauti> <22e: -kaudi, -k`auti> käitise sulgemine töösulg (-sulu).
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4
Lendorav Rohe kärnkonn I kaitsekategooria selgroogsed loomad Kaljukotkas Kõre I kaitsekategooria selgroogsed loomad Tutkas Siniraag Küsimused Mis on looduskaitse? Kuidas tekkis inimestel mõte loomi või taimi kaitsta? Nimeta kaks 1. kaitsekatekooria selgroogset looma. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/I_kategooria_l ooduskaitse_all_olevad_liigid_Eestis www.Images.google.com http://www.scribd.com/doc/2452115/biol oogia-looduskaitse Bioloogia põhikoolile 3. Mati Martin
valkude,trna ja rrna sünteesi. Regulaatorgeenid-kontrollivad struktuurg avaldumist.Geneetiline kood-vastavus, kui 3 järjestikust mRNA molekuli määravad aminohappe valgu molekulis. Universaalne-koodonite ja aminohapete vastavus pea kõigis eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. Sünonüümne-ühele aminohappele mitu koodonit.Mittekattuv-nukleotiid ei kuulu kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisesse. Viirused-mitterakuline biol objekt,koosneb nukleiinhappes&valkudest. Ümbritseb valkudest kapsiid. Herpes, marutaud, mumps, leetrid,HIV. Viiruse seondumine rakuga-vabanemine ümbrisest-sisenemine rakku-viirusosakeste moodustumine(-genoomi vabanemine kapsiidist?)-regulaatorvalkude süntees-raku ainevahetuse muutumine-genoomi replitseerumine-struktuurvalkude sõntees. Peremeesrakus bakter-viirus bakteriofaag. DNA viiruses üks DNA molekul, RNAs võib mitu. Struktuurgeenid-info valkude sünteesiks.
Biol. psühholoogia arengusuunad: Õppimine ja mälu 16.11 Aju pole sündides ka päris valge leht, olemas on instinktid, mille toimimiseks pole meil vaja enda mõtlemist ise suunata. Organismi kohastuv muutus vastusena keskkonna muutusele on õppimine. Lühiajaline ja pikaajaline mälu on täiesti eraldiseisvad üksused. Lashley tegi rottide ajukoorega katseid, lõikas tükke ja tegi lõikeid ja siis püüdis leida, mis kahjustub. Ükskõik, kust ta katkus, ei ilmutanud loomad mingit puudulikkust mäletatud õppimisest. Tema uurimismeetodid olid pisut robustsevõitu, seetõttu need ei õnnestunud. Siiski ta järeldas: *ekvipotentsiaalsus-iga ajukoore osa võib teist asendada *mass action- ajukoor töötab kui tervik ja mida rohkem, seda parem. Oimusagara ühes piirkonnas tekib elektriline aktiivsus, mis kandub üle teisele poole üle oimusagarasse, mis tekitab krampe. Et neist lahti saada, siis mõhnkeha(mis asub oimusagarate vahel) tuleb osaliselt läbi lõigata või ...
haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Restriktaas -bakteritel esinev endonukleaaside hulka kuuluv ensüüm, mis katkestab DNA kaksikahela kindla nukleotiidijärjestuse kohalt, tekitades üheahelalised ,,kleepuvad" otsad; bakteritest on leitud palju restriktaase, millest igaüks tunneb ära oma spetsiifilise DNA-järjestuse. Ligaas -ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. Geeninokaut - geenitehnoloogiliselt rikutud (,,nokauti löödud") geeniseisund Transg. Org. Mikroorganismid, bakterid Uute omadustega organismide abil toodetakse bioloogiliselt aktiivseid aineid: raviühendeid,antikehi,verehüübimisfaktoreid,kasvufaktoreid Nende loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Esimesed rekombinantsed viirused ja plasmiidid loodi 1973.a Transg. Loomad Saab kasut
protsesse suunavad hormoonid (progesteroon, östrogeenid). Rasestumisest hoidumise bioloogiline meetod (ovulatsioonipäevade arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12
mullaprotsessid on gleistumine. Halb ja väheviljakas muld. *Okasmetsad 1/3st tähtsamast mullavööndist. Jahe ja niiske, osaliselt aeglustav. Läbiuhte veereziim. Kuni 1m paks, pealmine horisont on väljauhtehorisont, iseloomulikud protsessid on leetumine soostumine leostumine. Halb vähese viljakuse ja niiskuse pärast (liivane pinnas), kuid on võimalik. *lehtmetsad soe ja niiske kliima, aitab kaasa mulla tekkele, tasakaalus veereziim. 1m paks. Sisseuhtehorisont on pealmine. Aktiivne biol. tegevus, humifitseerumine. Keskmine, isegi hea. *Rohtlad Parasniiske, kontinentaalne kliima, suvel põud. Tasakaalus veereziim. Tüse mullakiht (1m+). pealmine horisont on huumushorisont, sisseuhtehorisont. Iseloomulik on kamardumine. Viljakus hea, hea kliima ja mustmullad. *Vihmamets kuum ja niiske, läbiuhteline veer. 6-10m paks. Ei sobi üldse viljelduseks. Erosioon ja sisseuhtehorisont.
seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsioloogilist kohastumust lendamiseks 9. millised on eesti puistute linnustikku peamiselt muutvad/ohustavad tegurid? 10
vööna. Gal. kann tekivad galaktikate superparved. Asteroidide kostist valguspeegeldusteguri põhjal. Tähed ja asteroidid tunduvad vaatlused sarnasedn (säravad tugevalt). 338000 asteroidi. Einsteini rel.teor erirelatiivsusteooriaks ja üldrelteor. Nobeli fotoefekti teooria eest. Elektronid ainest välja elektromagnetkiirguse abil. Kiirendi osakeste uurimiseks kasut suur masin, annavad suure nivoo ja pommitavad teisi osakesi. Fundamentaalsete uuringute jaoks, biol ja meditsiin, keskkond, materjaliteadus. Ringkiirendid prootonite jaoks e tspklotronid. 2 kambrit, vaakum, osakeste raadius suureneb liikudes, lõhesse jõudes rakendub pinge mis kiirendab elektrijõu mõjul, kokkupõrge teise osakesega. Magnetväli kogu aeg sama. Ekliptika kujutletav joon mida mööda Päike näivalt aasta jooksul liigub, Maa orbiit ümber Päikese. Sodiaak *13 tähtkuju, mida Päike läbib näivalt aastasel teekonnal (ekliptika) *24 tähtkuju, mida läbivad
HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad
(ekvatoriaalne) 3. Mulla tekketegurid. a. Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis-moreen) Mõjutab: 1. mineraalne koostis(toitained) 2. happesus või aluselisus 3. värvus, struktuur, sügavus 4. vee läbilaskvus b. Kliima 1. Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel c. Reljeef 1. nõlva kalle(erosioon) 2. niiskusreziim 3. kujundab mikrokliima(erinev kliima põhja-lõuna mäeküljel) d. Elustik 1. taimkatte tüüp 2. loomad 3. mikroorganismide mõju huumuse moodustamisele, aineringele, mulla segamisele 4. Mulla jaotus lõimise ja veereziimi järgi. a
CO2 transport inimese Omastatakse toiduga. organismis toimub 16-20% ulatuses hemoglobiiniga. hapnik (O) 70 kg kohta u. 43 Keemiliselt väga aktiivne, võib oksüdeerija; kg (kõige enam) moodustada nn. vabu radikaale oluline biomolekulide (biol. üliaktiivsed ühendid, mis on koostisosa, struktuurne liitnud täiendava elektroni), mida funktsioon kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiseks. kui see protsess väljub kontrolli alt võib tagajärjeks olla prekantserogeensus v. nt infarkt v.
Wikist: Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk biotsönooside) ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Ökoloogia on bioloogia üks tähtsamaid distsipliine. Ta uurimisvaldkond kattub paljude teiste biol. distsipliinidega nagu geneetika. Uurib neid tegureid, mis org levikuid ja arvukust enim mõjutavad, nagu sünd, surm, migratsioon. Teaduses on tähendab ennustamine pseudoteadust. Ökoloogilised selgitused ei ole täpsed, vaid ligikaudsed tõele ja lõplikud. ( ehk Kukk tahtis vist seda öelda, et mida ökoloogid on välja selgitanud, see on see parim selgitus, tõeseim ja ei ole mõtet hakata eksperimenteerima, et nt mis juhtub, kui pingviin aafrikasse elama viia.
ainet, seda suurem bioproduktiivsus.(kivimmurendile asunud taimed loovad org ainet, mis kuhjub lähtekivimi pinnale, mida mikroorg lag hakkavad. (taimse, loomse, mikroobse orgaanil aine toimel saabki lähtekivimist lõplikult muld). O-metsakõduhorisont- erineva lag astmeda puuvaris, taimed. Seob vett, väh aurumist, regul.soojusreziimi, mikrobiol tegevust. A-huumushorisont- tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele(valkjas) B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste
Mutageen mutatsioone põhjustav füüsikaline v keemiline tegur Pudelikaelaefekt olukord, kus populatisooni isendite arv kahaneb tohutult looduskatastroofi v inimtegevuse tulemusena, allesjäänud isendid panevad aluse uuele populatsioonide Rajaja- ehk asutajaefekt olukord, kus uue populatisooni asutab mõnest suuremast populatisoonist pärit väike hulk isendeid, asutajate vähesuse tõttu on uue populatisooni geenifond oluliselt erinev emapopulatisooni omast Liik (biol. def.) organismirühm, kuhu kuuluvad reaalselt v potentsiaalselt risuvate looduslike populatisoonide esindajad Liik (morfoloogiline def.) organismirühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest Geograafiline isolatsioon populatsioonide eraldatus, mis tuleneb ristumisbarjäärist, isolatsioon võib olla ajaline, käitumislik v mehaaniline Ajaline populatsioonide eraldatus, mis tuleneb sugulise aktiivsuse aja erinemisest
vegetatiivne:1)idand-kujun.taime veget.organid (juur, vars, lehed)2)juveniilne-taime juurestiku arenemine, varre pikkus-jämeduskasv, mood. lehed. 3)kasvuperiood(õisi veel ei mood). Generatiivne-tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood-rakkude ja kogu taime ainevahetuse aeglust, järk-järguline hävimine. Org surma tingivad mürgid, toitainete puudus, vigade teke DNA-s, haigused, parasiidid, rakkude hävimine. Kliinilise ja biol surma erinevus:kliiniline-südame-ja hingamistegevus ning kesknärvisüs talitus lakkavad-elustamine on võimalik(võib kesta ~5min enne biol surma saabumist) bioloogiline-org elustamine mistahes võtetega pole enam võimalik Pärilikkus-organismide võime taas toota endasarnaseid järglasi Geneetika-uurib org pärilikkust ja muutlikkust Pärandamine-gen info säilitamine ja edastamine mitoosil v meiroosil Geen-pärilikkuse elementaarüksus. Dna lõik, määrab dna molekuli sünteesi
Broadleaf trees tend to be nutrient-demanding and their leaves bind the major nutrient bases. Thus the litter under this forest is not as acidic as under needleleaf trees and aluminum and iron are not mobilized from the A horizon. The autumn leaf fall provides for an abundant and rich humus which begins to decay rapidly in spring just as the growing season begins. Kasutatud kirjandus: http://www.kidcyber.com.au/topics/biomeforest.htm http://www.marietta.edu/~biol/biomes/images/deciduous/deciduous_500.jpg http://www.runet.edu/~swoodwar/CLASSES/GEOG235/biomes/tbdf/tbdf.html
Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide (kooslused, kaitsealad) säilitamiseks, tänapäeva looduskaitse olulisim valdkond. 12. Ühenda paarid, märksõnad ja konventsioonid. 1.rannikumadalad ja pardid Ramsar1, (märgalade säilitamine ja veelinnud) 2. vihmametsade raietulude ümberjagamine RIO de JANEIRO 2. (biol. Mitmekesisus) 3. keelatud püügiviisid Bern (liigikaitse) 4. läänemeri Helsingi (läänemere kaitse) 5.keskkonnainformatsioon Århuse (kodanik ja keskkond) 6.elevandi võhad Washingtoni (CITES, Oh, Liikide kaupl.) 7.Struve geodeetiline kaart UNECO (kultuur ja looduspärand) 8
blueplanetbiomes.org/world_biomes.htm http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/index.php http://www.ucmp.berkeley.edu/glossary/gloss5/biome/ http://www.mbgnet.net/ http://www.worldbiomes.com/ http://www.thewildclassroom.com/biomes/ http://kids.nceas.ucsb.edu/biomes/index.html http://www.world-builders.org/lessons/less/biomes/introbiomes.html http://library.thinkquest.org/C0113340/main.php?section=biomes http://www.cotf.edu/ete/modules/msese/earthsysflr/biomes.html http://www.marietta.edu/~biol/biomes/biome_main.htm http://www.runet.edu/~swoodwar/CLASSES/GEOG235/biomes/intro.html http://bcs.whfreeman.com/thelifewire/content/chp56/5602002.html Priit Pensa Tartu Veeriku Kool
nabanöör – ühendab loodet, selles on suured veresooned. sünnitamine – mittesug. paljunemine – toimub vegetatiivselt või eoseliselt eoseline paljunemine – on levinud algloomadel, seentel ja taimedel…paljunetakse eostega vegetatiivne paljunemine – vanim paljunemisviis, see on levinud bakteritel ning ka taime-, seene- ja loomariigis ( toimub kas pooldumine, pungumine või hulgijagumine) kliiniline surm – biol. surm – kromosoom – selle moodustab üks valkudega seotud DNA molekul DNA – aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni geen – DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises dominantsus – retsessiivsus – mittepärilik muutlikkus – elujooksul pärandatud muutused ei pärandu järglastele pärilik muutlikkus – pärandub järglastele mutatiivne muutlikkus – muutused geenide ja kromosoomidega
youtube.com/watch?v=fjGZlNLOoms Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Akaatsia http://www.acacia-world.net/index.php/acacia- world/unforgettable-acacias http://waynesword.palomar.edu/plaug99.htm http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102002605 http://www.worldwidewattle.com/infogallery/utilisation/seeds. php http://anpsa.org.au/APOL25/mar02-3.html http://toidutare.ee/oma_maitse_rubriik/maitsetark/17FC2/ http://pixgood.com/kenya-sunset-wallpaper.html http://www.marietta. edu/~biol/biomes/images/tropseas/20dimg_1253.jpg III kursus 2015 AITÄH!
Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. 9.Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 10.Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. See tähendab, et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. 11. Selgitage, mida nim.-kse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse. Hübridoomideks nim.-kse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriidi.
mis loob üleilmse heitmetega kauplemise turu, kusjuures industriaalmaadel on konkreetsed määratletud vähendamise kvoodid, sest neil on lisaks suuremale saastamisele ka suurem maj võimekus). Rahvah kkkonventsioonid: Baseli konv 1989 OJ piiriülene liikumine, Ramsari konv 1971 rahvah märgalad, CITES e Washingtoni konv 1973 rahvah ohustatud liikidega kauplemine, Rio konv 1992 biol mitmekesisus, Helsingi 1992 LM kaitse, Viini konv 1985 osoonikihi kaitse, Berni konv 1979 Euroopa eluslooduse ja lood elupaikade kaitse, MARPOL e Londoni konv 1973 laevasaastus, Brüssel 1969 ja 1971 õlireostus, Espoo konv 1991 KMH piiriüleses kontekstis. Kkalane tavaõigus: Tavad seovad riike ja on paindlikud, kuid tavaõigus kujuneb mitteformaalse normiloome tulemusena ja nii ei ole sel protsessil rahvah lepinguõiguse raames toimuvale
gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 26. hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 27. hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagune-misvõimeline rakk. 28. juuretis rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine 29. kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism. 30. kloon - isendi, raku või DNA molekuli (-fragmendi) kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne (ühtlik) järglaskond. 31. kloonimine - DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. 32. ligaas - ensüüm, mis ühendab kovalentse sidemega DNA-fragmentide ahelate otsad 33
asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. 6. Ökosüsteemi mõiste, struktuur (biotsönoos ja ökotoop), näitajad (liigiline koosseis, liigirikkus, dominantliik, biomass, biol. produktsioon). Biotsönoos on elukooslus, millesse kuuluvad populatsioonid võime jagada taime-, looma- ja seenekoosluseks ning mikroorganismideks. Kogu biotsönoos on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. Selle all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi.
Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. 3 Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? 4 a) Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb (Eestis-moreen) · Mineraalne koostis (toitained) · Happesus või aluselisus · Värvus, struktuur, sügavus · Vee läbilaskvus b) Kliima · Temperatuuri mõju mullas toimuvatele keem. ja biol. Protsessidel · Sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. · Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). · Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. c) Reljeef
Vähemtähtsam roll ei ole ka agrotehnika uuendamine ja niisutussüsteemide kasutuselevõtt. Lk. 23 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada sisuliselt taime paljunemist sibulate, mugulate, pistikute, poogendite vm vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on loodud kloonimiseks meristeempaljundus. See tähendab, et kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele biol.-stele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisevõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. See tähendab, et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. 3. Selgitage, mida nim.-kse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse. Hübridoomideks nim.-kse antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriidi
~30% sellest, mis merepinnal (Chloephaga melanoptera) Pesitseb Andides ~4,0005,000 m Hapniku parts. Rõhk <60% merepinnast ahel: Pro119A Ala119A Mutatsioonid nii kui ahelas, suurendab hapniku sidumist ahel: Leu55A Ser55A Paralleelne evolutsioon: Golding and Dean (1998), Mol. Biol. Evol. 15:355369 chain: Pro119A Ala119A chain: Leu55A Ser55A Jessen et al. (1991) kui samad mutatsioonid viia inimese Hb, siis samuti suureneb hapnikusidumine Sama efekt hoolimata sellest millisel kontinendil on mutatsioon olnud, lihtsalt vajalik nendes tingimustes Fig. 3A. Andean Waterfowl and Alleles Hemoglobin Amino Acid Position Clade Species AlphaA BetaA
kasut.orgaanilisi polümeere, mis lõhuvad geeli struktuuri. Füüs kond külmutamine ja kuumutamine. Muda põletamine- kuivainesisaldus vähemalt 40% Töödeldud muda paigutatakse erinevalt : matta (dumping) ookeani (NY, LA, London, Tokio) viljakasvatuses taimetoitainete allikana, pinnase omaduste parandamiseks, haljastuses, metsakasvatuses, ladestada prügilasse kas eraldi või koos teiste jäätmetega (piiratakse järsult). Reovete järelpuhastusmeetodid Lämmastiku biol. ärastus - Kogu lämmastik on Kjendahl N = orgaaniline N + ammoonium N Klassikalise biopuhastusega saavutatakse 20- 40 % (rakkude ehitusse) nitrifikatsioonist aeroobsetes tingimustes- ammoonium muundub nitraadiks NH+4 + 2O2 = NO-3 + 2H+ + H2O, mida vahendavad bakterid Nitrosomonas ja Nitrobakter denitrifikatsioonist anoksilises keskkonnas denitrifitseerivate bakterite toimel: 1/5 NO-3 +1/4(CH2O)+ 1/5 H+ = 1/10 N2+ 1/4CO2+7/20 H2O 1. anoksiline tank-denit. Süsinik saadakse org süsinikust
tulemust väiksema pingutusega METAREGULATSIOON- emots reg muutub automaatseks, mis vähendab kontrolli oma emotsioonide üle. Osa enesereg kulub muretsemisele. ISIKSUSEOMADUSED- püsivad ind erinevused. Inimese enda/sotsiaalselt olulised erinevused mõtlemises, käitumises, tunnetes. Ei jagune fund ja vähem fundamentaalseteks . neid seob käitumise konsistentsuse loogika ja sarnane kausaalne (nt biol) mehhanism II LOENG 14.09.17 ISIKSUSE PSÜH. METODOLOOGIA Jingle-jangle jungle- üks termin võib tähendada mitut erinevat nähtust? Jingle fallacy- kuna x ja y kohta kasutatakse sama sõna siis x=y Jangle fallacy- x ja y on erinevad nähtusi, kuna nende kohta kasutatakse erinevaid sõnu Operatsionalism- nähtus on samastatav mõõtmistulemustega Konstrukt- järeldused, mis lähevad mõõtmistulemustest kaugemale (seletada), siis on vaja abstraktseid mõisted.
Vesinikside vees: Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba elektronpaari. Võimalik O vaba elektronpaari osal. kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit. (H) ja negat. (O) osalaengute vahel. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol. protsessides 4. Perioodilisusseadus: avastamine, sõnastused, puudused D.Mendelejev avastas perioodilisusseaduse oma õpiku Keemia alused kallal töötades. Klassikaline PS formuleering (Mendelejev): Elementide omadused, aga seetõttu ka nende poolt moodustatud lihtsate ja keeruliste kehade omadused asuvad perioodilises sõltuvuses nende aatomkaalust. PS kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ning liitainete omadused on perioodilises
Vesi esineb mitmest molekulidest koosnevate assotsiaatidena. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektrostaatiline tõmbumine posit (H) ja neg (O) osalaengute vahel. Jääl on vesiniksidemest põhjustatud tetraeedriline struktuur; sulamisel mood peam assotsiaadid (H2O)3 Molekulide arv assotsiaadis väheneb temperatuuri tõusuga. Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol protsessides (mis praegu eranditult kulgevad vee osavõtul). Vesiniksidemetel oluline mõju: Molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile Ainete lahustumisele, kristalliseerumisele jne Molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm Vesiniksideme esinemine/puudumine mõjut aine omadusi Vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel
aeglustuvad. Koos vananemisega muutub ka välisilme. Miks on erinevad liigid erineva elueaga? Erinevate liikide eluiga on määratud mitmesuguste geneetiliste mehhanismide ja keskkonnateguritega. Millised tegurid tingivad organismi surma? Südame töö, hingamise lakkamine, kesknärvisüsteemi talituste lakkamine. Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinil- seiskub süda, hingamine, kesknärvisüst töötab. Biol- 5 min peale kliinilist lakkab ka närvisüsteemi töö. Mõisted. Ontogenees-ühe isendi individuaalne areng viljastumisest surmani. Partenogenees-paljunemisviis, kus uus organism areneb viljastumata munarakust. Kehaväline viljastumine- kalad, konnad- munarakud viljastuvad vees. Kehasisene vilj- inimene- munarakk viljastub munajuhas. Menopaus-sugurakud enam ei küpse, ovulatsioon lakkab 45-55 aastaselt. Menstruatsioon-vigastumata munarakk väljub organismist jne.
Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg
Aine- ja energiavahetuse mõõdikuks on energiavahetus. Ainevahtuse taset saab mõõta otseselt ka kaudselt. Otseselt e direktselt mõõdetakse hea soojusisolatsiooniga ruumis asuva katseisiku äraantavat soojust mõõdetakse ruumis paiknevatest radiaatoritest läbi voolava vee temperatuuri erinevuste kaudu. Ruumi lisatakse hapnikku ja CO2 ning veeaur seotakse absorbentidega. Kaudne e indirektne kalorimeetria põhineb organismi kasutataud hapnikuhulga mõõtmisel, sest biol oküdats toimub hapniku kaasabil. Teades tarbitud hapniku hulka ja hapniku soojusväärtust, saame leida produtseeritud energia hulga. 12. Hapniku kalorekvivalent? E hapniku soojusväärtus (kJ/lO2) on soojushulk, mis vabaneb 1 l O2 kasutamisel bioloogilisel oksüdatsioonid. Selle arvuline väärtus sõltub oksüdeeritavast substraadist. 13. Hingamiskvotsient e. hingamissuhtarv? Selle üle, mida oksüdeeritakse, saab otsustada oksüsatsioonireakts-d tek CO2 ja kasut O2 suhte põhjal
kegg.com/dbget-bin/www_bget?omim+179050 Pyruvate kinase, liver and RBC type http://www.kegg.com/dbget-bin/www_bget?omim+609712 Reference 1 Boyer, P.D. Pyruvate kinase. In: Boyer, P.D., Lardy, H. and Myrback, K. (Eds.), The Enzymes, 2nd edn., vol. 6, Academic Press, New York, 1962, pp. 95-113. 2 Kornberg, A. and Pricer, W.E. Enzymatic phosphorylation of adenosine and 2,6-diaminopurine riboside. J. Biol. Chem. 193 (1951) 481-495. 3 Kubowitz, F. and Ott, P. Isolierung von Garungsfermenten aus menschlichen Muskeln. Biochem. Z. 317 (1944) 193-203. 4 Strominger, J.L. Enzymatic synthesis of guanosine and cytidine triphosphates: a note on the nucleotide specificity of the pyruvate phosphokinase reaction. Biochim. Biophys. Acta 16 (1955) 616-618. 5 Tietz, A. and Ochoa, S
GLOBAALPROBLEEMID keskkonnaruumi piires. Keskk.probl tuleb leida Globaalsed: *Osoonikihi lõhustumine (freoonid, UV) lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik. *Kliima soojenemine: kasvuhoone efekt (1896) CO 2 *Biol mitmekesisuse vähenemine MAJANDUSLIKUD KESKK.KAITSE MEETMED Regionaalsed: *Õhureostus puhastuseks on rahvusvah 1. Käsu ja kontrollimeetod kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire *Keskkonna · Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid happestumine (happevihmad kütuste põletamisel SO2
häälekandja lagunemine lagundava aine toimel; *Orgia (261) - ohjeldamatu TEHN rajatis, mille kaudu laev sõidab prassing; AJ pidustus Dionysose auks ühelt veetasemelt teisele Vana-Kreekas *Pluton (265) - kreeklaste rikkust andev *Lüüs (262) - ED pikaldane palaviku maapõuejumal, keda on võrdsustatud vaibumine; BIOL orgaaniliste struktuuride allmaailmavalitseja Hadesega Ptk XIV-XVI *Vandel (269) elevandiluu *Kaaristu (269) arkaad, sammastele v *Malahhiit (266) roheline mineraal piilaritele toetuv kaarestik *Rihtima (268) õigeks, parajaks seadma; *Neimama (274) kätte maksma sobitama, sättima Isiklik arvamus
(Rubiaceae) within a phylogeographic context. Mol Phylogenet Evol 59: 293 enzyme ADAR2. Nature 406: 7881. 302. 13. Dmitriev DA, Rakitov RA (2008) Decoding of superimposed traces produced by 5. Amos CI, Frazier ML, Wang W (2000) DNA pooling in mutation detection with direct sequencing of heterozygous indels. PLoS Comput.Biol 4: e1000113. reference to sequence analysis. Am J Hum Genet 66: 16891692. 14. Wagner A, Blackstone N, Cartwright P, Dick M, Misof B, et al. (1994) Surveys of 6. Wilkening S, Hemminki K, Thirumaran J, Bonn S, Forsti A, et al. (2005) gene families using polymerase chain reaction: PCR selection and PCR drift. Determination of allele frequency in pooled DNA: Comparison of three PCR- Syst Biol 43: 250261.
kontraktsioon e. rtmiline segmentatsioon. PERISTALTILISED LAINED: levivad piki peensoolt jmesoole suunas. Aeglane laineline protsess . Vastupidine peristaltika= okserefleks. PERISTALTILISED TUKED: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi. 20. AINEVAHETUSE OLEMUS: Faioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksdatsiooni teel elutegevuseks sobivateks enregialiikideks. Biol. oksdatsioon toimub astmeliselt raku mitokondrites, selle tulemusel vabaneb energia jrk- jrgult, mitte plahvatuslikult. 21. AINEVAHETUSE PHIKIVE: Energiahulk, mida meie organism vajab eluliselt thtsate fsioloogiliste funktsioonide toimimiseks tielikus puhkeseisundis, lamadesasendis, thja khuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning mbritseva ruumi temperatuuril 18-20C. Phikibe suurus sltub isiku soost, vanusest, kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete nrmete talitlusest. 22
Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus
Võime vaadelda kui laiemas mõttes teadust-hõlmab selliseid kultuure, mis pole põllul kasvatatavad- aiakultuurid.Taimekasvatus laiemas tähenduses: haljastus(puud, põõsad lilled),metsandus(puud),rohumaaviljelus(heintaimed),aiandus(lilled,dekor. taimed).Kitsamas mõistes on taimekasvatus teadus, mis hõlmab põllukultuure. Taimekasvatus käsitleb õppedistsipliinina nende kult-de rahvamajanduslikku tähtsust, produktiivsust, geogr paiknevust, botaanilisi ja biol iseärasusi. Taimekasvatuses töötatakse välja võtted ja teed taimede vajaduste täielikumaks rahuldamiseks. See ongi agrotehniliste võtete süsteem, mida paremini rahuldtakse, seda suurem saak. Taimede vajadused liigiti pole ühesugused. Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab
erinevad vähe, kuid sidemetasapindade vaheline nurk on tunduvalt muutunud. Kasutatakse oksüdeerijana, pleegitina ja desinfitseerijana meditsiinis ja olems. Tööstuslikult kasutatakse seda epoksiidide, propeenoksiidi ja kaprolaktaani saamisel, mitmesuguste ravimite ja toidukomponentide saamisel. 2.Vesi Vesi (vesinikoksiid, divesinikoksiid H2O) Levinuim ja praktiliselt tähtsaim H ühend Veega kaetud u ¾ Maa pinnast; peale hüdrosfääri esineb atmosfääris,litosfääris, biosfääris Biol. protsessid mõeldamatud vee osavõtuta Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid, ülipuhast vett on suhteliselt raske saada - dest. vesi, bi- ja tridestillaat + täiendav puhastamine Loodusliku vee lisandid (peam. soolad, lahustunud gaasid) - mered, ookeanid: domineerivad kloriidid - (sooladesisaldus kuni 4%) - mageveekogud: domineerivad vesinikkarbonaadid (sooladesisaldus kuni 0,05% taval.) Linna veevarustus: peam. pinna-, osal. põhjavesi
b. sugulise paljunemise etapp sammaltaimedel vastutab eoselise paljunemise etapi eest varskupraga, milles on eosed. Eoselise paljunemise etapp on diploidne, kuid ajaliselt lühike. Sugulise paljunemise etapi eest vastutavad sammaltaimed vegetatiivsete organite ja suguorganitega, see etapp on haploidne ja ajaliselt pikem. Sõnajalgtaimed: eoseline paljunemine ajaliselt pikem, suguline paljunemine hõlab eellehte ja on ajaliselt lühike. Eostega paljunemise biol. Eripära eosed on erilised üherakulised struktuurid eoste biol vastupidavus on väga suur (paksud kestad vähe vett) idanemisvõime võib säilida väga kaua eosed levivad hästi õhu ja vee abil eostega paljunedes saadakse geneetiliselt erinev järglaskond pärilik muutlikkus tagatakse: juhuslike mutatsioonidega eostes meioosiga, mille läbivad kõik eosed Suguline paljunemine Sugurakkude valmimine imetajatel (inimese näitel)
Füsioloogilised vajadused Homeostaas A keha automaatsed püüdlused säilitada püsiv, normaalne vereringe seisund (A.M.), mille protsessi on kirjeldatud vere veesisalduse, soolasisalduse, suhkru- ja valgusisalduse, rasvade, kaltsiumi-, hapniku-, alus-happe tasakaalu ja temeperatuurisisalduse abil (Cannon 1932) ehk siis eksistentsiks vajaliku füsioloogilise seisundi saavutamise protsessi. B eneseregulatsioon vastavalt keskkonnatingimuste muutustele (biol.), enesekohandumine standardile vastavaks. Tingimused: füüsikalised/objektiivsed tundmuslikud/subjektiivsed · Füsioloogilised vajadused on kahtlemata kõige mõjuvõimsamad. Kõigest eluks vajalikust äärmuslikult puudust tundva inimese peamine motivatsioon on just need ja ei midagi muud e inimene, kel on puudus toidust, turvalisusest, armastusest ja austusest tunneb tõenäoliselt eelkõige nälga ja tema tegevused on sellest motiveeritud.
annaabi.ee 
