Kuidas iga majandustehing muudab bilanssi? Bilanssi koostatakse üks kord aastas. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga firma vara, kohustusi ja omakapitali. 22. Millised kasumiaruande skeemid on Eestis kasutusel, millist skeemi valida? Skeem 1 rühmitab kulud nende iseloomu järgi (tööjõukulud, amortisatsioon jne). Skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi. 23. Millistest seadustest ja juhenditest tuleb lähtuda raamatupidamisarvestuses? Kes korraldab äriühingu raamatupidamist? Raamatupidamis Toimkonna Juhenditest, Raamatupidamisseadusest, Käibemaksuseadus, Tulumaksuseadus, Võlaõigusseadus, Töölepinguseadus, Äriseadus. Firmajuhid ja omanikud. 24. Mida kajastab ettevõtte kasumiaruanne? Kuidas on seotud kasumiaruanne bilansiga? Kasumiaruanne kajastab ettevõtte majandustegevuse tulemusi aruandeperioodi jooksul. Kasumiaruanne on tihedalt seotud bilansiga, sest kasumiaruandes toimub
tegelikult tasutud Tekkepõhine printsiip nmajandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud Realiseerimise printsiip tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul Soetusmaksumuse printsiip varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamisarvestuses kajastatakse nende soetamise või tekkimise momendil tegelikus soetusmaksumuses
Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena , mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada. 3 Dokumenteerimine Ostutehingud registreerimise aluseks on tarnijatelt saadud arve. Arve peab olema vormistatud
Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse.
et vältida varade ja tulude ülehindamist ning kohustuste ja kulude alahindamist. Eriti taunitav on selline tahtlik tegevus. 9. Avalikustamise printsiip - finantsaruandes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip - majandustehingute kajastamisel finantsaruannetes ja raamatupidamisarvestuses tuleb lähtuda nende sisust, mitte juriidilisest vormist. 11. Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus - tekkepõhine arvestus nõuab, et majandustoiming tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata raha liikumisest. Kassapõhine arvestus nõuab, et majandustoiming kajastatakse raha liikumise hetkel. 12. Õige ja õiglane kajastamine - majandustoimingud tuleb finantsarvestuses kajastada õigesti ja õiglase väärtusega/hinnaga.
vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina. Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Ühtse ostusumma eest maast ja seal asuvatest hoonetest kinnisvara ostmisel tuleb eksperthinnangu alusel määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele. 2. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu
Üldjuhul kirjendatakse majandustehingud programmi 1-2 korda kuus. Majandustehingu toimumist tõendab algdokument, mis vastab RPS-s sätestatud nõuetele. Kõik majandustehingulised dokumendid esitatakse raamatupidamise büroole, kus nad programmi sisestatakse. Majandustehingud aktsepteeritakse juhatuse liikmete poolt. Majandustehingu aktsepteerimisega annavad juhatuse liikmed nõusoleku kirjendada majandustehing raamatupidamisarvestuses. Suurem osa majandustehinguid on tavalised ostu- ja müügiarved. Raamatupidamisarvestuse aluseks on algdokumendid (arve, palgaleht, raamatupidamise õiend, otsus, pangadokument). Rahalised vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order
Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetikäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditikäibeks. Kontoplaan, selle sisu ja vajlikkus. Kontoplaan on kõigi ettevõtte raamatupisamises kasutavate kontode nimetuste ja kontonumbrite täielik süstematiseeritud loetelu. Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et oleks võimalik saada kõik jooksvaks arvestuseks ja aruandluseks vajalikud andmed. Kahekordne kirjendamine raamatupidamisarvestuses. Kahekordne kirjendamine ramatupidajate poolt laialt aktsepteeritud arvestusmoodus. Kahekordne kirjendamine võimaldab kõigi kirjendite kontrollimist ja parioodilist bilansside koostamist. Seda arvestusmoodust kasutades on lihtne selgitada majandustegevuse tulemust, kasutades spetsiaalset tulemusarvestuse kontot. Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse.
1000 1000 1000 1000 NPV CF0 2 3 4 0 3169,06 CF 0 1,1 (1,1) (1,1) (1,1) Ettevõtte peaks masina ostma vaid siis, kui see on odavam kui 3169,06 , sest sellisel juhul on puhasnüüdisväärtus positiivne. 1.2 Soetumusmaksumuse meetod Teine oluline põhimõte varade kohustuse kajastamisel on soetumusmaksumuse meetod (Cost Accounting). Peamiselt tekib raha ajaväärtuse kontseptsiooni rakendamise vajadus raamatupidamisarvestuses siis, kui vara soetatakse või võõrandatakse tavapärasest pikema maksetähtajaga ehk kui tegemist on pikaajaliste nõuete või kohustustega. Seda reguleerib RTJ3 Finantsinstrumendid (Altmäe, 2015, lk 28). Diskonteerimist vajavad nõuded võivad tuleneda intressita laenu andmisest, intressita järelmaksuga vara (teeenuse, kauba vm ) müügist. Sama põhimõte kehtib intressita laenu saamisel või intressita järelmaksuga vara soetamisel. Samuti tuleb diskonteeritult kajastada
.....................................................................13 10.Inventuuri tulemuste kajastamine.............................................................................................14 10.Inventuuri tulemuste kajastamine.............................................................................................14 10.1. Inventuuri aktid.................................................................................................................14 10.2. Korrigeerimised raamatupidamisarvestuses.....................................................................15 10.3. Inventuuri kokkuvõtted.....................................................................................................16 10.4. Allkirjastamine..................................................................................................................18 LISAD............................................................................................................................................18
Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip. Esitatav informatsioon peab olema ülevaatlik ja ühtlaselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. 4. Olulisuse printsiip. Aruannetes tuleb kajastada kogu ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. 5. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip. Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. 6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip. Aruandeperioodil teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulud, millele vastavad tulud tekkivad järgmisel perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, kui nendega seonduvad tulud. 7. Objektiivsuse printsiip. Raamatupidamise aruannetes esitatav informatsioon peab
Küsimus 5 Milline alljärgnevast loetelust ei kuulu dokumentide põhinäitajate hulka? Tehingu sooritamise eest vastutava isiku allkiri Kuupäev Pitser Tehingu osapoolte nimed Tagasiside Õige vastus on: Pitser . Küsimus 6 Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur Igal nädalal 2 korda 4 aasta jooksul 1 kord aastas 1 kord kuus Tagasiside Õige vastus on: 1 kord aastas . Küsimus 7 Kohustuslik bilansipäev raamatupidamisarvestuses on: Sellist mõistet ei eksisteeri Majandusaasta jooksul ükskõik milline kuupäev Majandusaasta esimene kuupäev Majandusaasta viimane kuupäev Tagasiside Õige vastus on: Majandusaasta viimane kuupäev . Küsimus 8 Ettevõtte laenu algjääk oli € 15 000 ja lõppjääk € 60 000. Kui ettevõte maksis aruandeperioodi jooksul tagasi € 20 000, siis aruandeperioodil võeti laenu: € 65 000 € 70 000 € 15 000 € 45 000
................8 1.2.1 Õiglase väärtuse määramine aktiivse turu korral.................................................8 1.2.2 Õiglase vääruse määramine aktiivse turu puudumisel........................................9 1.2.3 Õiglase väärtuse määramine kui turuhinda ei ole võimalik määrata...................9 1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses.............................................10 1.3Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses...................................11 1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine......................................................11 1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine..........................................................13 1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine..........................................................14 1.4Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes.................................................15 1.4
kulutab, kui suured summad visatakse niisama õhusse ja mis tehingud toovad maksimaalse kasumi. Selleks, et see oleks võimalik, peab ettevõtte korraldada raamatupidamise ja regulaarselt teostada majandusdokumentide finantsanalüüsi. Oma majandustegevuse käigus iga ettevõtte teostab erinevaid majandustehinguid, võtab vastu igasuguseid otsuseid. Peaaegu iga niisugune tehing leiab oma kajastuse raamatupidamisarvestuses. Raamatupidamisarvestus on üks tähtsam osa, mis on vajalik ettevõtte finantsjuhtimiseks. Raamatupidamisarvestus kajastab majandustegevuse, iseloomustab ettevõtte majandusseisundi, lisaks ta on põhiallikas ettevõtte finantsarengu planeerimiseks. Informatsioon, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuses, kasutatakse juhtimisotsuste vastuvõtmiseks, varade oleku kontrollimiseks, jooksva majandustegevuse
vara. · Aktiva = Passiva · Bilansitulemused alluvad muutustele. · Kasumiaruande funktsiooniks on võrrelda ettevõtte tulusid ja kulusid. · Kasum on ettevõtte tulemusliku hindamise alus. · Tulu on aruandeperioodi majanduslikud sissetulekud varade suurenemise või laienemise või kohustuste vähenemisest tuleneva omakapitali vormis (kasumina) v.a. aktsionäride sissemaksed omakapitali. · Kahekordne kirjeldamine on kokkuleppeline arvestusmetoodiline võte, mille järgi raamatupidamisarvestuses mingi majandustehing üheaegselt näidatakse nii debiteerival (,,ta võlgneb") kui ka krediteerival (,,ta usaldab") kirjel. Bilansimuutused · üks varakirje suureneb, teine väheneb - näiteks ettevõte ostab sularaha eest kaupa, raha väheneb, varu suureneb. · üks varakirje suureneb, üks kohustuste kirje suureneb saadakse teisest firmast materjali, arve tasumata. · üks varakirje suureneb, üks omakapitali kirje suureneb aktsionär tasub märgitud aktsiate eest.
Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Konservatiivsusprintsiip ehk ettevaatlikkuse printsiip, aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruannete kasutajate jaoks varjatud reservide tekitamine aruannetes. Järjepidevuse printsiip, raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. 4.3. Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruande üldiseloomustus Finantsarvestuse eesmärgiks on finantsaruannete kaudu varustada informatsiooniga infotarbijaid infoga ettevõttest ja majandustegevusest. Üheks parimaks allikaks on majandusaasta aruanne. Firma aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
Materjalide kuu viimasel tööpäeval materiaalselt vastutav kuluaruanded töötaja 5 2.3 RAAMATUPIDAMISREGISTER Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat) ning säilitatakse elektroonilisel kujul . 2.4 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas. Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk
................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1.2 Hüvitised, hüved...........................................................................................................16 1.2.1 Ajutise töövõimetuse hüvitis ehk haigushüvitis...................................................18 1.2.2 Haigushüvitise kajastamine raamatupidamisarvestuses.......................................20 2. ÜLETUNNITÖÖ TASUSTAMISE ERIJUHT.....................................................................22 2.1 Summeeritud tööajaarvestus ja selle korral ületundide tekkimine................................22 2.2 Ületunnitöö hüvitamine rahas.......................................................................................23 2.3 Tunnitasu leidmise meetodid kuutasu puhul................................................................
Kaks olulisemat sammu inventuuri tegemisel on kaupade füüsiline fikseerimine ning kaupade maksumuse kindlaksmääramine. Arvesse võetaks kõik kaubad, mis on firma omanduses, ning arvesse ei võetaks neid kaupu, mis on ära müüdud. Inventeerimise ülesanded: · inventeerimisobjektide tegeliku olemasolu kindlakstegemine; · üleliigsete ja kasutute varade kindlakstegemine; · varaobjekti hoidmis - ,säilitamis ja kasutamistingimuste kindlakstegemine; · raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine. Inventuuri käigus selguvad üle ja puudujägid, riknemised ja kaod, üleliigsed ja kasutud varad. Vara inventeerimisel kindlakstehtud tegelikud jäägid ei pruugi ühtida raamatupidamise andmetega [2:177]. 14 4.1Inventuuri liigid
Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus ning algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks toon pangast kassasse 500 krooni. Tehingu kirjeldamiseks raamatupidamisarvestuses tuleb moodustada lausend: · Deebet Konto: Kassa 500.- · Kreedit Konto: Pank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500 krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Et see lihtlausend saaks väärida korrektse lausendi nimetust, peab juurde olema kirjutatud veel tehingu toimumise kuupäev, sellesama kirjendi registreerimise järjekorranumber ja dokumendi andmed.
raamatupidamisprogrammi Pmen. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub vastavalt tehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas tehingu eest raha on laekunud või üle kantud. 2.2 Raamatupidamisregistrid Majandustehinguid kirjendatakse kronoloogilises järjekorras ja kõiki majandustehinguid dokumenteeritakse tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas, mis vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisprogrammis Pmen kasutatavad raamatupidamisregistrid toon välja alljärgnevalt: 6 kassa- ja panga sissetulekute ja väljaminekute register; arvelduste register (nõuded, kohustused, klientide register); põhivarade register;
Pangast võeti 3 kuuks laenu 100 000 eurot intressimääraga 12% aastas. Laen tagastatakse kolme kuu pärast koos intressiga. D Pangakonto 100 000 K Lühiajaline pangalaen 100 000 Arvestatud intress x kuul (3 korda): D Intressikulu 1000 K Intressivõlg 1000 Laen tagastatakse 3 kuu möödumisel koos intressiga: D Lühiajaline pangalaen 100 000 D Intressivõlg 3000 K Pangakonto 103 000 Võlad tarnijatele Need on võlad tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest. Ostuarved kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt ehk majandustehingu toimumisel, olenemata sellest, kas raha on tasutud. Raamatupidamiskanne: D (vastav) Kulu, Kaup, Materjal, Materiaalne põhivara jne. (D käibemaks) K Võlad tarnijatele Töötasu kajastamine (Palgavõlg) Töötasu alammäär 2014. aastal on: 355 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,13 eurot/tunnis. Töötasu alammäär 2015. aastal on: 390 eurot/kuus (täistööajaga töötamise korral) ja 2,34 eurot/tunnis.
Euroraha teke. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11 liikmesriigi uus ametlik vääring, millega asendati kahes etapis vanad omavääringud, näiteks Saksa mark ja Prantsuse frank. Esmalt võeti euro kasutusele virtuaalvääringuna sularahata tehingutes ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena. Kuidas jaguneb Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. finantssüsteem
Majandustehing tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kasumit võib ettevõte jagada omanikele dividendideks, seega kasumlik tegutsemine on iga ettevõtte peamiseks eesmärgiks. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestusmeetod Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-de raamatupidamisarvestuses. NB ! FIE-de maksuarvestus on kassapõhine vastavalt tulumaksuseadusele ! Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kassapõhise arvestuse eelised: n lihtsus n loeb raha mitte kasum Kassapõhise arvestuse puudused:
Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventeerimise ülesanded · Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine · Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine · Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine · Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrllimine. Inventuuri tulemused Inventuuri käigus selguvad üle-ja puudujäägid. Inventuuri liigid Inventuurid Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi Osaline Täielik Plaaniline Plaaniväline
Olulisuse printsiip- raamatupidamise aruannetes tuleb kajastada kogu raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip- raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. Järjepidevus arvestuspõhimõtete, esitusviisi ja aruandeskeemide osas on vajalik selleks, et võimaldada ettevõtte finantsnäitajate objektiivset võrdlust läbi aastate. Ühtlustatud nõuded arvestuspõhimõtetele, esitusviisile ja aruandes avalikustatavale informatsioonile loovad aluse erinevate ettevõtete finantsnäitajate võrreldavuseks.
Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; majandustehingu lühikirjeldus ning algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. Esineb kahte tüüpi lausendeid lihtlausend ja liitlausend. Lihtlausend on ühe konto deebeti korrespondeerimine ühe konto kreeditiga. Näiteks toon toimingu: pangast kassasse 500.- krooni toomine. Tehingu kirjeldamiseks raamatupidamisarvestuses tuleb moodustada lausend: · Deebet Konto: Kassa 500.- · Kreedit Konto: Lemmikpank 500.- Selle tehingu tulemusena suureneb kassakonto lõppjääk 500.- krooni võrra ja samaväärselt väheneb pangakonto. Et see lihtlausend saaks väärida korrektse lausendi nimetust, peab juurde olema kirjutatud veel tehingu toimumise kuupäev, sellesama kirjendi registreerimise järjekorranumber ja dokumendi andmed.
Olulisuse printsiip raamatupidamise aruannetes tuleb kajastada kogu raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme. Järjepidevus arvestuspõhimõtete, esitusviisi ja aruandeskeemide osas on vajalik selleks, et võimaldada ettevõtte finantsnäitajate objektiivset võrdlust läbi aastate Tulude ja kulude vastavuse printsiip aruandeperioodi jooksul teenitud tuludest arvatakse maha samade tulude teenimisega seotud kulud. Kulutused, millele vastavad tulud tekkivad
Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventuuri andmed märgitakse inventeerimisnimestikku, mis edastatakse raamatupidajale. Kajastatakse ka võrdlusandmikus. Inventeerimise ülesanded Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine Üleliigsete ja kasutute varude kindlakstegemine Varuobjektide hoidmis-, säilitamis-, ja kasutamistingimuste kindlakstegemine Raamatupidamisarvestuses ja bilansikirjetel kajastatud summade reaalsuse kontrollimine Inventuuri liigid Inventuurid Läbiviimise ulatuse järgi Läbiviimise aja järgi Osaline Täielik Plaaniline Plaaniväline Kontrollitakse Kontrollitakse Viiakse läbi Viiakse läbi erakordsete Üht osa varadest kogu vara kindlal ajal sündmuste puhul
45. Ehitusfirma põhivara: materiaalne ja immateriaalne. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Jaguneb: piiramatu ja piiratud kasutuseaga. Piiramatu: maa, kunstiväärtused, raamatukogu, relvad, mets ja produktiivloomad. Nende soetusmaksumust ei amortiseerita. Kinnisvara, mis koosneb maast ja sellel asuvatest hoonetest vaadeldakse raamatupidamisarvestuses kahe erineva objektina. Materiaalseteks põhivaradeks ei arvestata masinaid, seadmeid ja inventari, mille eluiga on pikem kui 1 aasta, kuid mille maksumus on alla kehtestatud piiri Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kapitaliseeritud (bilansis kirjeldatud) asutamisväljaminekud, arenguväljaminekud ja ostetud patendid, litensid, kaubamärgid, firmaväärtus jne. Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. 46. Põhivara hindamisel kasutatavad maksumuse liigid
arendamiseks 22 KOKKUVÕTE Teise raamatupidamispraktika eesmärgiks oli tutvuda ettevõtte praktilise tegevusega ja osaleda ettevõtte praktilises töös konkreetseid ülesandeid täites. Arvan, et teinegi raamatupidamispraktika täitis oma eesmärki nagu esimene. Selle praktika parim külg seisnes kindlasti selles, et sain täielikult raamatupidamisarvestuses kaasa lüüa. Sain rohkem suhelda, sest küsimusi ikka tekkis - iseseisvalt oli natuke keeruline koolis õpitud teoreetilist poolt praktilisega ühendada. Teine praktika oli omanäoline, kuna keskkond oli tutvumispraktikaga võrreldes erinev - Euro Accounting OÜ näol on tegemist siiski tunduvalt väiksem firmaga. Õhkkond kontoris oli väga meeldiv ja juhendaja väga abivalmis ning seega käisin hea meelega praktikal.
inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu- või ülejääkide kindlaks tegemiseks [9: 179]. Plaanilised inventuurid viiakse läbi raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud aegadel, näiteks aastaaruande koostamise eesmärgil (aastainventuurid). Plaanivälised ehk juhuslikud inventuurid viiakse läbi erakorraliste sündmuste puhul [2: 220]. Inventuuri tulemus ei pruugi raamatupidamisarvestuses oleva väärtusega kokku langeda. Põhjuseid võib olla mitu: · loomulik kadu; · vargused; · arvutusvead ehk raamatupidamisinfo sisestamisel tekkinud vead; · ebatäpsused kauba vastuvõtmisel ja väljastamisel [25: 6]. Loomulik kadu võib esineda spetsiifiliste ainete (tsement, liiv, jahu jne) pudenemise, tolmumise, kuivamise jms tõttu. Loomulik kadu esineb ka sageli kergesti purunevate esemete (klaas, kristall, portselan jne) puhul. Loomuliku kaoga kaasneb alati
erinevate arvestuste kaupa, süstematiseerib ning esitab need tegevdirektorile. Raamatupidamis- ja maksuarvestust peetakse arvutis tarkvaraga Hansa Classic. Tulevikus on plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise
kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina. Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Ühtse ostusumma eest maast ja seal asuvatest hoonetest kinnisvara ostmisel tuleb eksperthinnangu alusel määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele. 2. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu
erinevate arvestuste kaupa, süstematiseerib ning esitab need tegevdirektorile. Raamatupidamis- ja maksuarvestust peetakse arvutis tarkvaraga Hansa Classic. Tulevikus on plaanis üle minna Hansa perekonna tarkvarale Office2. Ainukeseks miinuseks loetakse sisestatud dokumentide parandamise võimatust. 1.6.1. Raamatupidamise sise-eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskirjad reguleerivad Osaühingu raamatupidamisarvestuses kasutatavaid põhimõtteid ja on nende põhimõtete kirjalikult kinnitatud dokument, mis koosneb järgmistest osadest: Majandustehingute dokumenteerimine: määratakse ära dokumendid, mis on kulude, realisatsiooni, töötasu arvestuse ja väljamaksmise, aruandvate isikute aruannete ning komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise
audiitortegevuse testiiseloomust või väljavõttelisest iseloomust ning sisekontrollisüsteemi tegevuse suhtelisest piiratusest säilib alati risk, et audiitorid ei avasta auditeerimise käigus kõiki olulisis vigu. Audiitor peab eristama riskivaldkonnad. Kui ettevõtte aruanded on auditeeritud, siis ei anna see alust hinnata ettevõtte juhtkonna tegevust ning samuti kinnitust sellele, et ettevõtte tegevus on jätkusuutlik. Riskitüübid: 1. Tegevusrisk - risk seisneb selles, et raamatupidamisarvestuses tekivad tahtlikud ja tahtmatud vead, mis võivad moonutada tegelikku majanduslikku ja finantsseisu ja rahavoogusid. Peale kliendisisestest asjaolude sõltub tegevusrisk ka üldisest majandusolukorrast, sõltub ka muudest kliendi tegevustest ja mitmetest muudest asjaoludest. Vead võivad olla tekitatud ka välistest asjaoludest. Tegevusriski hindamisel peab audiitor kriitiliselt analüüsima erinevaid asjaolusid nt.:1)
5 miljonit Euroopa Liidu kodanikku ning see arv suureneb veelgi, kui teisedki ELi liikmesriigid võtavad kasutusele euro. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal kasutusele võeti, sai sellest 11 liikmesriigi uus ametlik vääring, millega asendati kahes etapis vanad omavääringud, näiteks Saksa mark ja Prantsuse frank. Esmalt võeti euro kasutusele virtuaalvääringuna sularahata tehingutes ning raamatupidamisarvestuses, samal ajal kui sularahamaksete tegemiseks kasutati jätkuvalt vanu vääringuid, mida käsitleti euro ,,allühikutena"; seejärel 1. jaanuaril 2002. aastal võeti euro kasutusele füüsilisel kujul pangatähtede ja müntidena. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. Valuutareservi haldamise üks põhieesmärke on tagada, et Euroopa Keskpanga käsutuses on piisavalt vahendeid valuutaoperatsioonide teostamiseks. Euroopa Keskpanga
ja muude sündmuste kohta niisugust informatsiooni, mis aitab nende kasutajatel kõige paremini majandusalaseid otsuseid teha." Kassapõhine arvestus majandustehingud leiavad kajastamist ainult siis, kui raha on laekunud või tegelikult tasutud. Kulud ja tulud kajastatakse aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. Kassapõhist arvestust kasutavad füüsilised isikud (talupidajad, erapraksisega tegelevad isikud jne). Kassapõhises raamatupidamisarvestuses ei ole kohustuslik kasutada kahekordset kirjendamist. Kassapõhiselt kirjendatakse raha väljaminek, sissetulek. Tekkepõhiselt vara võetakse arvele ja amortiseeritakse selle kasutusea jooksul. Kassapõhine arvestus viitvõlad ei leia kajatamist. Kulu kirjendatakse alles väljamaksetel. Tekkepõhine arvestus kulu võetakse arvesse niipea, kui tekib varasema sündmusega seonduv praegune kohustus, mille tulemusena tuleb tulevikus väljamakse teha ja mille väärust
Kõige üldisemalt on likviidsusega tegelevate finantsjuhtide ülesanne igas äriettevõttes käibekapitali optimaalne juhtimine. Likviidsuse juhtimine tähendab firma varade igapäevaste voogude juhtimist ning kordineerimist, kus peatähelepanu tuleb pöörata lühiajalistele varadele ja lühiajalistele kohustustele. Lühiajalistena käsitletakse ehk likviidsete varade ja kohustustena finantsjuhtimises ja raamatupidamisarvestuses selliseid, mille tähtaeg on kuni 1 aasta. Lühiajaliste varade ja kohustuste vahe on puhas käibekapital. Likviidsuse juhtimine on osa finantsjuhtimisest, mis tegeleb firma oodatavate ja ootamatute raha positiivsete ja negatiivsete voogudega eesmärgiga tagada firma võime igal ajahetkel, täita etteantud varuga õigeaegselt endale võetud finantskohustused. Eesmärgiks on firma käibekapitali maksimaalse tootlikuse saavutamine. Pankade likviidsuse juhtimisel tuleb arvestada teatud erisustega
Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste soetusmaksumusse või kannab kuludesse koos arvel näidatud põhisummaga. Käibemaksukohustuslane võtab ostuarvel näidatud käibemaksusumma üles nõudena, mille ta saab hiljem Maksu-ja Tolliametilt tagasi küsida või tasaarveldada. 2. Dokumenteerimine. Ostutehingud registreerimise aluseks on tarnijatelt saadud arve. Arve peab olema
Varud on materiaalsete väärtuste kogum, mida ettevõte tavapärase tegevuse käigus transpodritakse või teisaldatakse, hoiundatakse laos , tarbitakse, toodetakse, pakitakse või müüakse. Varude plaanimine, 19 hoiundamine, liigutamine ja arvestamine on kogu logistika ALU_SEKS (raha tahad, seksi on ? ) . varudel on rahaline väärtus mida raamatupidamisarvestuses loetakse käibevaraks. Varud moodustavad märkimisväärse osa ettevõtte varadest, võides tootmisettevõtetes ulatuda üle 20% ning jae- ja hulgikaubafirmades üle 50%. Varudea omamine on seotud märkimisväärsete kuludega. Hoolimata kõikidest jõupingutustest ja tehnoloogilisest uuendustest on laovarud sageli ettevõtte kõige väiksema tootlusega varud. Allpool on toodud peamised põhjused miks ettevõtted peavad vajalikuks omada varusid ,
a. oma maa ettevõtetele ei teha kitsendusi välissuhtlusteks b. kaotatakse riigipiirid ning ei kontrollita eksporti xxx c. puuduvad seadusandlikud lisapiirangud välisettevõtetele võrreldes oma ettevõtetega d. välisettevõtetele on tehtud soodustusi siseturul 48) Konservatiivsuse printsiip raamatupidamises tähendab seda, et a. raamatupidamise metoodika väljatöötajad peavad olema konservatiivid b. raamatupidajal peab olema eriharidus xxx c. raamatupidamisarvestuses peab valitsema ettevaatlikus ja kaalutlus d. võõrad ei tohiks konkreetse firma raamatupidamisest midagi aru saada 49) Dumping tähendab a. toodangu müüki üle maailmaturu hinna xxx b. toodangu müüki alla omahinna c. toodangu müüki üle omahinna d. toodangu müüki alla maailmaturu hinna 50) Aktsiaselts on ettevõte, kus: a. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga b. omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte põhivaraga xxx c
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid mõjutav kogu oluline informatsioon. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruannete kasutajate poolt aruannete põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. • Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse jätkuvalt samu arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme. • Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud 53 tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud.
Ei tohi unustada, et üldjuhul vastutab lastiruumi täitmise planee- rimise, pakkeüksuste paigutamise ja kinnitamise eest kauba saatja. 11.23. Töö infosüsteemis Ettevõtete raamatupidamises tehakse kaupade liikumise arvestust majandustarkvara abil, mille üheks mooduliks on laotarkvara. Laoarvestuse moodul moodustab ettevõtte infosüsteemist olulise osa, sest on vahetult seotud raamatupidamismooduliga ning kõik laoprogrammis tehtavad toimingud kajastuvad ka raamatupidamisarvestuses. Seoses kaupade lattu vastuvõtmise, väljastamise, laosisese teisaldamise, hoiustamise ja inventeerimisega peab laopersonal tegema vahetult pärast füüsilisi toiminguid ka vastavad muu- datused laoprogrammis. Kui ladu on varustatud raadiosidevõrguga ja laotöötajad kasutavad käsi- terminale (kantavad arvutid koos skanneriga), tehakse vastavad arvutitoimingud reaalajas paral- leelselt füüsiliste laotoimingutega.
Ettevõtete raamatupidamises tehakse kaupade liikumise arvestust majandustarkvara abil, mille üheks mooduliks on laotarkvara. Laoarvestuse moodul moodustab ettevõtte infosüsteemist olulise osa, sest on vahetult seotud raamatupidamismooduliga ning kõik laoprogrammis tehtavad toimingud kajastuvad ka raamatupidamisarvestuses. Seoses kaupade lattu vastuvõtmise, väljastamise, laosisese teisaldamise, hoiustamise ja inventeerimisega peab laopersonal tegema vahetult pärast füüsilisi toiminguid ka vastavad muu- datused laoprogrammis. Kui ladu on varustatud raadiosidevõrguga ja laotöötajad kasutavad käsi-
annaabi.ee 
