Feodaalkorra olemus ja rüütliseisus (0)

Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja
mõisamajandus
1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (2)?

• Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki.
  
• Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta.
  

2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2).

• Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid omakorda edasi läänistama ja sellepärast ei saanud senjöör oma vasalli vasalle käsutada.
  
• Läänistatud maade pärandamise tõttu polnud valitsejal võimalik neid maid enam tagasi võtta.
  

3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2)?

• Päritolu - osad feodaalid olid vanadest ülikusuguvõsadest pärinenud vasallid ( krahvi tiitel ja hertsogi tiitel).
  
• Sotsiaalne positsioon - mõned feodaalid omasid suuri maid.
  

4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)?

• Seetõttu muutus rüutliseisusesse saamine aina raskemaks.
  
• Kirik hakkas rüütlite tegevust reguleerima, mistõttu pürgisid nad kiriku heakskiidu poole.
  

5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2).

• Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva.
  
• Ustavus : eelkõige enda isandale.
  
• Heldekäelisus: sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga.
  
• Vahvus: võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt .
  

6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2).

• See oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hoooga kokku.
  
• Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada.
  

7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)?

• Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased.
  
• Liiga sirgjooneline liikumine muutis nad haavatavaks.
  

8. Mis eristas turniire tegelikust lahingust (2)?

• Võitja sai endale kaotaja varustuse.
  
• Võitlus oli kahe rüütli vahel, kes üritasid üksteisest möödudes suure kiiruse peal teineteist hobuse seljast maha lükata.
  

9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2)?

• Kui rüütel selle võitis sai ta endale kaotaja rüü.
  
• Rüütel võitis ka palju au ja kuulsust .
  

10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2).

• Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi.
  
• Lisaks üldistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu.
  

11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2)?

• Rüütlit ei peetud õigeks sõdalaseks, kui tal polnud südamedaami.
  
• Rüütel pühends tavaliselt enda vallutused ja võidud enda armastatule .
  

12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja
majanduslikku sõltuvust (2).

• Talupojad sõltusid oma isandatest, nad olid sunnismaised ja kohustatud neid maid harima.
  
• Neil oli kohustus maksta renti ja teha teotööd feoodaali kodus.
  

13. Põhjendage väidet „Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand“ (2).

• Kuna kaubandus oli vähe arenenud - huvitas mõisaisandaid, et talupõjad hariksid nende maid ja varustaksid nad eluks tarvilikua.
  
• Peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad, kes pidid ka mõisa korras hoidma.
  

14. Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja põllumajanduse
arengut (2)?

• Mõisnikel oli kasulikum kasutada palgatööl olevaid sulaseid, sest talupojad nad hakkasid oma saaki ka turul müüa.
  
• Talupojad võisid niivisi rikastudes end mõisnike alt vabaks osta.
  

15. Miks on keskaegse talupojaseisuse kohta käivate ajalooallikate uurimine
komplitseeritud (2)?

• Talupojad olid kirjaoskamatud ja nende elust võisid kirjutada ainult kõrgemate ühiskonnakihtide elanikud.
  
• Nad suhtusid talupoegadesse põlguse ja üleolekuga, mistõttu ei peetud vajalikuks neist kirjutada.