Kordamisküsimused kontrolltööks. Keemilise reaktsiooni kulgemine. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1) Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvad reaktsiooni lähteained reaktsiooni saadusteks. 2) Mis on a) pöördumatu b) pöörduv reaktsioon? Tuua näited. a) Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt vaid ühes suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed. Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama ener...
keemiline analüüs- ainete koostise määramine kvalitatiivne analüüs- uuritava aine keemilise koostise ja struktuuri määramine kvantitatiivne analüüs-aines sisalduvate ühendite koguse määramine keemiline süntees- vajaliku produkti saamiseks kasutatav keemiline reaktsioon aatomorbitaal- aatomi osa, milles elektroni leidumise tõenäosus on väga suur mittepolaarne kovalentne side- kovalentne side, kus ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile polaarne kovalentne side- kovalentne side erineva elektronnegatiivsusega aatomite vahel osalaeng- positiivne või negatiivne laeng vesinikside- molekulidevaheline side iooniline side- ioonidevaheline side, kus vastasmärgilised elektronid tõmbuvad metalliline side- keemiline side metallides reaktsiooni aktiveerimisenergia- energia, mille molekulid peavad saavutama, et reaktsioon algaks reaktsiooni soojusefekt- reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk endotermiline protsess-...
Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb ühes suunas ja lõpuni. pöörduv reaktsioon reaktsioon, mis toimub mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni, vaid mingi taskaaalu olekuni. Le Chatelier' printsiip pöörduva protsessi tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele. Keemiline tasakaal pöörduva reaktsiooni olek, mille korral päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. ·Lähteaine kontsentratsiooni suurendamisel - saaduste suunas vähendamisel - lähteainete suunas ·Saaduse kontsentratsiooni suurendamisel - lähteainete suunas vähendamisel - saaduste suunas ·Rõhu tõstmisel - väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel - suurema gaasi molekulide arvu suunas ·Temperatuuri tõstmisel -endotermilises suunas (H>0)(soojuse neeldumine) alandamisel - eksotermilises suunas (H<0)(soojuse eraldumine) *Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toi...
Katalüsaator - aine, mis muudab (enamasti suurendab) reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgsest koostises ja koguses. Katalüüs - keemilise reaktsiooni kiiruse muutumine (tavaliselt suurendamine katalüsaatori abil. pöördumatu reaktsioon - reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt ainult ühes suunas. pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse ja vastusuunas) toimuv reaktsioon. Keemiline tasakaal - süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Keemiline reaktsioon - protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvadühed ained (reaktsiooni lähteained) teisteks aineteks reaktsiooni saadusteks. N2+02=2NO a) rõhu tõstmisel - kiirendab - kui me tõstame rõhku siis see surub oskaesed gaasis kokku ja reageerimine kiireneb. b) jahutamisel - aeglustub - oskaeste energia väheneb ja oskaeste kokkupuute tõenäosus väheneb. c) õhu asendamine - kiireneb - sest üks lähteaine on ...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Laboratoorsete tööde protokoll Koostaja: Marika Treiman YAGB21 Üliõpilaskood: 134944 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli jälgida, kas munavalgu lahus 1 ml 10%-lise NaOH lahuse ja tilga 1%-lise CuSO4 lisamisel muudab värvust, mis tõestab peptiidsidemete esinemist. Katse põhin...
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
Kordamisküsimused III Keemilise reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1. Mis on reaktsiooni kiirus? · Näitab ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud või reageerinud ainehulka (moolides). 2. Millised tegureid mõjutavad reaktsiooni kiirust? Nende toime. · Temperatuuri tõstmine · Konsentratsiooni tõstmine · Gaaside korral rõhu suurendamine · Tahkete ainete peenestamine · Katalüsaatori kasutamine algselt reag. Katalüsaator ühe lähteainega ja siis annab selle üle teisele ainele. · Segamine · Reaktsiooni kiirenemiseks peab ajaühikus toimuma rohkem osakeste kokkupõrkeid. 3. Mis on katalüsaator? · Aine, mis muudab reaktsiooni kiirust (enamasti kiiremaks). 4. Mis on pöörduvad ja pöördumatud reaktsioonid? · Pöörduv reakts. reaktsioon, mis on kahesuunaline ja ei kulge kunagi lõpuni, vaid mingi tasakaaluol...
Katalüüsi mehhanismid Katalüsaatori roll Valdav enamus biokeemilisi reaktsioone on aeglased ei vasta metabolismi nõuetele Katalüsaator on substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist jäädes ise reaktsiooni lõpuks muutumata kujule Katalüsaator · kiirendab reaktsiooni toimumist · ei muuda tasakaaluolekut · ei muuda termodünaamiliselt mittesoodsat reaktsiooni isevooluliseks · võimaldab metabolismi regulatsiooni Biokatalüsaatorid · valgud ensüümid · katalüütiline RNA ribosüümid Biokatalüsaatoreid iseloomustab · kõrge spetsiifilisus · kõrge efektiivsus Biokatalüsaatorid on efektiivsed Vesinikperoksiidi lagunemine veeks ja molekulaarseks hapnikuks: 2H2O2 2H2O + O2 · reaktsioon on termodünaamiliselt soodne · katalüsaatori puudumisel aeglane (stabiilne mitu kuud) · rauaiooni...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö Nr.1 Protokoll Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Ann Lakspere 120959YASB Juhendaja: Tiina Randla Kaia Kukk Tallinn 2013 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaalide struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela ü...
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täilikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüsi energia saagis: Ühe glükoosi molekuli kaheks püruvaadi molekuliks konverteerumise käigus sünteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks NADH molekuli. NADH molekulid transporditakse mitokondritesse, kus nad annavad oma elektronid hingamisahelasse, millega kaasneb ATP süntees oksüdatiivse fosforüleerimise teel. Kuna nii glükoos-6-fosfaadi sünteesimine glükoosist kui ka fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke fruktoos-6-fosfaadist vajavad mõlemad reaktsioonid 1 ATP molekuli, siis glükoosi lagundamine algab hoopiski energia kulutamisega. Energiat annavad glükoloosis kahe 1,3- bisfosfoglütseraadi molekuli muutumine kaheks makroergilist sidet omavaks 3-fosfoglütseraadi molekuliks (2...
Tallinna Tehnikaülikool Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Liina Reimann 134537KATB 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Tallinn 2015 1...
Ensüümkineetika Michaelis-Menteni võrrand Minimaalne ehk lihtsaim ensüümkatalüüsitava reaktsiooni skeem on kaheastmeline reaktsiooniskeem: 1. Seostumine ensüümi E ja substraadi S vahelise kompleksi ehk ensüüm substraat kompleksi ES moodustumine (pöörduv) 2. Keemiline etapp produkti P moodustumine ensüüm substraat kompleksist (pöördumatu) ja ensüümi vabanemine Produkti moodustumise kiirus V on antud seosega: V = d[P]/dt = k2[ES] Küsimus kuidas sõltub produkti moodustumise kiirus substraadi kontsentratsioonist [S] antud ensüümi kontsentratsioonil [E]t ? Michaelis-Menteni võrrandi tuletamine kiire tasakaalu eeldusel, I NB! Otsime ES kompleksi kontsentratsiooni [ES] sõltuvust substraadi kontsentratsioonist [S] Kiire tasakaalu eeldus: ES kompleksi lagunemine vabaks ensüümiks ja substraadiks on palju kiirem kui lagunemine vabaks ensüümiks ja produktiks (k-1 >> k2) Sellisel juhul on reaktsiooni esimene aste tasak...
http://www.abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks Elekrolüütilie (iooniline) -ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel dissotsiatsioon Elektr...
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete meetoditega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused: Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu. Saadud tulemused on ühebitine ehk vastuseks saadakse kas ei või jah (reaktsioon kas toimub või mitte). Enamasti tekib sade, gaas või muutub värvus. 1.1 Valkude reaktsioonid · Valgud on polüpeptiidid, kus aminohapped on seotud amiid/peptiidsidemetega. · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20 (erinevad radikaalide struktuuri poolest). · Valgud täidavad ülesandeid tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele (tuleneb primaarsest struktuurist aminohapete valik ja järjekord). · Polüpeptiidahela üksikute lõikude korrapäratust iseloomustab sekundaarne struktuur. · Kogu valgumole...
1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeks. Peptiidside tekib ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel, mille tulemusena eraldub ka vesi. Peptiidside on osalise kordsuse tõttu planaarne. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Mõningad valgud sisaldavad ka ebaharilikke aminohappeid. Valgud täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarstruktuurist ehk aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Sekundaarne struktuur iseloomustab ahela lokaalset korrapärastumist, tertsiaarse struktuuri mõistet kasutatakse kogu valgumolekuli kolmemõõtmelise struktuuri iseloomustamiseks. Osamolekulidest ehk subühikutest koosnevaid valke nimetatakse oligomeerseteks, tal on mitu polüpeptiidahe...
TÖÖ 1: AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.1. Valkude reaktsioonid 1.1.1. Biureedireaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+ ioonidega violetse kompleksi. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustub valgumolekuliga sinakasvioletne biureetkompleks. Kompleksi värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik Katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust. Lisatakse 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Loksutatakse. Reaktsioonisegu muutub lillakaks, mille põhjustavad biureetkompleksid. Järeldus Lillakas (violetne) värvus kinnitab pika...
Füüsikaline keemia sissejuhatus ja elektrolüütide lahuste kordav konspekt Käsitletavad teemad: 1) Füüsikaline keemia sj energeetika: ekso- ja endotermilised reaktsioonid + arvutused kiirus/kineetika: temp. kons. rõhk.... katalüsaator + praktiline töö keemiline tasakaal: le chaterieri printsiip + praks 2) Elektrolüütide lahused lahustumisprotsess: lahustumise soojusefekt tugevad ja nõrgad elektrolüüdid, mitteelektrolüüdid; elektrolüütide dissotsatsioon keemilised reaktsioonid elektrolüütide lahustes(sade, gaas, nõrk elektrolüüt) + ioonvõrrandid soolade hüdrolüüs Keemilise reaktsiooni soojusefekt eksotermiline reaktsioon - energiat eraldub endotermiline reaktsioon - energiat neeldub energia mis eraldub on keemiline energia mis eraldub soojuse, valguse või elektrina Keemiline energia soojus/ v...
Biokeeemia laboritöö No 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. Protokool on parandanud. Kõik parandused on tehtud punase värvusega! Reaktsioonivõrrandid on võtnud laboratoorsete tööde juhendist , sest ei oska neid ise Wordis kirjutada. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise- keemia-oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf Õppejõu eelnevad märkused: ,,Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. Vaadake oma tulemuste analüüs läbi, kohati ei saa aru, mida öelda tahate. Puudu on reaktsioonivõrrandid ja reaktsioonide kemismi võiks üldse põhjalikumalt kirjeldada. Kas osasooni pildid on Teie omalooming? Meenutavad kahtlaselt juhendi pilte. Siis tuleks sellele ka viidata, võõraste sulgedega ehtimine on plagiaat ja pole kooskõlas akadeemilise aukoodeksiga. Kus on tärkliseterade pildid?" Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Ti...
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia instituut Biokeemia praktikumi laboratoorne töö 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhedaja: 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega, mida nimetatakse ka peptiidsidemeteks. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Seda nimetatakse ka kondensatsioonireaktsiooniks, sest reaktsiooni käigus eraldub vesi. Peptiidside on osalise korduse tõttu planaarne ja enamasti trans-konformatsioonis. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks amino...
Töö teoreetilised alused Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu uuritavas materjalis. Hinnatakse iseloomuliku värvuse, sademe või hägu teket, gaasi eraldumist, teisi silmaga nähtavaid muutuseid. Kvalitatiivsete reaktsioonide puhul ei mõõdeta uuritava komponendi sisaldust uuritavas materjalis, seega ei ole vaja reagentidega väga täpselt doseerida. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel ühendatud aminohapetest. Aminohapped on ühendatud omavahel peptiidsidemega, mis moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Sideme moodustamisel eraldub vesi, seega on tegemist kondensatsioonireaktsiooniga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. Mõned valgud sisaldavad ka nn ebaharilikke aminohappeid, nt aminohapete hädrok...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et mu...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Nimi KATB41 1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED EAKTSIOONID 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Laboratoorsed tööd Juhendaja: Tiina Randla 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Valgud on polüpeptiidid, milles aminohapped on omavahel seotud amiidsidemetega- peptiidside. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostisesse kuuluvad 20 üldlevinud aminohappet (protogeensed). Valku struktuurid võib olla primaarne, sekundaarne, tertsiaarne ja kvaternaarne. Denaturatsioon valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine. Valkude detekteerimise meetodeid: värvusreaktsioonid, väljasadestamine , väljasoola...
Tööd nr 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Koostas: Juhendaja: Mart Reimund Teoreetilised alused Kvalitatiivsetes reaktsioonides tehakse kindlaks mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumine, need reaktsioonid ei näita kvantitatiivset sisaldust. Üldiselt ei ole seetõttu vaja kvalitatiivsel analüüsil reagente ka täpselt doseerida. Reaktsioon toimub, kui: a) Tekib sade või hägu b) Eraldub gaas c) Värvimuutus d) Muu silmaga nähtav muutus 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on kokku pandud aminohapetest, mis on omavahel seotud peptiidsidemega. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, eraldub vesi. Proteogeenseid aminohappeid on 20 (need on need ü...
Kus valmivad spermid ja millist teed liiguvad kehast välja? Spermid moodustuvad poiste munandites ja valmivad munandimanustes. Spermid liiguvad mööda seemnejuhasid kusitisse. Kus valmivad munarakud ja millist teed liiguvad naise kehas? Munarakud valmivad munasarjades. Munarakud liiguvad mööda muhajuhasid. Millised tegurid vähendavad meeste viljakust? Vigased spermid Stress Suitsetamine Varjatult kulgevad põletikud Temperatuuri tõus munandites (kui hoiad arvutit süles) Istuv eluviis Munandite verevarustushäired Mis võib kahjustada loodet tema arengu käigus? Füüsikalised mõjutajad (nt rappumine, põrutused, kitsad riided, löögid, kiirgused) Ema haigused (nt süüfilise bakterid, toksoplasma, punetised) Keemilised ühendid (nt lahustid, nikotiin, alkohol, ravimid Platsenta roll emalt lootele ja vastupidi Platsenta kaudu toimub loote ja ema vahel ainete vahetus. Em...
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid...
TTÜ Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0061 Biokeemia I Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: YAFB21 Jana Sarnavskaja(YAFB163900) Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla 06.02.2017 19.02.2017 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, kas reaktsioon toimub või ei toimu, kas aine sisaldub või ei sisaldu uuritavas proovis. Hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist ja muid silmaga nähtavaid...
Küsimused: *Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Süsinikdioksiidi saamiseks pannaks keskmisse nõusse (aparaat koosneb kolmest klaasnõust) lubjakivitükikesi. HCl valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse, Puutudes kokku lubjakiviga, algab süsinikdioksiidi eraldumine CaCO3 + 2HCl CaCl2 + CO2 + H2O Tekkiv süsinikdioksiid väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis sdo rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik- Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.) Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside...
Glükolüüs Süsivesikud toidus Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad: - monosahhariidid glükoos ja fruktoos -disahhariidid sahharoos ja maltoos -polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen -tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav. Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab suus. Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi. Amülaas on esmane süsivesikuid hüdrolüüsiv ensüüm. Süljes sisalduva amülaasi toime piirdub toidumassiga, mis paikneb suus ja söögitorus, sest mao tugevalt happeline keskkond inaktiveerib selle ensüümi praktiliselt täielikult. Mao happeline keskkond aitab kaasa toidumassi seedimisele denatureerides makromolekulide struktuuri. Spetsiifilised mao prote...
Tasemetöö orgaanilises keemias. 1.Mis on orgaaniline keemia? Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid. 2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks? Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks COOH karboksüülhape . 3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi. 4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid? · Atsükliline pole tsüklit · Tsükliline kinnine, korduv · Hargnenud peaahel ja kõrvalahel · Hargnemata ainult ühe ahelaga, peaahelaga 5. Alküülradikaalid Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H 6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid. 7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid. 8.Benseen valem, omadused, kasutamine. Iseloomuliku lõhna...
1 SISSEJUHATUS Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon, ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask. Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindad...
Kordamisküsimused (membraantransport, ensüümid, vitamiinid, regulatsioon) 1. Kirjutage võrrand, mis seob omavahel difusiooniga seotud vabaenergia muutuse ja kontsentratsiooni gradiendi (aine kontsentratsioon rakus sees jagatud aine kontsentratsioon rakust väljas). dG=RTln(Cin/Cout) 2. Aine A liigub rakku passiivse difusiooni teel. Milline on difusiooniga seotud vabaenergia muutus olukorras, kus aine A kontsentratsioon rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne. Positiivne. Tasakaaluolek (dG=0) võib erineda olukorrast Cout=Cin juhul kui membraanil esineb membraanipotentsiaal ja transporditav aine on laenguga. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess, mida iseloomustab dG. Raku sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine. 3. Millise ühendi passiivne difusioon läbi rakumembraani on kõige aeglasem ja millise kõige kiirem? (erinevad ühendid) Glükoos kõige aeglasem....
Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Töö teostaja Õpperühm Üliõpilaskood YASB21 Töö teostamise Juhendaja Protokolli esitamise kuupäev kuupäev Tiina Randla 06.02.13 19.02.13 1.1 Valkude reaktsioonid. 1.1.1 Buireedireaktsioon Biureedireaktsiooni annavad kõik ained, mis sisaldavad vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises kekskonnas annab valk vask(II)ioonidega sinakasvioletse värvuse, peptiidid aga roosa värvusega biureet-kompleksi, mis moodustub vase ioonide seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust. · Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust j...
ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahenda...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Tallinn 2010 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Enamasti hinnangut antakse värvuse tekke, sademe moodustumise, gaasi eraldumise või muu silmaga nähtava muutuse alusel. Kvalitatiivsed reaktsioonid ei nõua aine täpset doseerimist, enamasti võib piirduda silmamõõduga. 1.1 VALKUDE RAKTSIOONID TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud a...
1.1 VALKUDE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID; 1.2 SÜSIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID Ave Tüür 155356 YAGB21 Juhendaja: Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloomulikele ruumilistele struktuuridele, mis tulenevad primaarsest struktuurist, st aminohapete valikust ja järjestusest polüpeptiidahelas. Ahela lokaalset korrapärastumist iseloomustab sekundaarne struktuur, ko...
TTÜ bioorgaanilisekeemia õppetool Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. 1.1;1.2 Õpperühm: Töö teostaja: YAGB21 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud Terje Robal 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid mille monomeerideks on aminohapped, mis on seotud peptiidsidemete(=amiidsidemete) abil, mille moodustamisel eraldub vesi. Valkudel on ruumiline struktuur, mis võib olla mitmes tasandites. Eraldatakse primaar-,sekundaar-, tersiaar- ja kvarternaarstruktuuriga valke. Valke saadakse transkriptsiooni protsessi käigus. Valgu kõrgema struktuuri lagunemist nimetatakse denatureerimiseks(eristatakse pöörduv ja pöördumata denatureerimist). Valgu hüdrolüüs omaette on...
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biorgaanilise keemia õppetool Protokoll N.1 Laboratoorne töö N.1 Ainete kvalitatiivsed reaktsioonid Valkude reaktsioonid Süsivesinikute reaktsioonid Valkude reaktsioonid. Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad omavahel peptiidsidemega seotud aminohapetest. Valkudes sisalduvaid aminohappeid on 20 ning nad erinevad üksteisest radikaaldie struktuuri poolest. Valkude primaarne struktuur iseloomustab aminohapete valikulist järjekorda, sekundaarne struktuur polüpeptiidahela üksikute lõikude korda ja tertsiaarne struktuur kogu valgumolekuli ruumilisust. Kui molekul koosneb enam kui ühest polupeptiidahelast moodustuvad oligomeersed valgud, mis omavad ka kvaternaarset struktuuri. Ruumilised struktuurid on fikseeritud nõrkade keemiliste sidemete ja vastasmõjudega. Kui valgu ruumilises struktuuris grupeeruvad ümber ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sideme...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Terje Robal 07.02.2012 arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mille ,,ehituskivid" aminohapped on omavahel ühendatud peptii...
KORDAMINE Vegetatiivne närvisüsteem 1. Mis on neurotransmitterite ülesanne organismis? Erutuse ülekanne toimub keemiliste vahendajate abil ehk neurotransmitterite abil. Neurotransmitterid kannavad infot ühelt neuronilt teisele, neuronilt keharakkudele (skeleti- ja silelihased). 2. Kus neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse? Neurotransmittereid sünteesitakse ja säilitatakse närviterminalides. 3. Millal neurotransmitterid vabastatakse ja mis nende vabastamisel juhtub? Neurotransmittereid vabastatakse aktsioonipotensiaali saabumisel ning vabanemisel seostuvad nad retseptoritega. 4. Mis juhtub neurotransmitteritega peale seondumist retseptoriga? Vabad neurotransmitterid transporditakse tagasi presünaptilisse ossa, difundeeruvad ja eemalduvad kehavedelikega ja/või lagundatakse kiiesti ensüümide poolt. 5. Millal on aktiivne sümpaatiline närvisüsteem ja millal parasümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüst...
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Biokeemia Laboratoorsed Töö pealkiri: tööd: 1.1,1.2 Valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed reaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Tiina Randla arvestatud: 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsete reaktsioonide abil saab kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Hinnatakse, iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe või hägu moodustumist, gaasi eraldumist, muid silmaga nähtavaid muudatusi. Kvalitatiivse analüüsi puhul pole tavaliselt vaja reagente täpselt mõõta, piisab silmamõõdust ja suurusjärguga arvestamisest. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad a...
Laboratoorne töö I Üliõpilane: Meelika Lukner (155308) Kuupäev: 12.02.2016 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi aine või ühendite rühma olemasolu (või ka puudumist) uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on kas ei või jah, seega ei mõõdeta komponendi kvantitatiivset sisaldust. Kuna kvalitatiivne analüüs ei nõua reagentide täpseid doose, siis mainin siinkohal ära, et kõik uuritavate proovide ja reagentide doosid võetakse ligikaudse täpsusega. 1.1.Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mis on omavahel seotud amiidsidemetega. Nende koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet. [https://www.neb.com/~/media/NebUs/Page%20Images/Tools%20and%20Resources/Usage ...
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temp...
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Tallinna Tehnikaülikool Töö number 1.1 ja 1.2 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Palun täiendada. 23.02.12. M.K. Versioon 2 Tallinn 2012 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles olevad aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet, mida nimetatakse proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile sisaldavad mõningad valgud ka nn ebaharilikke aminohappeid. Valgud, nagu teisedki biopolümeerid, täidavad oma funktsioone tänu iseloo...
Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, mille monomeerideks olevad aminohapped on omavahel seotud amiid- ehk biokeemias tuntud peptiidsidemete abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahele. Kuna peptiidsideme moodustumisel eraldub vesi, võib seda nimetada ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises leidub 20 üldlevinud aminohapet proteogeensed aminohapped. Mõningates valkudes on ka ebaharilikke a...
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi ainevahetust (eksogeensed [vitamiinid] ja endogeensed [ensüümid, hormoonid]) Vitamiinid Väikse molekulmassiga orgaanilised ühendid, mis on elutegevuseks hädavajalikud mikrotoitained. Vita- elu, amiin- vastav keemiline ühend (enamus vitamiine pole amiinsed ühendid, aga I avastatud oli) Vitamiinide allikad inimeste jaoks: 1) Segatoit (osa vitamiine taimsest toidust ei saa üldse- B12 nt) 2) Seedekulgla mikroobikooslused sünteesivad. (NT: Vitamiin K, B5) 3) Süntees eelühenditest (NT: beetakaroteenist sünteesitakse vitamiini A) 4) Vitamiinpreparaadid ja vitaminiseeritud tarbekaubed (kosmeetikatooted, toiduained jne) Vitamiinide biofunktsioonid 1) Vitamiinid kuuluvad liitensüümide koosseisu mittevalgulise osana. 2) Mõjusad antioksüdandid (vesilahustes vitamiin C, rasvades vitamiin E) 3) Olulised arenguprotsesside reguleerijana. NT: a) vitamiin C hulk mõjutab mees...
2.keem.reakts.kiirusHomogeense reaktsiooni kiirus -molekule on ruumalaühikus e.mida suurem -on aine kiiruse seaduse parameetrid -katseandmetest k1>k2, siis on -võimalik läbi viia jadareaktsioonid Olgu antud FAO, CAO, k, E, Cpi, HR-Praktikas esineb on kiirus, millega keemiline ühend kaotab oma molaarne kontsentratsioon C. Järeldust, et vähim ruutude meetodil?-Vähimruutude meetodi küllalt -hea saagisega YB. Oluline on aga valida -õige kaks põhiülesannet:-a)antud protsessi parameetrite identsuse (ühendi hulga muutus ühes ruumalaühikus reaktsioonikiirus on võrdeline reageerivate ainete puhul parameetrite -väärtused leitakse nii, et mudeli aeg: kui ruumaeg ... pidevas reaktoris -või reaalaeg t algväärtused v0,...
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
