Orgaanilise keemia tasemetöö küsimused ja vastused (4)

Tasemetöö orgaanilises keemias.
1.Mis on orgaaniline keemia?
Süsinikuühendite keemia, mis uuribki süsinikku ja tema ühendeid.
2. Mida nimetatakse funktsionaalseks rühmaks?
Aatomeid või aatomite rühmitusi, millest on tingitud ühendite iseloomulikud omadused. Näiteks –COOH karboksüülhape .
3. Tunda kõikide orgaaniliste ühendite funktsionaalseid rühmi ja osata määrata aineklassi .
4.Mis on atsükliline, tsükliline, hargnenud - või hargnemata ahelaga ühendid?

• Atsükliline – pole tsüklit
  
• Tsükliline – kinnine , korduv
  
• Hargnenud – peaahel ja kõrvalahel
  
• Hargnemata – ainult ühe ahelaga, peaahelaga
  

5. Alküülradikaalid
Alkaani molekuli otsmise süsiniku juurest võetakse ära üks H
6. Osata anda orgaanilistele ühenditele nimetusi, teha valemeid ning graaflisi valemeid.
7. Osata kirjutada lihtsamaid orgaanilisi võrrandeid ja tasakaalustada neid.
8. Benseen – valem, omadused, kasutamine.
Iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, vedelik, vees ei lahustu, aurud on mürgised, süttib kergesti, hea lahusti
Kasutatakse: lõhkeained, plastmass, toorkautšuk, ravimid, värvained.
9. Orgaanilised lämmastikuühendid – näited.
Amiinid , aminohapped ja valgud.
10. Orgaanilised hapniku ühendid – näited.
Alkoholid , estrid ja karboksüülhapped
11. Valkude tähtsus.
Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele.
12. Ülesannete lahendamine.
13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused.

• ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks.
  
• lõhnavad või haisevad.
  
• Süttivad
  
• Võivad olla tahked , vedelad ja gaasilised.
  

14. Fenool – valem, omadused, kasutamine.
C6H5OH – aromaatne alkohol benseenituumaga.

• Omapärane lõhn
  
• Värvusetu
  
• Mürgine
  
• Kristalne aine
  
• Õhu käes oksüdeerub kiiresti
  
• Lahustub hästi etanoolis
  
• Nõrgad happelised omadused
  

Plastmassi tootmine

Nailon ja kapron

Mürkkemikaalid

Paratsetamool ja aspiriin

Värvained

Fenoolilahusega immutatakse aiaposte mädanemise eest.
15. Valkude omadused ja tõestamine.
Valkude tähtsamaks omaduseks on hüdrolüüs (reageerimine vee, vesinikku või hüdroksü-rühmaga, mille tulemusena tekivad peptiidid ja selle protsessi kordamisel aminohapped) ja denatureerimine(valgu ehituse pöördumatu muutumine)
16. Mis on orgaaniliste ühendite põlemissaadused?
Vesi ja süsinikdioksiid (H2O ja CO2)
17. Orgaaniliste ühendite klasside üldvalemid.
18. Metanooli, etanooli valemid, omadused ja kasutamine.
Metanool:
(puupiiritus)
CH3OH

• Värvuseta
  
• Lõhnaga
  
• Veega segunev
  
• Vedelik
  

Automootori kütus

Hea lahusti värvidele ja lakkidele

Lõhnained

Värvained

Mürkkemikaalid
Etanool :
(piiritus)
CH3-CH2-OH

• Värvuseta
  
• Vedelik
  
• Kõrvetava maitsega
  
• Keemistemp . 70C
  
• Lahustab rasva, vaiku , benseeni
  

19. Etanooli füsioloogiline toime.
Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis väga mitmeteks keemilisteks ühenditeks:

• Etanaaliks(aldehüüd)
  
• Oksüdeerub etaanhape
  
• Oksüdeerub veel CO2 ja H2O
  

Maks ja magu kahjustuvad.
20. Metanaal – omadused ja kasutamine.
21. Mis on aminohapped?
Orgaanilised ained, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma.
22. Valkude struktuurid
Lineaarne, heeliks ehk spiraal , gloobul, kvarternaarne
23. Amiinide leidumine.
Tekivad nii taime- kui loomaorganismides ainevahetuse protsessides ja samuti igasugusel kõdunemisel ja roiskumisel.
24. Heterotsüklilised ühendid.
Ühendid, mis sisaldavad oma tsüklites peale C ja H veel teisi ühendeid (Näiteks S, N, pürrool jne.)
25. Aniliin – valem, omadused ja kasutamine.
26. Mis on amiinid?
Ammoniaagi derivaadid , milles 1 – 3 vesinikku on asendatud süsivesinikradikaaliga.
27. Metaani füüsikalised omadused.
28. Äädikhappe valem, füüsikalised omadused ja kasutamine.
CH3 - CH2 – COOH

• Tekib kääritamisel (võis, juustus, õlus)
  
• Värvuseta
  
• Terava lõhnaga
  
• Hapuka maitsega
  
• 0 kraadi juures tekitab konts. Äädikhape jää – äädikhappe
  

Kasutatakse toiduainetetööstuses ja vesilahuses on äädikas.
29. Mis on alkeenid , alkadieenid ja alküünid?
Alkeenid – süsivesinik (koosneb Cst ja Hst) , milles on kakskikside
Alkadieenid – süsivesinik, milles on kaks kaksiksidet.
Alküünid – süsivesinik, milles on kolmikside.
30. Nitreerimine, Zinini reaktsioon ja esterdamine .
Nitreerimine – kui ühendisse viia nitrorühm NO2
Zinini reaktsioon e aniliini saamine-
Esterdamine – alkohol+karboksüülhape võrdub ester +vesi.
31. Mis on seebid ?
Seebid on rasvhapete soolad
32. Metaanhappe omadused ja kasutamine. Valem.
H-COOH  metaanhape ehk sipelghape

• Terava lõhanga
  
• Värvuseta
  
• Vedelik
  
• Kontsentreeritult nahale sattudes põletab
  

• Eemaldab katlakivi
  
• Lahusti
  
• Tekstiilitööstuses kangaste värvimisel
  
• konserveerimisel
  

33. Estrite füüsikalised omadused.

• Meeldiva lõhnaga
  
• Narkootilise toimega
  
• Vedelad või tahked
  
• Veest kergemad
  

34. Rasvade leidumine.
Rasvu leidub peaaegu kõikides taim- ja loomaorganismides. Kindlaks saab teha filtripaberiga. Juur ja puuviljades on ~1%. Pähklites, lihas, vorstis ~50%.
35. Sahhariidid .
Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass ja inimesele elutähtsad.
Glükoos Tärklis
Sahharoos Tselluloos
Fruktoos
36. Nukleofiilne asendusreaktsioon, nukleofiilid ja elektrofiilid .
37. Rasvad .
Rasvhapete ja glütserooli estrid. Puhtad on värvusetu, lõhnata ja maitseta. Vees ei lahustu, lahustuvad benseenis, eetrites, alkoholis. Vedelad on õlid, kuid võivad ka tahked olla. Kõrge keemistemp., madal sulamistemp.. Kõrge toiteväärtusega. Küllastumata rasv (nt kala) on tervislikus toidus. Kasutatakse toiduainete tööstuses, seebi tootmiseks, õlid, kosmeetilised kreemid, määrdeained, ravitööstus jne.
Hüdrolüüsivad  tekib rasvhape ja alkohol
Reageerivad leelisega  seep
Oksüdeerudes rääsub, selleks, et ei rääsuks töödeldakse vesinikuga ja saadakse salomassi.
38. Invertsuhkur .
Glükoosi ja fruktoosi segu