Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused (0)

5 VÄGA HEA

Sissejuhatus
Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline.
Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks.
Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda:

müra
lokaalne ja üldvibratsioon
mikrokliima
elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus)
töötamine välistingimustes
valgustus
mehhaaniline tolm

Tolm
Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti juhul kui töökeskkonnas on ebapiisav ventilatsioon , ning ei kasutata isikukaitsevahendeid, nagu respiraator või näomask.
Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindade lihvimisel kui lõikamisel, ning tolmuosakesed satuvad kergelt töölise silma kui hingamisteedesse. Tekitades mehaanilise trauma .
Silma sattudes esineb pisaratevool, sügelus ja laugude punetus . Suuremate tolmuosakeste puhul on võimalik need silmadest välja loputada kuid pisemate osakeste puhul, kui sügelus ei kao peab pöörduma silmaarsti juurde kes need eemaldab. Kui seda ei tehta, tekib silma sidekesta ja sarvkesta armistumine, ning nägemisteravus väheneb. Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu.

Hingamisteedesse sattumisega seotud tervisekahjustused
Hingamisteedesse sattudes põhjustavad puidutolmu osakesed väikeste kopsuosade - alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides.( Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006)

Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos

Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad.

Köha
Hingeldus füüsilisel pingutusel
Valud rindkeres
Nõrkus ja väsimus.

Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb
ehk armistub.Tegemist on pöördumatu haigusega, kus töötaja on tolmuosakestele väga allergiline ning tolm võib põhjustada teisi allergilisi hingamisteedega seonduvaid haigusi.

Allergiline bronhiit

Tööl viibides võivad esineda hingamishäired
Pidev köha
Rögaeritus

Hingamishäireid ei esine väljaspool töökeskkonda, kuid kui allergiline reaktsioon on pidev siis hingamishäired süvenevad.
Allergiline alveoliit
Kopsualveoolides tekivad põletikulised protsessid. Kopsukude on laiaulatuslikult haaratud põletikulisse protsessi. Aastate jooksul kopsukude tiheneb.
Ägedas staadiumis algab haigus peale seda põhjustava allergeeniga kokkupuutumist umbes 4-12 tunni pärast. (Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006)

Kehatemperatuur tõuseb +38...+39°C

Tekib vappekülm, pea- ja lihasvalu
Enne eelmisi sümptoome esineb väsimus, isutus ja iiveldus
Tekib hootine köha koos röga eritusega.
Hingeldus ja õhupuudus
Võib tekkida nohu.

Haigus meenutab esialgu grippi või ägedat kopsupõletikku.

Krooniline alveoliit
Tekib pika tööstaažiga töötajatel. Haigusnähud süvenevad.

Kuiv köha,
Palavik +37,2...+37,5° C,
Peavalu
Isutus
Lihasvalud
Kaalukaotus
Füüsilisel pingutusel hingeldus.
Huulte värvuse muutus (veres vähem hapniku, veri muutub tumedamaks )

Kopsukude on tihenenud - armistunud. Selle tõttu tekivad ka südame- veresoonkonna häired. Nagu näiteks vererõhu tõus,
Hapniku puuduse tõttu esinevad valud südame piirkonnas

Bronhiaalastma
See allergia avaldumisvorm kuulub kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide hulka. Kui kontakt allergeeniga kaua aega püsib, võib haigus süveneda bronhiaalastmaks. Puidutolmu sissehingamisel võib tekkida tugev õhupuudus juba poole tunni möödudes (võib tekkida ka
kiiremini). Hingamisteede reaktsioon allergeensele tolmule on tingitud bronhide
seintes olevate silelihaste kokkutõmbumisest, mille tõttu bronhide valendik aheneb või isegi sulgub. Inimene saab sisse hingata , aga väljahingamine on takistatud. (Annika Küüdorf, Eda Merisalu Tallinn 2006)

Sisse saab hingata, aga väljahingamine on takistatud
Haige hingamisel on kuulda vilinaid ja kiuneid

. Sellise reaktsiooni puhul tuleb koheselt pöörduda arstide poole, vastasel korral on haigel lämbumisoht.

Tervisekahjustuste vältimine
Puidutöötlemismasinad mis eraldavad palju tolmu, peavad olema varustatud kohtäratõmbega või seadeldisega mis ei lase tolmul eralduda väliskeskkonda. Kui see ei ole võimalik, peab töötaja kasutama isikukaitsevahendeid (spetsiaalse filtriga respiraatorit või tolmumaski mis peaks kinni üliväiksemõõtmelisi tolmuosakesi). Samuti ei tohi peentolm sattuda keha pinnale, milleks peab kandma tihedast riidest kaitseriietust. Tööpäeva lõpus tuleb alati puhastada tolmust pinnad kuhu see päevajooksul on langenud. Soovitatavalt märgpuhastava tolmuimejaga. Märgpuhastus hoiab ära tolmu lendlemise.
Hingamiselundite kaitsevahendite valimisel tuleb silmas pidada asju
• Läbituleva õhu sisaldus ei tohi olla alla 19%
• Tolmufiltrid ei kaitse gaaside ja aurude eest
• Gaasifiltrid ei kaitse tolmu eest
• Habe vähendam maskide effektiivsust, tuleks kasutada täismaski
• Filtri tüüp peab vastama saasteiseloomule
Et mask tõesti kaitseks peame me teadma mille eest me täpsemalt kaitset vajame ning mis on võimalikud kahjustused selle sisse hingamise puhul.
Mask peab sobima näoga ning sellega töötamine peab olema mugav.
Erinevad filtrid:
• Tolmuﬁlter
• Gaasiﬁlter
• Radioaktiivse tolmu filter
• Isoleeriv õhu juurdevooluga kaitsevahend
Filtrite kasutusiga sõltub saaste iseloomust ja tugevusest. Filter tuleks välja vahetada siis kui hingamisel esineb takistus või on tunda tolmu/kemikaalide filtrist läbi tulemist
Kui töökeskkonnas esineb kahjulikke gaase ning tolm korraga, tuleks kasutada näomaski, mis on varustatud nii gaasi- kui tolmufiltriga.

Kasutatud kirjandus
Küüdorf, Annika ; Merisalu, Eda; Ohutegurid, tööga seotud haigused ja nende vältimine ehituse-, puidu- ja metsatööstuses; Eesti Metsatöötajate Ametiühing; 2006
Aet Kingsepp ;TartuIsikukaitsevahendid; Kuntikool 2011

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 21 allalaadimist

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused #1

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused #2

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused #3

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused #4

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused #5

Mehhaanilise tolmu hingamisteedesse sattumisega seotud haigused #6

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pusna Õppematerjali autor

Referaat teemal \"Mehaaniline tolm ja sellega seotud haigused.\" Suunatud tisleriks õppijatele.Tisler, puidutööstus, tolm, ohutegurid, tööohutus,

Mehhaaniline tolm hingamisteed tisler

Sarnased õppematerjalid

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kõrgemad prioriteedid · Lämbumine, hingamisraskus · Raske verejooks · Teadvusetus · Sokk Järgmised prioriteedid · Põletused · Murrud · Seljavigastused Madalad prioriteedid · Väikesed murrud · Väikesed verejooksud · Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: · Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi · Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat · Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool o Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad, et hingamine puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) · Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse · Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend

Esmaabi

pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

Kinnitada padjand marlisidemega. ● KUI VEREJOOKS on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. - Kui verejooks on kontrolli all, seo haav kindlalt, kuid mitte liiga kõvasti kiinni - Hoolitse, et kannatanu ei läheks šokki. Kui kannatanu on külm, higine või loid, aseta ta lamama nii, et jalad oleksid peast kõrgemale tõstetud ning mässi kannatanu soojalt sisse. Seejärel kontrolli - kas patsient on teadvusel, kas hingamisteed on vabad, kas ta hingab ja on tunda pulssi. - Kutsu 112 9. Kuidas käitun ninaverejooksu sulgemiseks? Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma ● Suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal ● Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades 10-15 min ● Samaaegselt võib ninajuurele, laubale või kuklale asetada külma (niiske rätik vm) ● Kui sa ei suuda 20 min verejooksu peatada, minna haiglasse või kutsuda 112 ● NB! Mitte panna vatti ninna 10

Kategoriseerimata

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.............................. 347 25. Valu jäsemete piirkonnas ......................................................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31

Esmaabi

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83

Inimeseõpetus

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Tööstusrevolutsioon sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsioon algas 17601780. a. Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses (tänu orjatöö kasutamisele oli ka puuvill odav). Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. 20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk