Labori kontrolltöö kordamisküsimuste vastused (2)

Küsimused:
*Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis .
Süsinikdioksiidi saamiseks pannaks keskmisse nõusse ( aparaat koosneb kolmest klaasnõust) lubjakivitükikesi. HCl valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse, Puutudes kokku lubjakiviga, algab süsinikdioksiidi eraldumine
CaCO3 + 2HCl
CaCl2 + CO2 + H2O
Tekkiv süsinikdioksiid väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis sdo rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. (Puhta süsinik-
Dioksiidi saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesanne on siduda HCl aurud ja niiskus.)
Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Rõhk ja temperatuur, sest nende kahe teguri muutumisel muutub ka gaasi ruumala
Milline on gaasi rõhk , temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingmistel b)standartingimustel?
a)101325Pa; 273,15K; 22,4dm3/mol b) 100000 Pa; 273,15K; 22,7 dm3/mol
Kui suur on õhu keskmine molaarmass ? Kuidas on see leitud?
29 g/mol [=Mgaas/22,4; Mgaas= x 22,4]
Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri/rõhu tõstmisel, kui gaasi mass ja rõhk/temperatuur ei muutu? Visanda graafik
a)suureneb(x-T;y-V) b)väheneb(x-V;y-p)
*Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega? Filtreerimise abil/lihdestilatsioon(kui filterpaber süüakse happe poolt läbi[ma ise mõtlesin selle siia välja, sest mul juhtus ükskord nii XD])
Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik ja arvutused)?
Vt protokoll 2.1
Mis on areomeeter ? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit?
Areomeetriga mõõdetakse vedeliku tihedust , pannakse lahusesse ja vaadatakse kui sügavale vajub, mida sügavamale vajub seda vähem tihedam on vedelik
Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt?
Büreti abil lisatakse lahusesse vedelikku. Kasutati tiitrimise eesmärgil (konkreetses katses tiitriti NaOH lahust). 1 cm3 täpsusega.
Mis on stöhhiomeetriline punkt?
Punkt, milles kogu soolhape on ära reageerinud ja indikaator muudab juba ühest liiaga lisatud NaOH tilgast tekkinud aluselises lahuses värvust, määratakse ühe tilga täpsusega.
Milline töövahend on pipett ? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse?
Pipeti abil lisatakse ka vedelikku. Kasutati 5x lahjendusega HCl lahuse pipeteerimiseks. Tuleb loputada töölahusega – lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama .
*Millised reaktsioonid on pöörduvad millised mitte? Tuua näiteid.
Pöörduvad reaktsioonid on reaktsioonid, kus reaktsiooni mõjutavaid tegureid muutes pöördub reaktsioon esialgsete ainete poole. N: alus + hape Pöördumatu reaktsioon on reaktsioon, mille puhul lähteaine reageerimisel tekkinud saadused omavahel ei reageeri. N: sool + sool.
Mõisted:
Mool - on ainehulk , mis sisaldab 6,02*10^23 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni etc).
Molaarmass - on ühe mooli aine molekulide mass grammides
Avogadro seadus - Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Vm=22.4dm^3/mol
Daltoni seadus - Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga . Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas , kui teisi gaase poleks.
Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus - suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel(V,P,T). See on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on gaas teisest raskem või kergem; absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel.
Ideaalgaaside seadused, unversiaalne gaasikonstant ja selle ühikud lähtudes erinevatest mahu- ja rõhuühikutest - a)gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi b) molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises c) molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel lähenevad olematusele(jäetakse arvestamata) d)molekule loetakse massipunktideks; universaalne gaasikonstant – töö, mida teeb üks kmol gaasi soojenemisel ühe kraadi võrra jääval ruumalal. 8.31*107 J/(kmol*K)
Lahus - kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem
Lahusti - mittevesilahuse korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut. ( vesilahuste korral alati vesi)
Lahustunud aine – lahuses pihustunult esinev aine
Küllastamata lahus - lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub
Küllastunud lahus - lahus, mis sisaldab antud temperatuuridel ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet
Üleküllastunud lahus - aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub.
Massiprotsent - näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses[%]
Molaarsus - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris lahuses[mol/dm3]
Molaalsus - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis [mol/kg]
Moolimurd - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse
Mooliprotsent - ühe aine moolide arvu suhe kogu segu moolide arvu korrutatuna 100% - ga
Normaalsus - näitab lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses[g-ekv/dm3]
Keemiline tasakaal – olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu
Le Chatelier ’ printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele
Keemilise reaktsiooni kiirus(ühikud) - näitab reageerivate ainetekonsentratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1)
Massitoimeseadus - v1=k1 x CA(üleval on P) x CB(üleval on q)
[k1 – reaktsiooni kiiruskonstant ;
p – reaktsiooni järk aine A suhtes;
q – reaktsiooni järk aine B suhtes;
p+q – reaktsiooni summaarne järk]
Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära ja konsentratsioon
Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid - temperatuur, katalüsaatorid, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus
Katalüüs - reaktsiooni tasakaalu nihutamine katalüsaatori toimel
Katalüsaatorid - ained, mis muudavad reaktsioonikiirust. Osaledes mingis reaktsiooni järgus, taastuvad nad reakstiooni lõpuks keemiliselt ja endises hulgas.