Mõisted ja tähendused (0)

1 Hindamata

KEEMIA PÕHIMÕISTED
Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi.
Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel.
1) Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest.
2) Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas.
3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest.
Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht , selle elektronide arv määrab elemendi omadused.
4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik.
5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon .
6) Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest.
7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes.
8)a) Mool on aine hulk, mis sisaldab sama palju osakesi, kui on neid 12 grammis süsiniku isotoobis C-12.
b)Mool on aine hulk, mis sisaldab Avogadro arv osakesi.
c)Mool on aine hulk, milles on 6,02•1023 aine osakest.
9) Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides . Ühikuks on g/mol.
10)Avogadro arv on aine osakeste arv ühes moolis aines.
11)Gaasi molaarruumala on ühe mooli gaasilise aine ruumala normaaltingimustel
Vm = 22,4 l/mol
12)Aine hulk on aine kogus moolides .
13)Keemiline side on aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks.
14) Kovalentne side on aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. ( mittepolaarne ja polaarne kovalentne side)
15)Iooniline side on keemiline side ioonide vahel.
16)Metalliline side on keemiline side metallioonide, aatomite ja elektronide vahel.
17)Vesinikside on keemiline side, kui vesinik on kontaktis kas hapniku, lämmastiku või fluoriga.
18)Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest. Lihtained jaotatakse: a) metallid(head soojus -ja elektrijuhid, plastilised, läigivad, enamus hallika värvusega, redutseerijad, viimasel elektronkihil tavaliselt kuni kolm elektroni)
b) mittemetallid (halvad soojus-ja elektrojuhid, läige puudub, erineva värvusega, oksüdeerijad, viimasel elektronkihil tavaliselt üle kolme elektroni)
19) Liitaine koosneb erineva elemendi aatomitest (näiteks NaCl, K2 CO3 )
20) Metall on lihtaine, millel on metallile iseloomulikud omadused (vt p 18)
21) Ahelisomeeria - isomeerid erinevad süsinikahela ehituse poolest.
22)Mittemetall on lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused (vt.p 18)
23) Asendiisomeeria- isomeerid erinevad kas aatomite , aatomirühmade või mitmiksidemete
asendi poolest
24) Alkoholaat - alkoholist tekkinud soolataoline ühend
25) Amiid- karboksüülhappest tuletatud ühend, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga
26)Asendamatu aminohape - valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism ise ei suuda sünteesida
27) Asendatav aminohape- valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism suudab ise sünteesida
28)Aminorühm- ammoniaagist tuletatud funktsionaalne rühm
29)Detergent- sünteetiline pindaktiive aine (kasutatakse pesemisvahendites)
30)Polümerisatsioon on polümeeri tekkimise protsess.
31) Oksüdeerija liidab elektrone, ta redutseerub, tema o-a väheneb.
32) Redutseerija annab elektrone ära, ta oksüdeerub, tema o-a suureneb.
33) Redoksreaktsioon on reaktsioon , mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniasted.
34) Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess.
35)Redutseerumine on elektronide liitmise protsess.
36) Oksüdatsiooniaste on suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis.
37)Elektrolüüs aine lagunemine ioonideks, kui temast elektrit läbi juhtida.
38) Korrosioon on metalli iseeneslik hävimine ümbritseva keskkonna mõjul.
39)Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
40)Lahusti on aine, milles lahustunud aine on jaotunud ühtlaselt.
41)Lahustunud aine on aine, mis asub lahuses pihustunult.
42)Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses.
43) Disahhariid - kahest monosahhariidist tekkinud sahhariid
44)Lahustumise soojusefekt on lahustumisega kaasnev soojusefekt, mis koosneb kristallivõre lagunemissoojusest(selle arvel lahus jahtub) ja hüdraatumissoojusest(selle arvel lahus soojeneb).
45) Küllastunud lahus on lahus, milles antud tingimustel enam ainet ei lahustu.
46) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel võib veel ainet lahustada.
47)Kristallhüdraat on kristallilises olekus olevad hüdraadid. ( CuSO4 *10H2O)
48) Elektrofiil - Positiivse laenguga osake, mis omab tühja orbitaali
49) Hüdraatumine- liitumine veega
50) Hüdrofiilsus- veelembus, võimalus vastastiktoimeks veega (lahustub vees)
51) Hüdrofoobsus- veetõrjuvus , puudub vastastiktoime veega
52) Hüdrogeenimine.- liitumine vesinikuga
53)Vee karedus on vee omadus, mille tingivad vees lahustunud Ca ja Mg soolad .
54)Elektrolüütiline dissotsiatsioon on hüdratiseeritud ioonide moodustumine lahuses.
55)Elektrolüüt on aine, mille vesilahus juhib elektrit.
56)Dissotsiatsioonimäär näitab lahuses olevat vahekorda ioonide ja molekulide vahel.
57) Mittepolaarsed ained omavad mittepolaarset kovalentset sidet.
58) Polaarsed ained omavad polaarset kovalentset sidet (näiteks H2O)
59) Ioonilised ained omavad ioonilist sidet. (näiteks NaCl)
60)Lahuse elektrijuhtivus on võime juhtida elektrit.
61) Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone .
62)Happeline oksiid ehk mittemetallioksiid koosneb mittemetallist ja hapnikust.(NO)
63) Tugev happe lahuses on peamiselt vesinikioonid ja happeanioonid. Happe molekule seal praktiliselt pole .( HNO3 , HCl, H2SO4)
64)Nõrk happe lahuses on ülekaalus happe molekulid ja väga vähe on vesinikioone ja happeanione.(H2CO3, H2SO3, H2S)
65)Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone.
66)Aluseline oksiid ehk metallioksiid koosneb metallist ja hapnikust (CaO)
67) Leelis on vees lahustuv alus.
68)Neutralisatsioonireaktsioon on reaktsioon , millest võtavad osa alus ja hape ning tekivad soola ja vesi (näiteks HCl + NaOH = NaCl + H2 O)
69)Lahuse pH skaala on lahuse happelisuse (aluselisuse) skaala . Neutraalse vesilahuse pH= 7, happelisel lahusel pH 7.
70)pH on suurus, mis väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses.
71) a)Sool on kristalliline aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest.
b)Sool on aine, mis koosneb metallioonist ja happeanioonist..
72) Kopolümeer- erinevate elementaarlülidega polümeer
73) Küllasumata ühend- ühend, milles süsiniku aatomite vahel on üks või mitu mitmiksidet
74)Väärismetall on keemiliselt püsiv ja hinnalt kallis metall.
75)Sulam koosneb mitmest metallist , võib sisaldada ka mittemetalle (pronks, malm )
76)Korrosioonitõrje on meetod metalli korrosiooni vältimiseks või selle aeglustamiseks.
77)Molekuli struktuur näitab, milliste keemiliste sidemetega on elemendi aatomid omavahel seotud.
78)Üksikside on kahe aatomi vahel ühe ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side.
79) Kaksikside on kahe aatomi vahel kahe ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side.
80)Kolmikside on kahe aatomi vahel kolme ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side
81)Polümeer on suure molekulmassiga ühend, mis tekib polümeerimisel (näiteks kautśuk)Koosneb paljudest ühesugustest lülidest .
82)Isomeerid on ained, millel on ühesugune kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, sama molekulmass , aga erinev struktuur ja seega erinevad omadused (näiteks butaan ja 2-metüülpropaan)
83)Funktsionaalrühm on rühm, mis annab ainele iseloomulikud omadused (alkoholidel –OH rühm, aldehüüdidel –CHO)
84) Alkaan on süsiniku ja vesiniku ühendid , mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega (sigmasidemega)
85)Halogenoalkaan on ühend, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni aatomiga (näiteks kloropropaan)
86) Alkohol on aine, mis sisaldab hüdoksüülrühma (-OH)
87) Amiinid on aminorühma sisaldavad ühendid.
88) Alkeen on süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kaksikside. Alkeenid on küllastumata ühendid.
89)Alküünid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kolmikside. Alküünid on küllastumata ühendid.
90)Aldehüüdid on ained, mis sisaldavad aldehüüdrühma –CHO.
91) Ketoonid on ained, mis sisaldavad karbonüülrühma –CO.
92)Karboksüülhapped on ained, mis sisaldavad karboksüülrühma –COOH.
93) Ester on happe ja alkoholi reageerimissaadus.
94)Rasv on rasvhappe ja glütserooli ester.
95)Aminohape on karboksüülhape, mille süsivesiniku radikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga.
96)Valk on looduslik kõrgmolekulaarne aine, mille molekuli koostisse kuulub süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik.
97)Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud.
98)Fenool ehk hüdroksübenseen tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdrolüülrühmaga.
99)Indikaator on aine, mis muudab oma värvust erinevates keskkondades erinevalt.
Fenoolftaleiin jääb happes värvusetuks ja aluses värvub roosakas-punakseks. Metüüloranź värvub happes punakaks , aluses jääb kollaseks. Lakmus värvub aluses siniseks ja happes punaseks.
100) Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme lihtainena. On tingitud kristalli struktuuri erinevustest. (näiteks süsinikul grafiit ja teemant ;väävlil rombiline , monokliinne ja plastiline väävel; fosforil punane, must ja valge fosfor )
101)Katalüsaator on aine, mis suurendab reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni lõpuks tema kogus ja koostis taastuvad .
102) Inhibiitor on reaktsiooni aeglustaja.
103)Nõrk elektrolüüt laguneb vees ioonideks vähesel määral (väävlishape)
104)Tugev elektrolüüt laguneb vees ioonideks suurel määral (väävelhape)
105) Küllastunud ühend- ühend, milles süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed
106) Monomeer - ühend, mis esineb polümeeri elementaarlülina
107) Nukleofiil - Negatiivse laenguga osake, millel on vaba elektronpaar
108) Peptiid - aminohappe jääkidest koosneb ühend
109) Piiside - keemiline side, mis tekib p- orbitaalide kattumisel üleval või allpool tuumade näilist tasapinda.
110) Plastmass - tehismaterjal, mille põhikoostisosaks on polümeer
111) Polümerisatsiooniaste- elementaarlülide arv polümeeris
112) Polüsahhariid- paljudest monosahhariidide jääkidest moodustunud polümeer
113) Pürolüüs- ainete muutmine (enamasti lagunemine) kõrgel tempeatuuril
114) Seep – rasvhappe sool
115) Süsivesinik- Koosneb ainult süsinikust ja vesinikust
116) Vesinikside- nõrk keemiline side, kui vesinik on kontaktis kas F, O, N-ga
117)Polüpeptiid- paljudest aminohappejääkidest moodustunud peptiid
118) Monosahhariid ehk lihtsuhkur - süsivesik, mis ei hüdrolüüsu lihtsamateks ühenditeks
119) Polüester- hüdroksühappest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer
120) Asendamatu rasvhape- küllasumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida
121) Delokalisatsioon- elektronide või laengute jaotumine („laialimäärimine“) aatomite vahel
122) Heterotsüklilised ühendid- tsüklit moodustavate aatomtite hulgas on ka teiste elementide aatomeid (nt N, P, O, metallid)
123)Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma
124) Mineraalhappe ester- ester, mis on tekkinud alkoholist ja mineraalhappest (väävelhape, lämmastikhape jne)
125) Polümerisatsiooniaste- näitab elementaarlülide arvu polümeeris
126) Liitumispolümerisatsioon- seisneb monomeeride järjestikuses liitumises
127) Polükondensatsioon- kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega
128)Alkoksiidioon-alkoholi kui happe anioon
129)Mitmehüdroksüülne alkohol - ühend, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma (_OH)
130)Triviaalnimetus- Aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri nimetusele . Peamiselt ajalooline nimetus, nt puupiiritus
131) Tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid.
132) Reaktsioonitsenter- aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus.
133) Sigma –side- ühekordne kovalente side.
134) Fenüülrühm- benseenimolekulist tulenev asendusrühm
134) Leelismetall - I A rühma metallid
135) Leelismuldmetallid - II A rühma metallid (va. Mg, Be)
136) Halogeenid - VII A rühma elemendid
137) Poolmetallid - lihtained, milledel on nii metallile kui ka mittemetallile iseloomulikke omadusi
138) Amfoteerne hüdroksiid(oksiid)- hüdroksiid (oksiid), millel on nii happelised kui ka aluselised omadused
139) Metallide pingerida - metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides
140) Maak - kivim või mineraal , mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Näiteks puasest ja pruunist rauamaagist ( Fe2O3 ) toodetakse rauda
141)Väärisgaas- VIIIA rühma elemendid
142) Neutraalne oksiid- oksiid, millel puuduvad nii happelised kui ka aluselised omadused, talle ei vasta hape ega alus. Näiteks CO
143) Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena.
144) Isotoobid - erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest)
145)Molaarne kontsentratsioon- lahusutnud aine moolide arv 1 liitris lahuses. Tähistatakse c, ühikuks mol/dm3
145) Mahuprotsent - lahustunud aine maht 1000 mahuosas lahuses
146) Aatomorbitaal - aatomi osa, kus elektroni leidumise tõenäosus on suur
147) Siirdemetallid - perioodilisuse tabelis B rühma elemendid.
148) Eksotermiline reaktsioon- soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon.
149) Endotermiline reaktsioon- Soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon
150) Valents -keemiliste sidemete arv, mida elemendi aatom võib moodustada.
151) Tugev elektrolüüt- jaguneb vesilahuses täielikult ioonideks. ( soolad, tugevad happed , leelised)
152) Nõrk elektrolüüt- jaguneb vesilahuses osaliselt ioonideks. (lahuses on nii molekule kui ka ioone ) Nõrgad happed ja nõrgad alused
153) Pöörduv reaktsioon- kahes suunas toimuv reaktsioon.
154) Pöördumatu reaktsioon- kulgeb peamiselt ühes suunas.
155)Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise.
156)Koostise püsivuse seadus- igal puhtal ainel on kindel koostis, olenemata tema saamisviisist.
157)Aine massi jäävuse seadus- reaktsioonist osavõtvate ainete mass võrdub reaktsioonil tekkinud ainete massiga.
158)Perioodilisuse seadus- elementide, neist moodustunud liht-ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses tuumalaengust.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kkatriiiin Õppematerjali autor

iga gümnaasiumi lõpetaja peaks teadma neid mõisteid.

mõisted seletused keemia

Sarnased õppematerjalid

doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikide gaaside ühe

Keemia

odt

Keemia mõisted

Keemia mõisted Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Tuumalaeng Elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA. Molaarruumala ?

Keemia

pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loend

Keemia

doc

KEEMIA PÕHIMÕISTED

KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt

Keemia

docx

Keemia põhimõisted

Keemia põhimõisted (loetelu) 1) Aatom - väiksem osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. 2) Tuumalaeng - võrdub prootonite laengute summaga, s.t prootonite arvuga. 3) Elektronkate - koosneb elektronkihtidest, mis omakorda koosnevad elektronidest. 4) Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. 5) Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik.(aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng) 6) Ioon - on laenguga aatom või aatomirühm.( on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni, mis annab talle positiivse või negatiivse elektrilaengu) 7) Molekul - aine osake, mis koosneb aatomitest. 8) Aatommass - on ühe aatomi mass aatommassiühikutes. 9) Molekulmass - on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui a

Keemia

doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED. 1. Aatom üliväike aineoskane, koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Keemiline element kindla aatominr-ga aatomite liik. 3. prooton positiivse laenguga tuumaoskake. 4. neutron negatiivse laenguga tuumaoskake. 5. elektron üliväike neg. laenguga osake, mis moodustab aatomis tuuma ümbritseva elektronkatte. 6. tuumalaeng aatomi tuuma pos.laeng; prootonite arv tuumas. 7. massiarv tuumaosakest arv aatomituumas; tähis A 8. istroopid keemilise elemendi teisendid, millel on ühesugune prootonite arv(tuumalaeng), kuid erisugune neutronite arv (ja massiarv). 9. elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. 10. allkiht 11. elektronkatte väliskiht ( e.aatomi väliskiht) elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. 12. aatomi raadius 13. aatomorbitaal aatomi osa,milles elektroni leidumise tõenäosus on

Keemia

doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK

Keemia

doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

KEEMIA EKSAMIKS MõISTED: 1) Aatom üliväike aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronkattest 2) Tuumalaeng aatomi tuuma positiivne laeng, mis on määratud prootonite arvuga tuumas. Võrdub järjekorra numbriga. 3) Elektronkate aatomituuma ümber tiirlevate elektronite kogum, koosneb elektronkihtidest. 4) elektronide väliskiht 5) keemiline element aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. 6) isotoop keemilise elemendi kindla neutronite arvuga esinemisvorm...(?) 7) allotroop üks mitmest võimalikust lihtainest, mida mingi keemiline element moodustab. 8) ioon laenguga aatom või aatomite rühm 9) molekul molekulaarse aine väikseim osake, mis koosneb kovalentsete sidemetega seotud aatomitest 10) aatommass aatomi mass massiühikutes 11) mool ainehulk. Füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste arvu järgi. 12) molaarmass ühe mooli aineosakeste mass grammides 13) Avogadro arv ühes moolis aines sisa

Keemia

Rohkem sarnaseid